et de ru en
Home

Friedrich Robert Faehlmann (1798 – 1850)

Writer and scholar of language; physician

Contents

General data

Place of birth: Ao (Estonia)
Date of birth (N.S./O.S.): 31/12/1798 / 20/12/1798
Place of death: Tartu (Livonia)
Date of death (N.S./O.S.): 22/04/1850 / 10/04/1850
Sex: Male
Languages: German, Estonian
Different versions of name: Friedrich Robert Faehlmann; Friedrich Robert Fählmann; Dr. Faehlmann; Dr. Fählmann; F.; F. F.; R. F.; -n; Anonymus

Articles

  • et de ru

    Ülevaade

    Arst ja harrastusteadlane Friedrich Robert Faehlmann sündis 20. (31.) detsembril 1798. aastal Järvamaal Koeru (St. Marien-Magdalenen) kihelkonnas Ao (Hageweid) mõisas mõisavalitseja Heinrich Johann Faehlmanni perekonnas viienda lapsena. F. R. Faehlmann õppis Rakvere (Wesenberg) algkoolis ja kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ning lõpetas 1827. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna, olles esimene eesti soost doktorikraadiga meedik. F. R. Faehlmann töötas kogu elu praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Aastatel 1842–1850 töötas ta ühtlasi Tartu ülikoolis eesti keele lektorina ning luges aastatel 1843–1845 ülikooli arstiteaduskonnas õppeülesande täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. 1838. aastal asutas F. R. Faehlmann koos mõttekaaslastega Õpetatud Eesti Seltsi ning oli aastatel 1843–1850 selle esimees. F. R. Faehlmann suri 10. (22.) aprillil 1850. aastal Tartus, ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.

    F. R. Faehlmanni sulest on ilmunud kaks arstiteaduslikku uurimust: doktoriväitekiri südamepõletikest „Observationes inflammationum occultiorum“ („Tähelepanekuid varjatud põletikkudest“, 1827) ja käsitlus düsenteeriaepideemiast Tartus „Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846“ („Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel“, 1848). ÕESi liikme ja ülikooli eesti keele lektorina tegeles F. R. Faehlmann eesti keele uurimisega, käsitles astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi ettepanekuid eesti keele ortograafia uuendamiseks. Oma keelealaste töödega pani F. R. Faehlmann aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. ÕESi maarahvale mõeldud kalendri lisade täiteks kirjutas F. R. Faehlmann mõned valgustusliku iseloomuga ja humoristlikud jutud. Teatava ühiskonnakriitilisusega paistab silma „Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik“ (1841), mille järg jäi tsensuuritakistuste tõttu ilmumata. Populaarne oli „Kalendriteggija kimbus“ (1845). Eesti keele luulevõimelisust katsetades kirjutas F. R. Faehlmann kümmekond luuletust antiiksetes värsimõõtudes. Neist on tuntumad epigramm „Üks kui mõnnigi teine“ („Ükskord olli üks mees...“) ja dialoogiline luuletus „Piibo jut“ (1845).

    Eesti kultuurilukku on F. R. Faehlmann läinud peamiselt eepose „Kalevipoeg“ algatajana ja eesti rahvusmütoloogia loojana. 1839. aastal ÕESis peetud ettekandes Kalevipojast visandas ta tulevase eepose põhisündmustiku ja kujundas rahvamuistendite robustsest hiiust eestlaste muistsetest jumalatest pärineva rahvuskangelase. ÕESi toimetistes saksa keeles avaldatud kaheksa romantilise muistendiga („Emajõe sünd“, „Vanemuise laul“, „Keelte keetmine“, „Koit ja Hämarik“, „Loomine“, „Vanemuise kosjaskäik“, „Vanemuise lahkumine“, „Endla järv ja Juta“) tegi F. R. Faehlmann katse rekonstrueerida eesti mütoloogiat. Sellega pani ta aluse eesti rahvusmütoloogiale, mida arendati edasi rahvusliku liikumise perioodil ja mis püsib tänaseni Eesti teatrite, seltside ja tänavate nimedes jm.

