Postitöötaja; koolijuht; ajakirjanik; publitsist; luuletaja
Kodanikunimi:
Friedrich August Cziesch
Sünnikoht:
Riia (Liivimaa)
Sünniaeg
(ukj/vkj):
26.11.1841 / 14.11.1841
Surmakoht:
Riia (Liivimaa)
Surmaaeg
(ukj/vkj):
01.03.1905 / 16.02.1905
Sugu:
Mees
Keel:
Saksa
Nimekujud:
Friedrich Cziesch; Friedrich August Cziesch; Fredericus Augustinus Czyz; Fr. Cziesch; F. Cz.
-
Friedrich Cziesch (ristinimi: Fredericus Augustinus Czyz) sündis Riias Joseph Georg Czieschi (Czyzi) ja tema abikaasa Dorothea Wilhelmine (snd. Jesmontowski) pojana, oli usutunnistuselt katoliiklane, tõenäoliselt poola päritolu. Oli sunnitud varakult kooliõpingud katki jätma, harima end edaspidi autodidaktina ja enda eest kõigiti omal käel ja oma oskust mööda hoolitsema. Asus väga noores eas postiteenistusse ning suunati tööle Pärnusse.
1859. a-st alates teotses mitmel pool ajakirjanduses nii kodu- kui ka välismaal. 1870. a-te alguses kolis Tartusse, kus töötas ajalehe Neue Dörptsche Zeitung toimetuses, täiendades end samal ajal vabakuulajana ülikoolis. Hiljem asus elama Riiga, kus oli ajalehe Rigasche Zeitung toimetajaid, samal ajal töötas Liivimaa kroonupalati lauavanema abina. 1870. a-te lõpul asutas Riias poisslaste erakooli, 1878 abiellus Riiast pärit Olga Adelheid Pulsiga (1859–1907) (⚭ vkj. 4. VIII 1878 Riia Toomkirikus). 1889 asus tööle ajalehe Rigasche Rundschau toimetuses. Lõi kaasa mitmetes seltsides: oli Riia Laste 1. ja 2. Varjupaiga esimees, Liivimaa Loomakaitse Seltsi esimees ning kuulus Riia Luuletajate Ühingusse (Dichterverein).
Vahur Aabrams
-
1. Sünnikanne Riia katoliku kiriku (Rīgas Sāpju Dievmātes baznīca) meetrikas 1841, lk 29 (kaader 32), № 160. [Ladina]
["Fredericus Augustinus" sünd. vkj. 14. nov. 1841, rist. vkj. 30. nov. 1841.]
-
2. Laulatuskanne Riia Toomkoguduse meetrikas 1878 (Deutsche, Getraute), lk 100p (kaader 7), № 72. [Saksa]
["Friedrich August Cziesch und Olga Adelheid Puls" laulatati vkj. 4. aug. 1878 ("August den 4ten").]
-
3. Friedrich Czieschi poja sünnikanne Riia Toomkoguduse meetrikas 1880-1888 (Deutsche, Geborene), lk 557 (kaader 287), № 306. [Saksa]
["Arved Ernst Cziesch" sünd. vkj. 15. juulil ("Juli, d. fünfzehnten"), rist. vkj. 10. okt. ("October d. zehnten") 1884, Nr 306; vanemad: "Eltern: Privatschuldirektor Friedrich Cziesch, röm. kath., u. Fr. Olga Adelheid, geb. Puls, ev. luth."]
-
4. Surmakanne Riia Toomkoguduse meetrikas 1902-1909 (Deutsche, Gestorbene), lk 26-27 (kaader 31), № 22. [Saksa]
["Cziesch, Friedrich August, Hofrath, Redakteur" suri vkj. 16. veebr. 1905 Riias, maet. vkj. 20. veebr. 1905; surmapõhjus: "Herzleiden"; märkus: "Vom Kirchhof. (Dr. Brehm)".]
-
5. Abikaasa surmakanne Riia Toomkoguduse meetrikas 1902-1909 (Deutsche, Gestorbene), lk 43-44 (kaader 50), № 35. [Saksa]
["Cziesch, Olga Adelheid, geb Puls, Redakteurswittwe" suri vkj. 1. apr. 1907, maet. vkj. 9. apr. 1907.]
-
6. Sissekanne Riia Jakobi koguduse personaalraamatus 1900-1939 (Deutsche, Register der Gemeindemitglieder), lk 72 (kaader 75). [Saksa]
-
7. Eesti biograafiline andmebaas ISIK [Eesti]
-
8. Friedrich August Cziesch [Saksa]
[Webtrees]
-
9. Geni [Inglise]
[Managed by Daniela Cziesch (last updated: June 19, 2015)]
- 1. Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung 10. III 1871, nr 27, lk 132. [Saksa]
- 2. Friedrich Cziesch †. - Düna-Zeitung 17. II 1905, nr 35, lk 5 (Beilage zur "Düna-Zeitung" Nr. 35 vom 17. Februar (2. März) 1905). [Saksa]
- 3. Friedrich Cziesch †. - Rigasche Rundschau 17. II 1905, nr 35, lk 3. ("Am 16. Februar, nachmittags 3 Uhr ist der, den Lebensjahren nach, zweitälteste unter den baltischen Journalisten, Friedrich Cziesch, aus diesem Leben geschieden. Dem "Rigaer Tageblatt", dessen langjähriger Mitarbeiter er war, entnehmen wir nachstehenen Nekrolog".) [Saksa]
- 4. Rigasche Stadtblätter 14. IV 1905, nr 15, lk 128. ("Am Mittwoch den 16. Februar verschied nach kurzem schwerem Leiden Herr Friedrich Cziesch".) [Saksa]
- 5. Orvik, Piirita [= Kaarel Eerme]. Hüvasti, mineviku Tartu. 9. Koidula kodukoha varemeil. - Postimees 29. VII 1942, nr 177, lk 4. [Eesti]
- 6. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 1: A-G. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 344. [Saksa]
|