et de ru en
Avaleht

Gotthard Friedrich Stender (1714 – 1796)

Jutukirjanik, keeleuurija; tõlkija; pedagoog, vaimulik; loodusteadlane

Sisuloend

Üldandmed

Sünnikoht: Laši (Kuramaa)
Sünniaeg (ukj/vkj): 27.08.1714 / 16.08.1714
Surmakoht: Sunākste (Kuramaa)
Surmaaeg (ukj/vkj): 17.05.1796 / 06.05.1796
Sugu: Mees
Keeled: Saksa, Läti
Nimekujud: Gotthard Friedrich Stender; Gotthard Friederich Stender; G. F. Stenderus; S.; G. F. S.; Stender

Artiklid

  • et de ru

    Ülevaade

    Stender oli vana, Braunschweigist pärineva Kuramaa pastorisuguvõsa liige. Aastatel 1736–1739 õppis ta Saksamaal Jenas ja Halles teoloogiat. Pärast Kuramaalt kodumaale naasmist teenis ta leiba koduõpetajana. Stender oli mõjutatud Christian Wolff`i (1679–1754) filosoofiast. 1742. aastal asus ta elama Miitavi (Jelgava, Mitau), mille linnakooli konrektori kohale oli ta kutse saanud, ja abiellus siin pastoritütre Anna Elisabeth Braunschweig`iga (1721–1784). 1744. aastal sai Stenderist pastor Linde`s ja Birzgale´s (Linden-Birsgallen) Kuramaal, aastatel 1753–1759 töötas ta kirikuõpetajana Szeymen´is (Leedus).

    Haiguse ja väsimuse tõttu hingekarjaseametis kolis Stender 1759. aastal koos perekonnaga Saksamaale Helmstedt`i. Siin valmistas ta Braunschweigi hertsogile gloobuse ja avaldas väljaandes „Braunschweigische Anzeigen“ (1759, nr 84, 85 ja 87) oma kasvatusteemalised mõtisklused. Tunnustusena selle saavutuse eest kutsuti ta Königslutter`i vastrajatud reaalkooli rektori kohale. 1760. aasta juulis maksti Stenderile siin välja esimene palk, kuid 1761. aasta märtsis siirdus ta maailmavaatelise lahkheli tõttu pietistliku kirikuõpetaja Johann Arnold Anton Zwicke`ga (1722–1778) Hamburgi. 1761. aastal avaldas ta Braunschweigis läti keele grammatika; teine trükk järgnes juba 1763. aastal.

    Johann Albrecht Korff`i (1697–1766), Venemaa Taani-saadiku vahendusel leidis Stender aastateks 1761–1765 rakenduse Kopenhaagenis kuninglikus teenistuses geograafia alal. Ta valmistas siin kaks gloobust läbimõõduga 80 cm ja 90 cm, mida säilitatakse Taani Kuninglikus Raamatukogus (Det Kongelige Bibliotek) tänase päevani. 1765. aasta algul suri Stenderi noorim poeg. Samal ajal kaotas ta kõik oma sissetulekud ja reisis mh ebakindla poliitilise olukorra tõttu, mis Taanis valitses, koos perega Peterburi kaudu tagasi Kuramaale.

    1766. aastast kuni surmani töötas Stender pastorina Sēļpils`is (Selburg) ja Sunākste´s (Sonnaxt). Aastateks 1782–1787 valiti ta Sēļpils´i praostiks ja konsistooriumi assessoriks. 1778. aastast toetas teda selles ametis adjunkti kohuseid täitev poeg Alexander Johann.

    Viimased 30 aastat oma elust pühendas Stender läti rahva valgustamisele ja tegeles uurimistööga kirjanduses, filosoofias, keeleteaduses ja ka alkeemias. Oma filosoofilistes kirjutistes (näiteks teoses „Wahrheit der Religion“, 1772) ja poleemikates (näiteks 1771. aastal Johann Kaspar Lavater´iga ja 1787. aastal Johann Melchior Gottlieb Beseke`ga) astus ta esile ratsionalistina.

    Christian Fürchtegott Gellert`i, Aisopose, Phaedruse jt valmide ja jutustuste, Barthold Heinrich Brockes´i, Johann Wilhelm Ludwig Gleim`i, Matthias Claudius`e, Christian Felix Weisse jt oodide ja luuletuste tõlgetega pani Stender aluse läti ilmalikule kirjandusele. Ka oma keeleteaduslike tööde tõttu on Stender Lätis veel tänapäevalgi väga kuulus. Alkeemia oli Stenderi kireks elu lõpuni, tema uurimus „Clavis Magiae“ (1794) jäi käsikirja.

