et de ru en
Avaleht

Johann Heinrich Rosenplänter (1782 – 1846)

Literaat, haridustegelane, toimetaja, bibliograaf, vaimulik

Sisuloend

Üldandmed

Sünnikoht: Valmiera/Volmari (Liivimaa)
Sünniaeg (ukj/vkj): 23.07.1782 / 12.07.1782
Surmakoht: Pärnu (Liivimaa)
Surmaaeg (ukj/vkj): 27.04.1846 / 15.04.1846
Sugu: Mees
Keeled: Saksa, Eesti
Nimekujud: Johann Heinrich Rosenplänter; Joh. Heinr. Rosenplänter; J. H. Rosenplänter; d. H.; Der Herausgeber; Иоганн Генрих Розенплянтер

Artiklid

  • et ru

    Ülevaade

    Eluloolist

    Johann Heinrich Rosenplänter sündis 12. (24.) (teistel andmetel 23.) juulil 1782 Liivimaal Volmaris (Valmiera, Wolmar). Tema isa oli postijaamapidaja. Kooliharidust sai Rosenplänter Tallinna (Reval) gümnaasiumis ja Riia (Rīga, Riga) toomkoolis. Varane vanemate kaotus sundis teda juba väga noorena iseseisvalt leiba teenima, ta töötas nii kodu- kui kooliõpetajana, kuid ka Riia sillakohtu kirjutajana. Erinevalt põlvkond vanematest kirjameestest, kelle ülikooliõpingud möödusid Saksamaal, omandas Rosenplänter kõrghariduse vastselt taasavatud Tartu (Dorpat) ülikoolis, kus ta aastatel 1803–06 õppis teoloogiat. Peale stuudiumi lõppu teenis Rosenplänter lühemat aega Tori (Torgel) kogudust (1808–09), kuid seejärel (1809) sai temast Pärnu (Pernau) Eliisabeti koguduse hingekarjane. Sellesse ametisse jäi ta kuni oma elu lõpuni. Rosenplänter suri Pärnus 15. (27.) aprillil 1846 ja on maetud sealsele Eliisabeti kalmistule. Vaatamata viletsapoolsele tervisele oli Rosenplänter äärmiselt toimekas inimene. Üsna suure Eliisabeti eesti koguduse pastorina (tegevuse algaastail tuli tal teenida umbes 3000, lõpuaastail aga ligi 10000 koguduseliiget) korraldas ta korjandusi vaeste heaks, organiseeris puude istutamist kalmistule ja kalmistuni viiva allee rajamist Riia maantee äärde, hankis kirikule oreli, mis teenis kogudust veel iseseivunud Eestiski (1845–1928). Koolihariduse arendamiseks asutas ta 1814. aastal nn eesti koolmeistrite kooli (mis tegutses kolm aastat) ja andis välja aabitsa (1823), kirjanäidised „Kirjutusse-lehhed“ (1820, läti keeles 1821) ning „Koolilaste seäduse“ (1845). Ta püüdis asutada oma trükikoda peamiselt eestikeelse kirjanduse väljaandmiseks, kuid ei saanud selleks luba vaatamata Liivimaa superintendendi Karl Gottlob Sonntag`i toetusele, kuna pastorile ei leitud olevat kohane tegeleda äriliste ettevõtmisetega. Kuid Rosenplänterit ei kannustanud ärilised huvid, vaid missioonitunne. Ta maksis oma palgast pidevalt peale, et saaks ilmuda tema eestvedamisel ja toimetamisel eesti keele uurimiseks loodud ajakiri „Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache“ (1813–32), kirjanäidiste väljaandmine viis ta aga võlgadesse, mida tal tuli tasuda aastakümneid. Valmidus panustada eesti hariduse ja kultuuri arendamisse isiklikku raha on seda hämmatavam, et Rosenplänteril oli oma naise Henriettega 14 (teistel andmetel 15) last, kelle kasvatamise ja koolitamise finantseerimiseks tuli tal nii mõnigi kord pöörduda toetuse saamiseks Pärnu rae poole.

