JULIE WILHELMINE EMILIE HAGEN-SCHWARZ (1824–1902)
Sündis Väike-Prangli mõisas (Mazbrenguïi) Volmari lähedal, sai kunstialase algõpetuse Tartus oma isalt A. M. Hagenilt. Täiendas end 1846 Villebois' stipendiaadina Dresdenis, aastast 1847 Münchenis J. Bernhardti ja M. Rugendase ning 1851–54 Roomas A. Riedeli juures. 1855–58 saatis oma astronoomist abikaasat, hilisemat TÜ professorit ja tähetorni direktorit L. Schwarzi uurimisreisil Ida-Siberis, hiljem ka Lääne-Euroopa reisidel. 1858 sai Peterburi KA-lt akadeemiku nimetuse.

Oli üks viljakamaid 19. sajandi II poole kunstnikke. Alustanud lillemaalijana, jätkas edaspidi peamiselt portretistina. Lisaks on loonud hulgaliselt olustiku- ja maastikumaale ning ka altaripilte, sh Tartu ülikooli kirikule (asub nüüd Põltsamaa kirikus). Tööde paremiku moodustavad peamiselt Itaalias sündinud figuurimaalid ja maastikuvaated ning salongipildid. 1870. aastail muutis püüd kohaneda realismiga käsitluslaadi kuivemaks ja fotograafilisemaks.

Vt e-kataloogi ESTER