    Stenderi soovi kohaselt kannab tema haual lebav võimas graniitplaat lätikeelset raidkirja: „Siin puhkab lätlane G. F. Stender.“ Stender on üks Lätimaa kuulsamaid valgustajaid.

    Stenderi lätikeelse loomingu, osalt tõlkeline ja töötluslik, moodustavad jutustused, valmid, luuletused, aabits, õpikud, vaimulikud laulud, piiblilugude ümberjutustused, populaarteaduslikud kirjutised. Saksa keeles on Stender koostanud läti keele grammatika ja läti leksikoni („Lettisches Lexikon“), kirjutanud värsskatekismuse ja avaldanud filosoofilisi mõtteid ning tähelepanekuid.

    Māra Grudule

Tekstid

Pildid

  • Gotthard Friedrich Stender
    Gotthard Friedrich Stender
    Allikas: Vikipeedia
    [image/jpeg] [460x569px]
  • Gotthard Friedrich Stender
    Gotthard Friedrich Stender
    [image/jpeg] [431x535px]

Lingid

Sekundaarkirjandus

  • 1. Allgemeine Deutsche Biographie. Bd. 63. Berlin: Duncker, Humblot, 1893 (Neudruck 1971), S. 46–47. [Saksa]
  • 2. Anderson, W. Läti mõjust eesti vanemas ilukirjanduses. Fr. W. Willmann’i „Juttud ja Moistatussed“. – Eesti Kirjandus 1925, nr 9, lk 385-396; nr 10, lk 408-413. [Eesti]
  • 3. Andrups, J., Kalve, V. Latvian Literature. Stockholm: M. Goppers, 1954, p. 76–82. [Inglise]
  • 4. Baltische Ahnen- und Stammtafeln. Begründer: G. von Pantzer. Jg. 39. Köln, 1997. [Saksa]
  • 5. Behrskaln, A. G. F. Stenders lettische Fabeln und Erzählungen. In: Zeitschrift des Vereins für Volkskunde in Berlin. Jg. 1923/24. H. 2, S. 95–101. [Saksa]
  • 6. [Czarnewski, Friedrich August]. Stenders Leben, nebst Anmerkungen und Beilagen; eine Vorlesung, den 21. Mai/4. Junius 1796 im Pastorate zu Sonnaxt gehalten. Mitau : J. F. Steffenhagen und Sohn, 1805. [Saksa]
  • 7. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 767–768. [Saksa]
  • 8. Deutsches Literatur-Lexikon. Bern, München: K. G. Saur, 1999. Bd. 19, S. 584–585. [Saksa]
  • 9. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 268, 272, 273. [Eesti]
  • 10. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 44. [Eesti]
  • 11. Frīde, Z. Latvis Gothards Frīdrihs Stenders. Rīga: Zinātne, 2003. [Läti]
  • 12. Gadebusch, F. K. Livländische Bibliothek nach alphabetischer Ordnung. Bd. III. Riga: J. F. Hartknoch 1777, S. 202–214. [Saksa]
  • 13. Hehn, J. Der Pastor von Sonnaxt (G. F. S.). In: Wir Balten. Heimat im Herzen. Hrsg. von M. H. Boehm und H. Weiß. Salzburg–München: Akadem. Gemeinschaftsverlag,1951, S. 128–131. [Saksa]
  • 14. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 3: N-Z. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 1244-1246. [Saksa]
  • 15. Kallmeyer, T. Die evangelischen Kirchen und Prediger Kurlands. Ergänzt bis zur Gegenwart fortgesetzt und im Auftrage der Kur. Gesellschaft für Literatur und Kunst hrsg. von Dr. med. G. Otto. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn, 1890, S. 494–495. [Saksa]
  • 16. Kundziņš, K. Gotthard Friedrich Stender. Ein Vertheidiger der christlichen Wahrheit im Zeitalter der Aufklärung. In: Mitteilungen und Nachrichten für die Evangelische Kirche in Rußland. Bd. 40. 1884, S. 89–108. [Saksa]
  • 17. Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 211. [Saksa]
  • 18. Pukits, M[art]. Pilk Läti kirjandusse. - Eesti Kirjandus 1911, nr 1, lk 10-25. [Eesti]
  • 19. Recke, J. F., Napiersky, K. E. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten- Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Bd. 4. Mitau: J. F. Steffenhagen, 1832, S. 283–290. [Saksa]
  • 20. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Verlag Wissenschaft und Politik, Berend von Nottbeck : Köln, 1989, S. 310. [Saksa]
  • 21. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 83. [Eesti]
  • 22. Zimmermann, U. Versuch einer Geschichte der lettischen Literatur. Mitau: J. F. Steffenhagen, 1812, S. 67–73. [Saksa]
  • 23. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 243, 265. [Eesti]
  • 24. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München: C. H. Beck: 2005, S. 87, 127. [Saksa]