    Loomingust

    „Beiträge“

    Rosenplänteri olulisimaks panuseks eesti kultuurilukku oli kahtlemata tema ülalmainitud ajakiri, mida aastate jooksul ilmus 20 numbrit. Ajakirja teises numbris avaldatud programmilises kirjutises „Ueber die Notwendigkeit sich eine genaue Kenntniss der ehstnische Sprache zu verschaffen“ seab Rosenplänter ajakirja eesmärgiks koguda materjali eesti keele kohta, mida peaksid oskama kõik, kel tuleb eestlastega vähegi kokku puutuda (eelkõige muidugi eestaste hingekarjased, kelle töö muidu tühja võiks minna). Ajakirja ümber õnnestus tal koondada pea kõik, kes tollal eesti keele vastu sügavamat huvi tundsid. Enamuse neist moodustasid saksa rahvusest pastorid (Otto Wilhelm Masing, Johann Wilhelm Ludwig Luce, Heinrich Johann von Jannau, Arnold Friedrich Johann Knüpffer, Peter Heinrich von Frey jt), kuid oli ka kaastöölisi Rootsist ja Soomest ning ka mõned eestlased. Silmapaistvaim viimaste seast oli Kristian Jaak Peterson, kes avaldas „Beiträge`s“ K. Ganander`i „Mythologia fennica“ saksakeelse tõlke „Finnische Mythologie“ ja kavatses avaldada ka oma luuletusi, kuid need jäid O. W. Masing`i tõrjuva suhtumise tõttu käsikirja, mille Rosenplänter järeltulevatele põlvedele säilitas (tänu Rosenplänteri ärakirjadele on säilinud ka Gustav Adolph Oldekop`i, teise 19. sajandi algusveerandi väljapaistvama eesti luuletaja värsid). Eraldi mainimist väärib ka koolmeistrite kooli kasvandik Abram Holter (Sauga (Sauck) kooli õpetaja), kes lisaks ajakirjas esinemisele aitas Rosenplänterit tõlketöödes ja andis 1821. aastal välja eesti esimese maateaduse õpiku. Oma eestlastest õpilaste abi kasutas Rosenplänter ka eesti muinasjuttude üleskirjutamiseks. Samuti kogus ta eesti rahvaluulet, mille hindamise üle vaidlesid ajakirja veergudel P. H. von Frey ja A. F. J. Knüpffer. Oluline vaidlusteema oli ka eesti kirjakeele saatus. Ühel poolel võtsid sõna O. W. Masing ja Rosenplänter, kes toetasid ühiskirjakeele loomist põhja-eesti murrete baasil, nende vastu astusid aga üles Lõuna-Eesti pastorid, kes olid võtnud oma südameasjaks kohaliku kirjakeele arendamise. Rosenplänteri seisukohtadest pahandatuna katkestasid viimased koguni mõneks ajaks ajakirja tellimise, mis pani niigi piiratud lugejaskonnaga väljaande raskesse seisu ja sundis Rosenplänterile peale äärmiselt mõõduka suhtlustooni. „Beiträge“ püüdis ka pakkuda täiendust seni ilmunud sõnaraamatutele (nt August Wilhelm Hupel`i omale) ning avaldas mitmeid eesti grammatikat puudutavaid käsitlusi, millest väljapaistvaim on ilmselt J. F. Heller`i kirjutis eesti käänetesüsteemi alalt. Ajakirjas ilmusid ka eestikeelsete raamatute arvustused, enamasti keskenduti neis hinnangu andmisele teose trükikvaliteedile ja keelelisele tasemele, kuigi ei puudu ka programmilisemat laadi sõnavõtud eesti kirjavara arendamise teemadel.

    „Bibliotheca estonica“

    Rosenplänterit on peetud ka eesti rahvusbibliograafia isaks. Eesmärgiga kirjutada eesti kirjanduslugu püüdis ta fikseerida, kirjeldada ja võimaluse korral endale hankida kõik seniilmunud eestikeelsed või eestlasi puudutavad trükised. Selle töö tulemusel sündis mahukas käsikiri, mis oma erinevates arenguetappides kandis erinevaid nimesid ja sisaldab lisaks trükiste tiitellehtede kirjeldusetele ja allikaviidetele ka Rosenplänteri-poolseid märkusi raamatu sisu kohta. Tänapäeval kasutatakse teaduskirjanduses selle manuskripti tähistamiseks põhiliselt nimetust „Bibliotheca estonica“. Bibliograafia käsikiri asub Eesti Kirjandusmuuseumis, kuhu see on sattunud tänu Õpetatud Eesti Seltsile, kes omandas rea Rosenplänteri käsikirju (pärast Rosenplänteri surma läks seltsi valdusse ka tema raamatukogu).Väiksem väljavõte „Bibliotheca estonicast“ asub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, samuti ilmus see osaliselt „Beiträge“ viimases numbris (1832). Rosenplänteri tänuväärsele tööle toetus oma bibliograafia koostamisel ÕESi algusaastate sekretär ja esimese eesti kirjandusloo (1841, ilmus 1843/1844) autor Dietrich Heinrich Jürgenson.

