et de ru en
Avaleht

Friedrich Konrad Gadebusch (1719 – 1788)

Jurist ja ajaloolane

Sisuloend

Üldandmed

Sünnikoht: Altefähr
Sünniaeg (ukj/vkj): 29.01.1719 / 18.01.1719
Surmakoht: Tartu (Liivimaa)
Surmaaeg (ukj/vkj): 20.07.1788 / 09.07.1788
Sugu: Mees
Keel: Saksa
Nimekujud: Friedrich Konrad Gadebusch; Friedrich Conrad Gadebusch; F. K. Gadebusch

Artiklid

  • et ru

    Ülevaade

    Eluloolist

    Friedrich Konrad Gadebusch sündis 29. jaanuaril 1719 Altefähris Rügeni saarel Pommeris pastori perekonnas. Alghariduse sai ta Stralsundi linnakoolis, kus ta õppis alates neljandast eluaastast kuni aastani 1733. Aastatel 1734–1737 õppis F. K. Gadebusch rangelt kiriklikus Hamburgi Akadeemilises Gümnaasiumis, mis kujutas endast vaheastet ladinakooli ja kõrgkooli vahel. 1738 alustas ta õigusteaduse ja ajaloo stuudiumi Greifswaldi ülikoolis, kuid lahkus sealt juba samal aastal. 1739 immatrikuleeriti F. K. Gadebusch Königsbergi ülikooli. Königsbergis viibis ta 1739 kevadest kuni 1741 suveni ja uuesti aastatel 1744–1748. Kuid ülikooliõpingutele oli F. K. Gadebuschil võimalik suhteliselt vähe pühenduda, sest ta oli enamiku ajast hõivatud kaupmeeste ja aadlike poegadele koduõpetuse andmisega. 1748 sai F. K. Gadebusch koduõpetaja koha Liivimaa maakohtuassessori Reinhold Johann von Rosenkampffi perekonnas ja siirdus elama Põhja-Tartumaale Kaarepere (Kersel) mõisa.

    1751 abiellus F. K. Gadebusch Preisimaal Marie Roussel´iga (snd Ferrier). Abielu oli lastetu, kuid F. K. Gadebuschi „kasutütreks“ sai tema vanema venna Lorenzi tütar Luise Dorothea, kes elas tema majas kuni abiellumiseni Otepää (Odenpäh) pastori Johann Martin Hehn`iga 1767. aastal.

    Koduõpetaja ametit pidas F. K. Gadebusch kuni 1750. aastani, mil ta sai notari koha Tartu sillakohtus. Umbes samal ajal sai F. K. Gadebusch ka Tartu maa- ja linnakohtu advokaadi koha. 1754 sai temast ülemkiriku eestseisjaameti notar, ühtlasi ka majaomanik; aasta hiljem ka Tartu rae advokaat. Tartus kulges kogu F. K. Gadebuschi edasine ametialane karjäär. 1765. aastal võttis ta küll vastu talle pakutud maakohtu sekretäri koha Kuressaares (Arensburg), kuid loobus sellest juba samal aastal, uuele ametikohale üldse asumata. Võib arvata, et selle otsuse põhjustasid Tartu linnas tollal valitsenud suured sisepinged, sest Eesti- ja Liivimaa kindralkuberner oli 1764 nimetanud F. K. Gadebuschi komisjoni sekretäriks, mis pidi lahendama linnakodanike ja rae vahel puhkenud ägedat tüli. 1766–1771 oli F. K. Gadebusch Tartu linna sündik; aastatel 1771–1783 Tartu justiitsbürgermeister, alates 1773 ka linnavanem.

    F. K. Gadebuschil oli ka rida muid ameteid ja töökohustusi: 1767 augustist novembrini viibis ta Moskvas, võttes Tartu linna esindajana osa Katariina II kokkukutsutud uue seadustiku koostamise komisjoni tööst, 1768. aastast oli ta linnakonsistooriumi kaasistuja ja 1769. aastal Tartu linna saadik Liivimaa maapäeval Riias. 1783. aastal, mil Eesti- ja Liivimaal kehtestati asehalduskord, siirdus F. K. Gadebusch tervislikel põhjustel pensionile. Võib oletada, et ta pani oma ametikoha maha protestist Vene keskvõimu sekkumise pärast Liivimaa õigus- ja halduskorraldusse. F. K. Gadebusch suri Tartus 9. juulil 1788.

    Teaduslik tegevus

    F. K. Gadebusch oli erakordselt töökas õpetlane. Juba oma nooruses oli ta valmistanud ette käsikirja Saksa keisririigi ajaloo kohta, jõudes oma käsitlusega 1705. aastani, kuid kõik tema käsikirjad hävisid koos F. K. Gadebuschi muu varandusega Tartut 1755. aastal laastanud tulekahjus. Edaspidi pühendus ta eelkõige Liivimaa ajaloo uurimisele ja selle kohta materjali kogumisele. F. K. Gadebuschi looming kujutab endast üleminekuastet varasemalt kroonikalikult ajalookirjutuselt uurimuslikule ja allikakriitilisele ajalooteadusele, mis arenes lõplikult välja 19. sajandil.

