et de ru en
Startseite

Paul Theodor Falck (1845 – 1920)

Beamter; Literarhistoriker; Publizist; Herausgeber; Dichter

Inhaltsverzeichnis

Angaben

Geburtsort: Reval (Estland)
Geburtsdatum (n.St./a.St.): 11.09.1845 / 30.08.1845
Sterbeort: Riga (Livland)
Sterbedatum (n.St./a.St.): 28.12.1920 / 15.12.1920
Geschlecht: Mann
Sprache: Deutsch
Namensformen: Paul Theodor Falck; Paul Th. Falck; Paul Theodor Falk; Paul Falck; P. Th. Falck

Aufsätze

  • et

    Ülevaade

    Paul Theodor Falck (ristinimi: Paul Theodor Falk) sündis Tallinnas klaverivabrikandi, hilisema Toomgildi oldermanni Hans Heinrich Falki (Falcki) (1791–1874) ja tema abikaasa Emilie (snd. Nestler) (1804–1867) pojana.

    Hans Heinrich Falck, Tallinna arengus õige teenekas mees (teda meenutavad Falgi tee, Falgi park, Kaarli puiestee ja Kaarli kirik), oma eluajal väidetavalt ka üks jõukamaid, oli väidetavasti rootsi-eesti soost: sündinud rootslasest möldri Niklas Falcki ja tema eesti rahvusest naise Gertrude (snd. Koppelsohn) pojana Järvamaal Ambla kihelkonnas Järvajõel; oma hariduse (kaks klassi) olevat ettevõtlik mees saanud Tallinna Pühavaimu kiriku koolis. Hans Falcki abikaasa, Paul Theodor Falcki ema Emilie oli Tallinna kellassepa tütar.

    Paul Theodor Falck sai hariduse Tallinna kubermangugümnaasiumis (1857–1862), õppis majandus- ja loodusteadusi Riia polütehnikumis 1866–1867, seejärel Leipzigis 1867–1870 (dr. phil.). Töötas pärast õpingute lõppu ametnikuna Tallinnas Eestimaa kubermanguvalitsuses ja Balti Raudtees. 1881 abiellus Riiast pärit Emmy Martha Bäckmanniga (1857–1928) (⚭ vkj. 27. XII 1881 Riias). Abielust sündis viis last (kolm tütart ja kaks poega).

    1891 läks Falck erru ja elas nüüd Riias produktiivse publitsistina, uurides baltisaksa kirjandust, millega oli tegelnud juba ametnikupõlves. Eriti huvitus Falck „tormi ja tungi“ autori Jacob Michael Reinhold Lenzi (1751–1792) isikust ja loomingust, avaldas sel teemal muu hulgas monograafia „Der Dichter J.M.R. Lenz in Livland“ (Winterthur 1878).

    Falck kogus Lenzi kohta väga suurel hulgal biograafilist ja perekonnaloolist materjali. Teisalt läks tema tegelemine oma lemmikautoriga niikaugele, et ta hakkas avaldama Lenzi originaalloomingu pähe võltsinguid, mida leidub juba 1878. aasta monograafias, suutes saksa kirjandusteadlasi mõneks ajaks nende ehtsust uskuma panna. 1905. aastal paljastas Göttingeni germanist Edward Schröder (1858–1942) võltsingud ning märkis 1909. aastal, et „teadusliku puhtuse ja kirjandusliku hügieeni nõudeks on Falckilt lähtuvad mistahes teated meie kirjandusürikutest eemaldada“.

    Falck oli nimelt väitnud, et on saanud oma valdusse ühe osa Moskvas surnud Lenzi käsikirjadest (ja hiljem sellest, õige seikluslikel asjaoludel, jälle ilma jäänud). Oma mitmekordset lubadust käsikirjad, nn „Lenz-Schatz“ [Lenzi aare], välja anda Falck ei teostanud, kuid üht-teist neist tekstidest jõudis tema eluajal trükki küll.

    Tegelikkuses, nagu on selgunud hoopis hiljem, võttis Falck ette põhjaliku Lenzi teoste ümberkirjutamisaktsiooni, oma maitsele vastavaks „toimetamise“, produtseeris omalaadse „toimetaja-poeedina“ [Editionsdichter], nagu Heinrich Bosse on sõnastanud, „mitte ainult [Lenzi] luuletustele, vaid ka näidenditele, jutustustele ja esseedele alternatiivtekstid“. Need tekstid leiduvad koos muude Falckist järele jäänud paberitega Eesti Ajaloomuuseumis.