    Kairit Kaur

Tekstid

Pildid

  • Johann Heinrich Rosenplänter
    Johann Heinrich Rosenplänter
    [image/jpeg] [270x400px]

Sekundaarkirjandus

  • 1. Aaver, Eva. Nulla dies sine linea. – Looming 1983, nr 1, lk 96-104. [Eesti]
  • 2. Aaver, Eva; Laanekask, Heli. O. W. Masingu kirju J. H. Rosenplänterile. - Keel ja Kirjandus 1987, nr 7, lk 420-425; nr 8, lk 490-497. [Eesti]
  • 3. Alttoa, Villem. Eesti kirjanduskriitika tekkimine XIX sajandi esimesel poole. – Looming 1956, nr 7, lk 993-1006. [Eesti]
  • 4. Alttoa, Villem. Varasem eesti kirjandusloo katse. – Keel ja Kirjandus 1962, nr 10, lk 603-608. [Eesti]
  • 5. Alttoa, Villem. Eesti kriitika 19. sajandil. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 9-22. [Eesti]
  • 6. Anderson, Walter. Rosenplänteri eesti muinasjutud. – Suomi V ; 16, Helsinki: Suomalaisen kirjallisuuden Seura, 1933, lk 15-37. [Eesti]
  • 7. Anttila, Aarne. Elias Lönnrot. Elämä ja toiminta. Helsinki: Suomalaisen kirjallisuuden Seura, 1931, lk 134-135. [Soome]
  • 8. Anvelt, Leo. Lisandusi J. H. Rosenplänteri tundmiseks. – O. W. Masing ja kaasaegsed. Lisandusi nende tundmiseks. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 181-215 (varem ilmunud Loomingus 6, 1971). [Eesti]
  • 9. Anvelt, Leo. J. H. Rosenplänter eestlaste saksastamise vastu. – Keel ja Kirjandus 1982, nr 7, lk 369-370. [Eesti]
  • 10. Anvelt, Leo. Masing, Rosenplänter ja nende aeg. – Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814-1832. Esimene köide, 1814-1818. Koostanud Leo Anvelt, Eva Aaver, Heli Laanekask, Abel Nagelmaa. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995, lk 17-33. [Eesti]
  • 11. Anvelt, Leo. Masing, Rosenplänter und ihre Zeit ( Übers. v. Eve Pormeister). – Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814-1832. Esimene köide, 1814-1818. Koostanud Leo Anvelt, Eva Aaver, Heli Laanekask, Abel Nagelmaa. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995, lk 34-51. [Eesti]
  • 12. Anvelt, Leo. Täiendavat "Marahwa Näddala-Lehe" kaastöölistest. - Keel ja Kirjandus 1971, nr 7, lk 393-401. [Eesti]
  • 13. Baerent, Paul. Rosenplänter, Johann Heinrich. – Die evangelischen Prediger Livlands. Begonnen von Paul Baerent ; im Auftrag der Baltischen Historischen Kommision unter Mitarbeit von Erik Amburger, Helmut Speer ; herausgegeben von Martin Ottow, Wilhelm Lenz. Köln ; Wien: Böhlau, 1977, lk 395-396. [Saksa]
  • 14. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 653. [Saksa]
  • 15. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Hrsg. von Martin Ottow und Wilhelm Lenz. Köln-Wien: Böhlau Verlag, S. 395-396. [Saksa]
  • 16. Ederberg, F. W. Johann Heinrich Rosenplänter. – Tähtsad mehed . Wiies anne: J. W. L. v. Luce; J. H. Rosenplänter; Würst M. Barclay de Tolly. Toim. M. J. Eisen. Tartu: Schnakenburg, 1884, lk 25-48. [Eesti]
  • 17. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 436. [Eesti]
  • 18. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 10, 12, 170, 219, 220, 251, 256, 258, 278, 280, 297, 299, 300, 301, 311, 312, 323, 325, 328, 329-334, 335, 336, 338, 340, 344, 348, 350, 355, 360, 375, 377, 379, 383, 385, 387, 395, 407, 420, 433, 435, 464. [Eesti]
  • 19. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 47-48, 50, 54, 56, 57, 71. [Eesti]
  • 20. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 3: N-Z. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 1088-1089. [Saksa]
  • 21. Hamburg, Ilse. Eesti bibliograafia ajalugu 19. sajandi lõpuni. Tallinn: Valgus, 1986, lk 39-59. [Eesti]