    F. K. Gadebuschi peateos on üheksaköiteline annalistlikul põhimõttel koostatud Liivimaa ajalugu, mis kirjeldab ajaloosündmusi ajavahemikul 1030–1761: „Livländische Jahrbücher“ („Liivimaa aastaraamatud“, Riga 1780–83) F. K. Gadebusch toetub paljuski varem ilmunud kroonikatele, kuid toob käibesse ulatuslikult ka Tartu raeprotokollide materjale alates aastast 1583. See annab tema ajalooteosele mõnevõrra Tartu-keskse ilme, ka on mitmed F. K. Gadebuschi hinnangud esitatud Tartu raehärra seisukohtadest lähtuvalt. Saksa ajaloolase Christina Kupffer`i väitel oli F. K. Gadebusch regionaalajaloolane, kes püüdis oma ajalooteostega, eeskätt „Livländische Jahrbücher´itega“, legitimeerida ja põlistada Liivimaa ajalooliselt väljakujunenud seadustikku ja privileege ning seeläbi kaitsta kohalikku provintsiaalautonoomiat.

    F. K. Gadebusch oli teerajaja ka Liivimaa historiograafilise ja biobibliograafilise kirjanduse vallas, kus tema sulest ilmus kaks olulist teost: „Abhandlung von livländischen Geschichtsschreibern“ („Käsitlus Liivimaa ajalookirjutajatest“, Riga, 1772; järeltrükk Hannover-Döhren, 1973) ja „Livländische Bibliothek nach alphabetischer Ordnung“ („Liivimaa raamatukogu tähestikulises järjestuses“, 3 köidet, Riga, 1777; järeltrükk Hannover-Döhren, 1973). „Livländische Bibliothek“, kus isikute biograafiate kõrval avaldatakse ka andmeid poliitiliste publikatsioonide, kirikukorralduste, ajalehtede jms. kohta, on esimene mahukam Liivimaa kirjameeste leksikon üldse. See teos ärgitas juba mitmeid kaasaegseid avaldama täiendavaid ja täpsustavaid biograafilisi artikleid August Wilhelm Hupeli ajakirjas „Nordische Miscellaneen“. „Livländische Bibliothek´i“ võib pidada ka Johann Friedrich von Recke ja Carl Eduard Napiersky monumentaalse Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kirjameeste ja õpetlaste leksikoni „Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Ehstland und Kurland“ (4 köidet, Mitau, 1827–32) eelkäijaks. A. W. Hupel oli küll F. K. Gadebuschiga vaenujalal ning avaldas Tartu õpetlase ajaloo-alaste ja biograafiliste teoste kohta Friedrich Nicolai ajakirja „Allgemeine Deutsche Bibliothek“ veergudel hävitavaid arvustusi.

    Aastatel 1779–1785 andis F. K. Gadebusch välja veel oma ajakirja „Versuche in der livländischen Geschichtskunde und Rechtsgelehrsamkeit“ („Katsetusi Liivimaa ajaloo- ja õigusteaduse vallas“), millest ilmus 9 väikesemahulist vihikut. Peale F. K. Gadebuschi enda, kes avaldas ajakirjas mitu ajalooteemalist artiklit, avaldasid tema ajakirjas ka mitmed kaastöölised. Nende hulgast on esileküündivamad Riia bürgermeister Johann Christoph Schwartzi Riia vanema õigusloo põhjalikud käsitlused, milles ta püüab Riia linnaõigust kaitsta asehalduskorra reformide eest.

    F. K. Gadebusch on avaldanud ajaloolisi ja filoloogilisi artikleid Gottlieb Schlegeli ajakirjas „Vermischte Aufsätze und Urtheile über gelehrte Werke ans Licht gestellet von unterschiedlichen Verfassern in und um Liefland“ (1. kd, 1778, 2. kd, 1780) ning Riia kuulutuslehe „õpetatud“ lisas „Gelehrte Beyträge zu den Rigischen Anzeigen“ 1763–1766.

    F. K. Gadebuschi sulest ilmus veel paar väiksemat trükist, nagu biograafilise sisuga „Versuch einer Lebensbeschreibung des Grafen Wilhelms von Fermor“ (Reval, 1773) ning „An den Herrn Notar, Gottlob Siegmund Brasch, ein Glückwunsch, bey seiner Vermählung. Wobey insonderheit von Martin Braschen, und hiernächst, von andern berühmten Männern, dieses Namens gehandelt wird von F. K. G[adebusch]. Reval, gedruckt mit Lindforschen Schriften“ (Reval, [1778]). Anonüümselt ilmus F. K. Gadebuschi koostatud Tartu uue raekoja avamise pidustuste kirjeldus: „Nachricht von Wiedererbauung des Rathhauses zu Dörpat und von der Feyerlichkeit, womit der Grundstein am zweyten Brachmonates 1782 geleget worden“ ([Riga], [1782]).

