et de ru en
Startseite

Hugo von Eltz (1854 – 1932)

Pädagoge; Schulleiter; Erzähler und Dichter

Inhaltsverzeichnis

Angaben

Bürgerlicher Name: Hugo Franz Joseph von Eltz
Geburtsort: Hovinkylä/Alexeewka (Ingermanland)
Geburtsdatum (n.St./a.St.): 29.04.1854 / 17.04.1854
Sterbeort: Spahren (Kurland)
Sterbedatum (n.St./a.St.): 21.06.1932 / 08.06.1932
Geschlecht: Mann
Sprachen: Deutsch, Russisch
Namensformen: Hugo von Eltz; Hugo Franz Joseph von Eltz; H. von Eltz; H. F. J. v. Eltz; Гуго Гугович Эльц; Г. Г. Фон-Эльц; Г. фон-Эльц; Г. фонъ Эльцъ

Anmerkungen

Hugo von Eltzi onu (emavend) oli Tallinnast pärit kirjanik salanõunik Arnold von Tideböhl (1818–1883). Hugo von Eltzi õde oli Virumaal Vaivaras sündinud kirjanik Helene von Hirschheydt (1858–1908).

Aufsätze

  • et

    Ülevaade

    Hariduselu suurkuju venestusaegses (19. ja 20. sajandi vahetuse) Baltikumis Hugo Franz Joseph von Eltz sündis Ingerimaal Hovinkylä mõisas (tollase haldusjaotuse järgi Peterburi kubermangus Jamburgi kreisis Aleksejevka mõisas) krahv Šuvalovi peavoliniku insener Hugo Franz Joseph Sigismund von Eltzi (1824–1900) ja tema abikaasa Henriette (snd. von Tideböhl) pojana.

    Isa oli Liivimaalt Valga kreisist Romeškalnsi mõisast pärit vabahärra, kes oli saanud koolihariduse Pihkva gümnaasiumis, õppinud Saksamaal Greifswaldis filosoofiat ja põllumajandust ning tutvunud Põhja-Prantsusmaal krahv Šuvaloviga. Suure osa oma edasisest elust oli ta elanud mitmel pool Venemaal, pühendudes ärile, tehnikale ja leiutamisele.

    Hugo von Eltz sai gümnaasiumihariduse Kiievis ja Riias, seejärel õppis Tartu ülikoolis (korp! Fraternitas Rigensis) juurat, majandusteadust ja slaavi filoloogiat 1876–1880. Võttis Kaukaasias vabatahtliku haigepõetajana osa Vene-Türgi sõjast (1877–1878). Oli Tartus veterinaariainstituudi inspektor ja sekretär 1880–1883, Friedrich Kollmanni eragümnaasiumis vene keele ja kirjanduse vanemõpetaja 1883–1887, Tartu politseivalitsuse sekretär 1888.

    Hugo von Eltz läks Riiga, kus töötas vene keele vanemõpetajana linnagümnaasiumis 1888–1895. 1892 asutas Riias Liivimaa rüütelkonna toel erakooli (Eltzsche Lehranstalt) – 1. järgu õppeasutuse, millest 1902 sai eragümnaasium, ja oli selle direktor 1910. a-ni. Õppeasutuse juures oli internaat (pansion), mille asju korraldas abikaasa Anna Vera Augustine von Eltz (snd. Sodoffsky), Riia kaupmehe tütar, kellega Hugo von Eltz oli 1881 abiellunud (⚭ vkj. 23. VI 1881 Riias)

    1910–1915 oli Hugo von Eltz vastasutatud saksa gümnaasiumi direktor Poolas Łódźis (tollal oli Łódź Venemaa osa, umbes 15% elanikest olid sakslased) ja töötas siis ametnikuna Ida-Preisimaal Masuurias. 1921 pöördus kodumaale tagasi, Läti Vabariiki, kus elas Kuramaal Spāre järve ääres oma villas (Landsitz Seehof), mille omanik oli 1900. a-st alates. Seal Hugo von Eltz, kes on maetud Riiga, ka suri.

    V.A.

Texte

Links

Sekundärliteratur

  • 1. Getaufte. - Rigasche Stadtblätter 19. IX 1857, nr 38, lk 276. ("Petri-Kirche: [...] Anna Vera Augustine Sodoffsky.") [Deutsch]
  • 2. Rigasche Zeitung 23. XII 1878, nr 299, lk 6. [Deutsch]
  • 3. Wirulane 24. VI 1886, nr 26, lk 3. [Estnisch]
  • 4. Rigasche Rundschau 29. VII 1900, nr 169, lk 2. (Isa nekroloog.) [Deutsch]
  • 5. Die H. von Eltz'sche Lehranstalt zu Riga. - Düna-Zeitung 30. IV 1902, nr 98, lk 5. [Deutsch]
  • 6. Privatgymnasium von Eltz. - Düna-Zeitung 7. VI 1908, nr 130, lk 4. [Deutsch]
  • 7. Album fratrum Rigensium (1823-1910). Zus.gest. von Arend von Berkholz. 3., verm. u. verb. Aufl. Riga, 1910, lk 231. [Deutsch]
  • 8. Hugo v. Eltz 75 Jahre. - Rigasche Rundschau 29. IV 1929, nr 95, lk 10. [Deutsch]
  • 9. Direktor Hugo von Eltz †. - Rigasche Rundschau 25. VI 1932. nr 138, lk 5. [Deutsch]
  • 10. Hugo v. Eltz †. - Riga am Sonntag 26. VI 1932, nr 274, lk 2. [Deutsch]
  • 11. Direktor emer. Hugo von Eltz †. - Dorpater Zeitung 5. VII 1932, nr 149. [Deutsch]
  • 12. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, lk 186. [Deutsch]
  • 13. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 1: A-G. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, lk 390. [Deutsch]

Verwandte Autoren