  • 22. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 94, 164, 168-172, 181, 191, 194-196, 198, 202, 206, 224. [Saksa]
  • 23. Hermann, Karl August. Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani. Kirjutanud ja kokku seadnud K. A. Hermann. Jurjewis-Tartus, 1898, lk 255-286. [Eesti]
  • 24. Jansen, Ea. – Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Eesti ajakirjanduse arengust (XVII sajandist XX sajandini). Juhan Peegel, Krista Aru, Sergei Issakov jt. Tartu ; Tallinn, 1994, lk 280-283. [Eesti]
  • 25. Jansen, Ea. Otto Wilhelm Masingu kirjade publikatsioonist. - Keel ja Kirjandus 1998, nr 8, lk 571-575. (Arvustus teosele: Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814-1832. Koost. L. Anvelt, E. Aaver, H. Laanekask, A. Nagelmaa. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995-1997.) [Eesti]
  • 26. [Jõgever, Jaan.] Saja aasta eest. (Rosenplänteri "Beiträge".) – Eesti Kirjandus, 1906, lk 6-16; 33-34; 65-79; 97-103; 129-139; 161-172; 193-213. [Eesti]
  • 27. Jõgi, M. J. H. Rosenplänteri pedagoogina. – Nõukogude pedagoogika ja kool XII, 1975, lk. 135-142. [Eesti]
  • 28. Jürjo, Indrek. Balti valgustusliikumine. - Jürjo, Indrek. Ideed ja ühiskond. Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.–19. sajandil. Koost. Inna Põltsam-Jürjo ja Tõnu Tannberg. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2011, lk 16–24. (21. augustil 2002 Pärnus Carl Gustav Jochmannile (1789–1830) pühendatud konverentsil peetud ettekanne.) [Eesti]
  • 29. Kampmann, Mihkel. Eesti kirjanduseloo peajooned. 1. jagu . Näidete varal seletanud M. Kampmann. Tallinn: A. Busch, 1912, lk 260-265. [Eesti]
  • 30. Kangro-Pool, Rasmus. Eesti teater algusaastail. Tallinn : Ilukirjandus ja kunst, 1946, lk 17-30. [Eesti]
  • 31. Kask, Arnold. Esimesest eesti murdetekstide kogust. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 12, 1966, lk 83-89. [Eesti]
  • 32. Klauren, Vambola. Eesti antoloogiate ülevaade. - Eesti Kirjandus 1934, nr 6, lk 259-271; nr 7, lk 304-311. [Eesti]
  • 33. Kuningas, Oskar. Rahvavalgustaja J. H. Rosenplänter (200. sünniaastapäeva puhul 23. juulil). – Sirp ja Vasar 23.07.1982, lk 16. [Eesti]
  • 34. Laanekask, Heli. Eesti kirjakeelte administratiivse ühendamise katse. - Keel ja Kirjandus 1984, nr 11, lk 679-685. [Eesti]
  • 35. Laanekask, Heli. Poleemika ühise eesti kirjakeele ümber ajakirjas "Beiträge". - Keel ja Kirjandus 1983, nr 4, lk 191-201. [Eesti]
  • 36. Lepik, M. Õpetatud Eesti Seltsi eelajaloost ja asutamisest. - Eesti Kirjandus 1938, nr 1, lk 47-57. [Eesti]
  • 37. Liivaku, Uno. Eesti raamatu lugu. Tallinn: Monokkel, 1995. [Eesti]
  • 38. Masing, Uku. “Rosenplänteri käsikiri”. – Keel ja Kirjandus 1994, nr 8, lk 478-491. [Eesti]
  • 39. Muinaste, Aster. Pärnu osast eesti ajakirjanduse ajaloos XIX sajandil. – Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed, VIII. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 13-16. [Eesti]
  • 40. Mägiste, Julius. Soome keele osa eesti kirjakeele arendamisel. Pilk soomest laenamise mõtte käiku Rosenplänter'i aegsest maarahvakeelest eesti riigikeeleni. - Eesti Kirjandus 1931, nr 2, lk 87-118; nr 4, lk 221-245. [Eesti]
  • 41. Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 154-156. [Saksa]
  • 42. Niit, Heldur. Lisaandmeid Elias Lönnroti Eestis käigu kohta. - Keel ja Kirjandus 1986, nr 6, lk 321-329; nr 7, lk 403-411. [Eesti]
  • 43. Palm, August. Bibliofiilidest Rosenplänterist ja Jürgensist. – Looming 1937, nr 3, lk 363-365. [Eesti]