    Sel taustal vajaksid kindlasti kontrollimist ka Paul Theodor Falcki teated oma isa kohta – Hans Heinrich Falcki sünniandmed pärinevad ju nimelt Paul Theodor Falckilt, kes on isa mälestusele pühendatud teoses „Ein baltischer Bürger von altem Schrot und Korn“ (Riia 1914), mis alapealkirja järgi põhinevat isast järelejäänud märkmetel („Nach hinterlassenen Aufzeichnungen“), muu hulgas väitnud, et isaisa Niklas „viis oma esivanemad tagasi Linköpingi Erik Falckini, kes oma abikaasa Christina Arvidsdotteri (snd. Store, lesest. Uggla) kaudu oli suguluses kuningas Gustav Vasaga tolle kolmanda abikaasa Karin Gustafsdotter-Stenbocki kaudu“ (lk 5) jne. Isikuandmed selles teoses muudab ebausaldusväärseks seegi autori märkus, et „ühe õnnetuse käigus hävisid leekides kõik [isa] dokumendid ...“ (lk 6).

    Hans Heinrich Falcki sünnikannet Ambla koguduse meetrikas, kus see tõenäoliselt olema peaks (Paul Theodor Falcki andmetel snd. vkj. 4. IV 1791), igatahes millegipärast ei leidu. Küll on sealses meetrikas registreeritud (snd. vkj. 24. IV 1791), võib-olla juhuslikult ja siinkohal täielikult asjasse puutumatult, kellegi vaba mehe (kõrtsmiku?) Reinhold Petersoni ja tema abikaasa Maie poja Hans Hinrik Petersoni sünd.