    F. R. Faehlmanni ilukirjanduslikud tööd, samuti eesti keele ja rahvaluule alased artiklid ja olulisem osa ÕESis peetud ettekannetest on avaldatud tekstikriitilises väljaandes „Teosed“ I–II (Tartu, 1999–2002). Tema eri raamatutena ilmunud arstiteaduslikud tööd ja uurimus eesti keele pöördkondadest avaldatakse „Teoste“ III köites.

    Kristi Metste

Texts

Images

  • Friedrich Robert Faehlmann
    Friedrich Robert Faehlmann
    Dateering: 1839
    Source: Faehlmann, Friedrich Robert. Teosed. II. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 2002 (frontispiss)
    [image/jpeg] [370x500px]
  • Friedrich Robert Faehlmanni haud Tartu Raadi kalmistul
    Friedrich Robert Faehlmanni haud Tartu Raadi kalmistul
    Dateering: 2015
    [image/jpeg] [562x750px]

Links

Secondary literature

  • 1. Aaver, Eva; Laanekask, Heli. Kaks Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekul peetud F. R. Faehlmanni ettekannet. - Keel ja Kirjandus 1988, nr 8, lk 497-504. [Estonian]
  • 2. Aaver, E.; Laanekask, H. Faehlmann ja Õpetatud Eesti Selts. – F. R. Faehlmanni kaks avalikku esinemist aastail 1842 ja 1849. Litteraria. Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik 5. Eesti Raamat: Tallinn, 1988, lk 7–21. [Estonian]
  • 3. Aaver, E.; Laanekask, H. (koost.) Friedrich Robert Faehlmanni käsikirjad Eesti Kirjandusmuuseumis. – Litteraria. Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik 13. Eesti Kirjandusmuuseum, Virgela: Tartu, 1997. [Estonian]
  • 4. Anni (Annist), August; Koppel, Henrik [= A.A.; H.K.]. Fählmann, Friedrich Robert. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 91-94. [Estonian]
  • 5. Annist, A. F. R. Kreutzwaldi “Kalevipoeg” II: “Kalevipoja” saamislugu. Tartu, 1936. [Estonian]
  • 6. Bertram, Dr. [= G. J. von Schultz.] Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: W. Gläsers Verlag, 1868, S. 57–64. [German]
  • 7. Eelsalu, Heino. Koit ja Hämarik ning tanabata-õhtu. - Keel ja Kirjandus 1991, nr 8, lk 489-490. [Estonian]
  • 8. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 63. [Estonian]
  • 9. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 9, 36, 79, 245, 311, 331, 368, 369, 382, 385, 387, 418-420, 422, 423, 425-431, 434, 435, 437, 459, 471-508, 510-512. [Estonian]
  • 10. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 21, 47, 58, 60-62, 64, 68, 71, 85, 90, 110, 603. [Estonian]
  • 11. Eisen, M. J. Elias Lönnrot Eestis. - Eesti Kirjandus 1923, nr 8, lk 337-346. [Estonian]
  • 12. Eisen, M. J. (toim.). Friedrich Robert Fählmann. – Tähtsad mehed. Schnakenburgi trükk ja kulu: Tartu, 1883, lk 26–46. [Estonian]
  • 13. Friedr. Rob. Faehlmann’i album. Tartu, 1929. [Estonian]
  • 14. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 1: A-G. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 411-413. [German]
  • 15. Hasselblatt, C. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, lk 45, 47, 95, 198, 210-215, 217, 222, 228 j. [German]
  • 16. Haug, T. Viru vanne. Saja-aastane müüt. – Looming 2003, nr 12, lk 1841–1852. [Estonian]
  • 17. Hollmann, R. G. Bei der Beerdigung Friedrich Robert Fählmanns an seinem grabe in Dorpat am 14. April 1850. Dorpat, S. 3–14. [German]
  • 18. Jansen, E. Faehlmanni aeg. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1988–1993. Õpetatud Eesti Selts: Tartu, 1995, lk 37–57. [Estonian]