  • 44. Parek, Elsbet. Lehekülgi J. H. Rosenplänteri elust. – Keel ja Kirjandus 1976, nr 1, lk 30-36. [Eesti]
  • 45. Puksoo, Friedrich. Raamat ja tema sõbrad. Tallinn: Valgus, 1973, lk 230-234. [Eesti]
  • 46. Põldmäe, Rudolf. Eesti kirjanduse probleeme XIX sajandi esimesel veerandil. - Keel ja Kirjandus 1978, nr 4, lk 207-216. [Eesti]
  • 47. Põldmäe, Rudolf. Kultuuriloolisi vahelugemisi. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 7-66. [Eesti]
  • 48. Põldmäe, Rudolf. Ühest luuleantoloogiast ja selle koostajast. - Keel ja Kirjandus 1965, nr 12, lk 756-758. [Eesti]
  • 49. Päss, Elmar. Jakob Grimm eesti rebasejuttude tõlkija. - Eesti Kirjandus 1933, nr 12, lk 586-590. [Eesti]
  • 50. Recke, Johann Friedrich von; Napiersky, Karl Eduard (Bearb.). Rosenplänter (Johann Heinrich). – Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Ehstland und Kurland. Dritter Band. Mitau: Steffenhagen und Sohn, 1831, S. 569-573. [Saksa]
  • 51. Ridala, Villem. Eesti kirjanduse ajalugu koolidele. I jagu, II vihik. Tartu: Noor-Eesti, 1925, lk 192-196. [Eesti]
  • 52. Roos, Jaan. Kolm eesti bibliofiili 19. sajandil. – Looming 1936, nr 10, lk 1150-1156. [Eesti]
  • 53. Saareste, Andrus [= A. S-te.]. Rosenplänter, Johann Heinrich. – Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 413-414. [Eesti]
  • 54. Siimo, E. J. H. Rosenplänteri kiri ühise eesti kirjakeele asjus. – Keel ja Kirjandus 1977, nr 1, lk 37-43. [Eesti]
  • 55. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu I. Algusest kuni ärkamisaja lõpuni. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, lk 92-98. [Eesti]
  • 56. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 94, 97-98, 101, 106-108, 110-111, 125-126, 128, 131, 138, 141, 153, 158, 180. [Eesti]
  • 57. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 234-235, 243, 248, 251, 257-258, 261-262, 264, 267-273, 282, 297-298, 300, 338-339, 348, 352, 371, 458-459, 510. [Eesti]
  • 58. Tasa, Toivo. Rosenplänter ja valgustusliikumine. – Keel ja Kirjandus 7, lk. 364-369. [Eesti]
  • 59. Undusk, Jaan. Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip. - Keel ja Kirjandus 1995, nr 9, lk 577-587; nr 10, lk 669-679; nr 11, lk 746-756. [Eesti]
  • 60. Undusk, Jaan. Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia. - Keel ja Kirjandus 1992, nr 10, lk 583-594; nr 11, lk 645-656; nr 12, lk 709-725 (vt eriti nr 11, lk 649). [Eesti]
  • 61. Urgart, O. Eesti bibliograafia arenemisteilt. - Eesti Kirjandus 1925, nr 10, lk 414-426. [Eesti]
  • 62. Webermann, Otto Alexander. Mõnest Rosenplänteri poolt esitatud kirjanduslikust küsimusest. Tulimuld 1958, nr 5-6, lk 243-249; 320-325. [Eesti]
  • 63. Veersalu, Ilse. J. H. Rosenplänteri osast eesti bibliograafia ajaloos. – Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. Uurimusi ja materjale IV. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tartu, 1966, lk 9-57. [Eesti]
  • 64. Vilberg, Gustav (Vilbaste). J. H. Rosenplänter taimeteadlasena. Tartu: Postimees, 1932. [Eesti]
  • 65. Vilbaste, Gustav. Rahvapäraste taimenimede kogumise katseid möödunud sajandil. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 2, 1956, lk 202-204. [Eesti]
  • 66. Vinkel, Aarne. Johann Heinrich Rosenplänter. – Eesti kirjanduse ajalugu I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1965, lk 329-340. [Eesti]
  • 67. Vinkel, Aarne. Rosenplänter, Johann Heinrich – Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 475-476. [Eesti]