    Erakordselt usina materjalikogujana jäi F. K. Gadebuschist maha ka rikkalik käsikirjaline pärand, mis on laiali paisatud erinevatesse arhiividesse ja raamatukogudesse (Eesti Ajalooarhiiv, Läti Riiklik Ajalooarhiiv (Latvijas Valsts vēstures arhīvs), Läti Akadeemiline Raamatukogu (Latvijas Akadēmiskā Bibliotēka)). Neist käsikirjadest väärib esiletõstmist Liivimaa aadli ajalugu käsitlev materjalikogu „Geschichte des Livländischen Adels“, mille 14 köidet asuvad Läti Riiklikus Ajalooarhiivis. Suure kultuuriloolise väärtusega on F. K. Gadebuschi enda poolt kronoloogilisel põhimõttel korrastatud temale saadetud kirjade kogu „Briefe gelehrter Männer an Friedrich Conrad Gadebusch“. Viieköiteline kirjakogu, mille originaali säilitatakse Läti Riiklikus Ajalooarhiivis ja selle paberkoopiat Herderi Instituudis Marburgis (Herder-Institut Marburg), hõlmab aastaid (1751) 1756–1783 ja sisaldab kirju 250 kirjapartnerilt Baltikumist, Venemaalt, Saksamaalt ja Rootsist.

    Friedrich Konrad Gadebuschil oli Balti kultuuriolude kohta vägagi arvestatav raamatukogu, kus oli ligi 2600 raamatut ja käsikirja. Selle nimekirja on trükis avaldanud tema väimees Johann Martin Hehn („Verzeichniss der Bücher und Münzen des Justizbürgermeisters der Kaiserlichen Stadt Dorpat, Herrn Friedrich Konrad Gadebusch“, Dorpat, 1789).

    Indrek Jürjo

Tekstid

Lingid

Sekundaarkirjandus

  • 1. Allgemeine Deutsche Biographie, Bd. 8, Leipzig, 1878, lk 298–299 (Richard Hausmann). [Saksa]
  • 2. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1829, S. 3-7 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 1. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 204-205. [Saksa]
  • 3. Berkholz, Georg. F. K. Gadebusch in der Reichsversammlung zu Moskau. – Baltische Monatsschrift, Bd. 5, 1862, lk 143–153. [Saksa]
  • 4. Briefe an den livländischen Historiographen Friedrich Konrad Gadebusch (1719-1788). Regesten; bearbeitet von Friedrich von Keussler; hergestellt, eingeleitet und mit Register versorgen von Christina Kupffer und Peter Wörster. Marburg, 1998. Eesti biograafiline leksikon. Peatoimetaja A. R. Cederberg. Tartu, 1926–1929, lk 100–102 (Peeter Treiberg [Tarvel]). [Saksa]
  • 5. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1970, S. 232-233. [Saksa]
  • 6. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 66. [Eesti]
  • 7. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 10, 102, 163, 334. [Eesti]
  • 8. Keussler, Friedrich v. Biographisches über Friedrich Konrad Gadebusch. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. Dorpat 1912–1920, Dorpat, 1921, lk 149–154. [Saksa]
  • 9. Kupffer, Christina. Geschichte als Gedächtnis. Der livländische Historiker und Jurist Friedrich Konrad Gadebusch (1719-1788). Köln, Weimar, Wien, 2004. Recke, Johann Friedrich von; Napiersky, Karl Eduard. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Zweyter Band. Mitau, 1829, lk 3–7. [Saksa]
  • 10. Noodla, Kaja. Raamat Tartu kodudes XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul. - Keel ja Kirjandus 1980, nr 9, lk 547-555. [Eesti]
  • 11. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Verlag Wissenschaft und Politik, Berend von Nottbeck : Köln, 1989, S. 97-98. [Saksa]
  • 12. Tafenau, Kai. Adrian Virginiuse eluloost. - Keel ja Kirjandus 2009, nr 11, lk 847-855. [Eesti]
  • 13. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 216-217, 240, 242, 245, 265, 273-274, 331. [Eesti]
  • 14. Treiberg (Tarvel), Peeter [= P.T.]. Gadebusch, Friedrich Konrad. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 96-98. [Eesti]
  • 15. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, C. H. Beck, 2005, S. 113, 117. [Saksa]
  • 16. Winkelmann, Eduard. Einführungsvortrag vom 18. Januar 1869. – Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. 1869. Dorpat, 1870, lk 1–9. [Saksa]
  • 17. Wörster, Peter. Bezüge auf Königsberg in einer baltischen Briefsammlung des 18. Jahrhunderts. – Königsberg. Beiträge zu einem besonderen Kapitel der deutschen Geistesgeschichte des 18. Jahrhunderts. Hrsg. von Joseph Kohnen. Frankfurt a/M. u. a., 1994, lk 55–64. [Saksa]
  • 18. Wörster, Peter. Bezüge auf die Familie von Campenhausen in der Briefsammlung Gadebusch. – Muiža zem ozoliem. Ungurmuiža un fon Kampenhauzenu dzimta Vidzeme. Katalogs izstadei Rundales pils muzeja un Herdera Instituta Marburga = Gutshof unter den Eichen. Orellen und die Familie von Campenhausen in Livland. Katalog der Ausstellung im Schloßmuseum Rundale und im Herder-Institut Marburg. Rundale 1998, lk 77–81. [Saksa]