  • 19. Jansen, E. Muinaseesti Panteon: Faehlmanni müütide roll eestlaste rahvusteadvuses. – Keel ja Kirjandus 1998, nr 12, lk 801–811. [Estonian]
  • 20. Joonuks, Helmut. Friedrich Robert Faehlmanni noorusmaal. - Keel ja Kirjandus 1964, nr 7, lk 421-425. [Estonian]
  • 21. Joonuks, Helmut. Kilde Koeru kultuuriloost. - Keel ja Kirjandus 1969, nr 7, lk 421-429. [Estonian]
  • 22. Kalnin, V. Friedrich Robert Faehlmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Tartu, 1996, lk 51–56. [Estonian]
  • 23. Kangro, Bernard. Kaks uut teost Kreutzwaldist. - Eesti Kirjandus 1937, nr 3, lk 174-176. (Arvustus teostele: Annist, August; Saar, Gustav. Kreutzwald, Jean Paul ja Witschel. Tartu: Akadeemilise Kirjandusühingu kirjastus, 1936 ja Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Trükki toim. M. Lepik. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1936.) [Estonian]
  • 24. Kask, A. F. R. Faehlmann Tartu ülikooli eesti keele lektorina. – Keel ja Kirjandus 1982, nr 9, lk 457–464. [Estonian]
  • 25. Kreutzwald, F. R. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. –VerhGEG, Bd. 2, H. 4. Dorpat. S. 4–50; Tõlge: Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – Maailm ja mõnda. Tallinn, 1953, lk 11–55. [German]
  • 26. Kruus, Oskar. Faehlmannist nüüd ka raamat. - Keel ja Kirjandus 1985, nr 4, lk 241-243. (Arvustus teosele: Vahing, Vaino; Kõiv, Madis. Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus. Näidend stseenides. Tallinn: Eesti Raamat, 1984.) [Estonian]
  • 27. Kudu, E. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus 1975, nr 11, lk 678–679. [Estonian]
  • 28. Laanekask, Heli. F. R. Faehlmanni retsensioon jätkväljaande "Leiwakorwikenne" kohta. - Keel ja Kirjandus 1991, nr 6, lk 359-365. [Estonian]
  • 29. Laugaste, E. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. Tallinn, 1963, lk 145–149, 340–345. [Estonian]
  • 30. Lenzner, A. Friedrich Robert Faehlmann arstina ja arstiteadlasena. – Akadeemia 1998, nr. 12, lk 2471–2476. [Estonian]
  • 31. Lepik, M. F. R. Faehlmann'i osast "Kalevipojas". - Eesti Kirjandus 1931, nr 8, lk 416-424. [Estonian]
  • 32. Lepik, M. Õpetatud Eesti Seltsi eelajaloost ja asutamisest. - Eesti Kirjandus 1938, nr 1, lk 47-57. [Estonian]
  • 33. Lukas, Liina. Kohapärimus baltisaksa ballaadis. – Vikerkaar 2011, nr 1-2, lk 139-150. [Estonian]
  • 34. Metste, K. Friedrich Robert Faehlmanni keele- ja arstiteaduslikest töödest. Saateks. – F. R. Faehlmann “Teosed” II. Koostanud K. Metste, toimetanud M. Lepajõe. Tartu, 2002, lk 5–14. [Estonian]
  • 35. Metste, K. F. R. Faehlmann ja eesti kirjanduslugu. – Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum 7.–13.8. 2000 Tartu. Pars VIII. Dissertationes sectionum: Litteratura & Archaeologia & Anthropologia & Genetica & Acta Congressus. Tartu, 2001, lk 167–172. [Estonian]
  • 36. Metste, Kristi. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? - Keel ja Kirjandus 2009, nr 5, lk 321-340. [Estonian]
  • 37. Metste, K. Von K. J. Peterson bis F. R. Faehlmann: die Erschaffung der estnischen Mythologie. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 139-155. [German]
  • 38. Niit, Heldur. Lisaandmeid Elias Lönnroti Eestis käigu kohta. - Keel ja Kirjandus 1986, nr 6, lk 321-329; nr 7, lk 403-411. [Estonian]