    Vahur Aabrams

Texte

Links

Sekundärliteratur

  • 1. Kirchen-Nachrichten. Vom 27. Januar bis zum 3. Februar 1867. - Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja 6. II 1867, nr 11, lk 90. ("St. Olai-Kirche. Begraben: Frau Aeltermann Emilie Falk, geb. Nestler, alt 62 Jahr 3 Mon. 28 T.") [Deutsch]
  • 2. Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja 30. I 1871, nr 9, lk 56. [Deutsch]
  • 3. Tallinnast. - Hans Heinrich Falk. †. - Eesti Postimees 27. XI 1874, nr 48, lk 280. ("Tänasest numbrist just aasta tagasi, see on Nr. 48 minewal aastal rääkisime selle wana ja ausa mehe ametipääwast, kellel sel ajal juba 82 eluaastat selja taga oliwad. Natuke pääle aasta elas ta weel ja on nüüd 7. Nowembril, pääle 83 aastat wana, siit maailmast äraläinud. Tallinnas saab paljugi inimesi olema, nimelt ka Kaarli-koguduses, kus tema mälestust mitte ära ei unusta.") [Estnisch]
  • 4. Aus den Kirchengemeinden. - Rigasche Stadtblätter 17. XII 1881, nr 50, lk 408. ("Aufgeboten. Petri- u. Dom-K.: [...] Regierungsbeamter in Reval Paul Theodor Falck mit Emmy Martha Bäckmann".) [Deutsch]
  • 5. Zum Gedächtniss eines hervorragenden Bürgers Revals. - Düna-Zeitung 4. IV 1891, nr 77, lk 2. ("[...] werden wir um die Aufnahme folgender Zeilen gebeten: "Heute, am 4. April, werden es 100 Jahre, dass der Schöpfer der Karls-Kirche, der Karlsstrasse, des Falkenstegs, der Anlagen daselbst beim Langen Hermann und Falk's Park, der Revalsche Dom-Aeltermann, Hans Heinrich Falk, geboren wurde. Es ist nur ein Zeichen einfacher Pietät, wenn wir des warmherzigen Vertreters gemeinnützigen Schaffens heute hier gedenken, der erst seit 17 Jahren nicht mehr unter uns weilt und bereits in unserer dampfgeschwind lebenden Zeit der Vergessenheit anheimzufallen droht, während wir nur wünschen können, dass es vieler solcher Männer im Baltenlande gebe; dann stände es mit uns entschieden besser, als es momentan noch vielfach der Fall ist.") [Deutsch]
  • 6. Sõnumid Tallinnast. - Postimees 28. IV 1903, nr 93, lk 3. ("Falki puiestiku asjus awaldab "Teataja" dokumendi, millest näha on, et 35 aasta eest Tallinna Toompää kildi selleaegne wanem Hans Heinrich Falk selle puiestiku Toompää alewiku elanikkude hääks on asutanud ja pärast Toompää kildi omanduseks kinkinud, selle tingimisega, "et see paik igaweseks ajaks lõbustusekohana" "awalikuks tarwitamiseks jääks. [...]") [Estnisch]
  • 7. Kohtukoda. Falki aia (Falkspargi) lahtitegemine. - Päevaleht 31. I 1912, nr 25, lk 3. ("1. mail 1868. aastal oli Hans Heinrich Falk Toompea Gildega lepingu teinud, mille järele esimene oma aia, mis juba siis Falki aia ehk Falkspargi nime all tuttaw oli, Toompea Gildele kinkis, selle tingimisega, et aed, Gilde omanduseks jäädes, "kõigile Toompea alewi elanikkudele tarwitada oleks". Esialgul oligi ka aed publikumile lahti, kuid pärast pani Toompea Gilde laiema hulga elanikkude ees pargi kinni [...]"). [Estnisch]
  • 8. Falck, Paul Theodor. Ein baltischer Bürger von altem Schrot und Korn. Nach hinterlassenen Aufzeichnungen Hans Heinrich Falcks mitgeteilt. Riga: Jonck & Poliewsky, 1914. [Deutsch]
  • 9. Kirchliche Nachrichten. (Aus dem ev.-luth. Kirchenblatt.) - Rigasche Rundschau 8. I 1921, nr 5, lk 9. ("Gestorben. [...] Petri-Kirche: [...] Literarhistoriker Paul Theodor Falck 57 J.") [Deutsch]
  • 10. Tallinna Toompea Kaarli kiriku 60. aastapäewa juubelit. - Eesti Kirik 15. I 1931, nr 2, lk 12. ("[...] Kuid Jumal äratas mehi, kes ära nägid seda, et ka ühest uuest kirikust ei jätku, waid tarwis ehitada 2 uut kirikut. Nende seas oli eriti tegew Toompea gilde wanem Hans Heinrich Falk. Tema tegi selgeks, et kui kaks uut kirikut ühekorraga ehitatakse, eestlastel weel mitte niipalju pühakodasid ei ole, kui sakslastel, kellede hingede arw wähem oli kui eestlastel ja kellel ometigi kolm ruumikat kirikut oli. [...]") [Estnisch]
  • 11. Kaarli kiriku 65 a. juubel. - Päevaleht 21. XII 1935, nr 352, lk 8. ("[...] Esimese koosoleku pidas Kaarli kogudus 16. sept. 1862. a. (w. k.) Toompea gildi majas, kus waliti ka esimesed wöörmündrid ja moodustati kiriku konwent. Wiimasesse kuulusid põhikirja järele patroon rüütelkonna sekretär von Schonert, kompatroon Toompea gildi altermann Hans Heinrich Falk ja kõik wöörmündrid [...]".) [Estnisch]
  • 12. Mees, kes igast asjast oskas teha kulda: Tallinna linnaisa H. H. Falck. - Uudisleht 6. I 1939, nr 3, lk 8. (Sisaldab fotot.) [Estnisch]
  • 13. Schüler-Verzeichnis des Revaler Gouvernements-Gymnasiums 1805-1890. Bearb. von Heinrich Hradetzky. Reval: Kluge & Ströhm, 1931, lk 146. [Deutsch]
  • 14. Bosse, Heinrich. Über den Nachlass des Lenz-Forschers Paul Theodor Falck. - Lenz-Jahrbuch 1992, kd. 2, lk 112-117. [Deutsch]
  • 15. Jürjo, Indrek. Das Archiv des Historischen Museums Estlands. - Berichte und Forschungen. Jahrbuch des Bundesinstituts für ostdeutsche Kultur und Geschichte 1993, kd. 1, lk 147-175 (eriti lk 163j). [Deutsch]
  • 16. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, lk 207. [Deutsch]
  • 17. Tommek, Heribert. Blick in die Fälscherwerkstatt. Was die Lenz-Forschung im Falck-Nachlass finden kann. - Jahrbuch des Freien Deutschen Hochstifts 2002, lk 156-167. [Deutsch]
  • 18. Pulver, Andres. Hans Falck oli Tallinna esimene eestlane. - Virumaa Teataja, nr. 49, 11 märts 2008, lk 7. [Estnisch]

Verwandte Autoren