Äksi koguduse õpetaja Emil Ewald Wegeneri (1841–1898) ja tema abikaasa Leontine Therese (snd. Jürgens) (1846–1928) noorimaid lapsi (seitsmest lapsest kuues, neljast tütrest noorim). Isa mõisteti venestusajal luterlase ja õigeuskliku laulatamise pärast 1890 süüdi, kuid algne õige karm karistus (2 kuud vangistust ning vaimulikuna töötamise keeld) asendati hiljem leebemaga, ning isa pidi Baltimailt 1892 lahkuma Sise-Venemaale. Perekond elas Arhangelskis ja 1893. a-st Peterburis, kus isa töötas Peterburi ringkonna konsistooriumi vikaari ja Peetri kooli (St. Petri-Schule) usuõpetajana.
Martha Wegener õppis Peterburis Peetri koolis. Pärast Esimest maailmasõda elas Lätis Riias (oli Läti Vabariigi kodanik), kust lahkus baltisakslaste ümberasumise käigus 1939. Avaldas religioosse mündiga luulet nii Riias („Höhenluft“, 1928) kui ka Saksamaal Kielis („Cantate“, 1956) ja Hamburgis („Wort und Wesen, Die Wortwelt als Schöpfung und Spiegel“, 1959). Luuletajana oli tegev ka Martha Wegeneri vanem vend pastor Armin Wegener (1872–1936). Martha Wegeneri surmaaeg ja -koht ei ole teada.
Vahur Aabrams