  • 39. On aeg F. R. Faehlmann'i mälestust jäädvustada! - Eesti Kirjandus 1927, nr 12, lk 684-688. [Estonian]
  • 40. Palgi, D. Fr. Rob. Fählmann'i osa eesti ilukirjanduses. - Eesti Kirjandus 1928, nr 11, lk 577-584; nr 12, lk 632-638. [Estonian]
  • 41. Raam, V. Kr. J. Petersoni ja Fr. R. Faehlmanni ikonograafia. Tartu, 1941. [Estonian]
  • 42. Raud, L. Friedrich Robert Faehlmann. – Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Esimestest algetest XIX sajandi 40-ndate aastateni. Toim. A. Vinkel. Tallinn, 1965, lk 471–509. [Estonian]
  • 43. Reimann, V. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. Neljas leht. Eesti Üliõpilaste Selts: Jurjev (Tartu), 1899, lk 1–33. [Estonian]
  • 44. Roos, J. Õpetatud Eesti Seltsi 100 aasta juubeli puhul. - Eesti Kirjandus 1938, nr 1, lk 44-47. [Estonian]
  • 45. Ross, Heino. Faehlmannist, Kreutzwaldist ja teistest Rakvere kreiskoolis. - Keel ja Kirjandus 1982, nr 4, lk 191. [Estonian]
  • 46. Ross, Heino. Veel kord Faehlmannist. - Keel ja Kirjandus 1984, nr 2, lk 105-107. [Estonian]
  • 47. Siimisker, Leenu. Veel kord Kreutzwaldi "Sõjast" ja "Kalevipojast" ning Faehlmanni vaidlusest parun Nolckeniga. - Keel ja Kirjandus 2004, nr 6, lk 430-450. [Estonian]
  • 48. Suits, Aino. Lönnrot'i ja Faehlmann'i kokkupuuteid ja ühiseid harrastusi. - Eesti Kirjandus 1931, nr 3, lk 157-169. [Estonian]
  • 49. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 46, 132, 138, 146-161, 178-180, 182-183, 185, 188, 223, 226, 370. [Estonian]
  • 50. Suits, Gustav. Faehlmanni "Kribus-Krabus" ja "Piibo jut". - Eesti Kirjandus 1933, nr 5, lk 231-237. [Estonian]
  • 51. Sööt, K. E. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann'i elulookirjelduseks. - Eesti Kirjandus 1929, nr 6, lk 241-260. [Estonian]
  • 52. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 223, 238, 246, 271-272, 313, 330, 333, 336, 338-339, 346-354, 358, 361-362, 371-372, 374, 384, 423, 443, 459, 474, 517. [Estonian]
  • 53. Tiik, L. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus 1972, nr 5, lk 285–289. [Estonian]
  • 54. Tohver, L. F. R. Faehlmannni ja F. R. Kreutzwaldi elust ja loomingust. Tartu, 1934. [Estonian]
  • 55. Tõnisson, Ama. [Arvustus teosele:] Fr. R. Faehlmann. Kogutud luuletused. Tartu, 1938. - Eesti Kirjandus 1938, nr 8, lk 377-379. [Estonian]
  • 56. Undusk, Jaan. Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip. - Keel ja Kirjandus 1995, nr 9, lk 577-587; nr 10, lk 669-679; nr 11, lk 746-756. [Estonian]
  • 57. Undusk, Jaan. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu. Merkel – Jakobson – Hurt. - Keel ja Kirjandus 1997, nr 11, lk 721-734; nr 12, lk 797-811. [Estonian]
  • 58. Undusk, Jaan. Peamiselt Victor Hehnist, aga veidi ka Faehlmannist. III baltisaksa kirjakultuuri sümpoosioni ainetel. – Keel ja Kirjandus 2006, nr 6, lk 463–476; nr 7, lk. 557–571. [Estonian]
  • 59. Undusk, J. Estnisch als Göttersprache. Aspekte der Sprachverehrung. – Finno-Ugrians and Indo-Europeans: Linguistic and Literary Contacts. Ed. Rogier Blokland, Cornelius Hasselblatt. (Studia Fenno-Ugrica Groningana 2). Maastricht, 2002, S. 370–392. [German]
  • 60. Undusk, J. Eksistentsiaalne Kreutzwald. Vikerkaar 2004, nr 10–11, lk 133–152. [Estonian]
  • 61. Vinkel, A. Faehlmann, Friedrich Robert. - Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 84-85. [Estonian]