Üldandmed

Artiklid

• et de ru

  Ülevaade

  Eluloolist

  Päritolu, vanemad

  Rahvasuus püsinud legendi järgi toodud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, eesti rahvusliku ilukirjanduse rajaja vanavanaisa Mang Laiuselt (Lais) Jõeperre (Jömper) viinapõletajaks vahetuskaubana künnihärja vastu. Kreutzwald sündis Virumaal, Rakvere (Wesenberg) lähedal, Kadrina (St. Katharinen) kihelkonnas H. von Vietinghoff`ile kuuluvas Jõepere mõisas 14. (26.) detsembril 1803. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. Järgmise, 1804. aasta alguses asustati kingsepp Juhani perekond Vietinghoffidele kuuluvasse teise, Kaarli mõisa (Alt-Sommerhusen) Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. Kaarlil möödus ka Kreutzwaldi lapsepõlv (1804–15), siin kuulis ta esimesi Kalevipoja-lugusid, õppis lugema, käis koos vanematega hernhuutlikes palvetundides, kuivõrd Kadrina kant oli 18. sajandi Eestimaal hernhuutliku usuliikumise keskusi. Ka Kreutzwaldi esivanemad olid võtnud liikumisest aktiivselt osa, nad olid kirjaoskajad ja kuulunud piirkonna ärksamate talupoegade hulka. Tänu sidemetele hernhuutlastega oli Kreutzwaldil võimalik hiljem jätkata haridusteed Tallinnas. 1815 andis mõisnik Kreutzwaldi isale, aidamees Juhanile hea teenistuse eest pärisorjusest vabastuskirja, sellega kaasnes liikumisvabadus ning perekonnanimi Reinholdsohn. Vaba mehena üritas isa mõnda aega (1815–18) pidada Rägavere (Raggafer) lähedal Aru kõrtsi, kuid loobus ettevõtmisest pärast seda, kui kõrtsikassast rööviti kopsakas rahasumma. Perekonna järgmiseks elukohaks (1818–24) sai Ohulepa mõis (Erlenfeld) Harjumaal, kus isa oli leidnud valitsejakoha. Ohulepa mõisas puutus noor Kreutzwald esmakordselt kokku ka elava rahvaloominguga. Mõjurikas figuur tema lapsepõlves oli Toa-Jaagup ehk Jakob Fischer, kes olla olnud suurepärane jutuvestja, pillimees ja ka kodutohter. Vanemate viimaseks elupaigaks, kuni isa Juhani surmani (1824–32) jäi Viisu mõis (Wieso) Järvamaal, Paide (Weissenstein) lähedal. Pärast isa surma tõi Kreutzwald ema Anni elama Võrru (Werro), oma perekonna juurde.

  Haridus, Tartu

  Kreutzwaldi haridustee kõikidel etappidel oli takistuseks puudulik saksa keele oskus, seda võis kompenseerida ainult visadus. Esmase kirjaoskuse sai Kreutzwald vanematelt, 11-aastaselt (1815) pandi poiss Rakvere elementaarkooli, edasi sealsesse kreiskooli (1817–18). Õpingud Rakveres katkesid majanduslike raskuste tõttu. Tänu sidemetele hernhuutlastega sai Kreutzwald haridust jätkata Tallinna saksa kreiskoolis (1819–20), vanemate tahtel valmistati teda ette astuma hernhuutlikku rahvakooliõpetajate seminari, mida Tallinnas tollal avada püüti. Kreutzwaldile anti lisaks eratunde saksa keeles ja teistel aladel, kuid sellega seotud range hernhuutlik-pietistlik moraal tekitas noores Kreutzwaldis sügava vastumeelsuse, mis andis hiljem terve elu tunda. Pärast kreiskooli lõpetamist töötas Kreutzwald Tallinna II poistekooli õpetajana, hiljem andis tunde ka tütarlastekoolis, valmistudes samal ajal edasiõppimiseks. Tallinnas veedetud perioodi jäävad Kreutzwaldi esimesed tõlke- ja luulekatsetused, samuti kokkupuuted teatriga. Kreutzwald olevat tõlkinud episoodi F. Schiller`i näitemängust „Röövlid“ („Die Räuber“, 1781), aga katsetanud ka Jenoveva kannatusloo tõlkimisega. Pärast õpetajadiplomi saamist (1823) ja õpetajate seminari asutamise idee luhtumist vabanes Kreutzwald õpetaja-ameti kohustustest ja siirdus Peterburi (1824), olles kindlalt otsustanud õppida edasi kõrgkoolis. Peterburis leidis Kreutzwald suurepärase teenistuse koduõpetajana, mis võimaldas tal koguda raha edasiõppimiseks sealses sõjaväemeditsiini akadeemias. Õppima pääsemine Peterburi akadeemiasse tollasel Venemaal siiski ebaõnnestus Kreutzwaldi talupojaseisuse tõttu. Tagasi Baltimaadele jõudis Kreutzwald 1825. aasta sügisel, dekabristide ülestõusu eelõhtul. Pärast pooleteist aastat kestnud elu Peterburis asus Kreutzwald elama Tartusse, kuhu jäi peatuma järgnevaks kaheksaks aastaks. 1826. aasta algul sooritas ta sisseastumiseksamid Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Koos praktiseerimisega erinevates epideemiakolletes kestsid Kreutzwaldi arstiõpingud kokku seitse aastat.

  Ülikooliaeg sai Kreutzwaldi elus otsustavaks nii vaadete kui elukestva sõpruskonna kujunemisel. Kohustuslike erialaainete kõrval kuulas Kreutzwald loenguid esteetikast ja kirjandusest, luges palju nii klassikalist kui kaasaegset Euroopa kirjandust. Tema omaaegsete laenutuste alusel nii ülikooli raamatukogust kui ka mujalt on alust arvata, et Kreutzwald oli oma kaasaegse saksa ja šveitsi, aga ka inglise ja prantsuse jm kirjandusega üsna hästi kursis. Suurt mõju avaldasid nii talle kui tema mõttekaaslastest sõpraderingile Johann Gottfried Herder`i valgustusfilosoofilised ideed ja Garlieb Merkel`i raamatud. Varsti pärast Tartusse jõudmist, sügisel 1825 tutvus Kreutzwald ka teise eesti arstitudengi, Friedrich Robert Faehlmann`iga, mõlemaid ühendas huvi vanade eesti rahvalaulude vastu. Esimesed eesti soost üliõpilased Tartus koondusid väikesesse sõprusringi (F. R. Kreutzwald, J. Nocks, Dietrich Heinrich Jürgenson, arvatavasti ka P. J. Karell ja J. Kirnbach). Kujunes veendumus, et haritud eestlase kohus on oma rahvale truuks jääda. Tartus liitus Kreutzwald ka korporatsiooniga „Estonia“ (asutatud 1821), mis ühendas Eestimaa kubermangust pärit üliõpilasi. Sinna kuulusid teiste kõrval ka D. H. Jürgenson, P. J. Karell, Eduard Ahrens, Georg Julius von Schultz-Bertram. Suvised ja talvised õpingute vaheajad veetis Kreutzwald vanematekodus Viisu mõisas, kus ta tegeles ka rahvaluule kogumisega. On kirjutatud, et Kreutzwaldi enda „tormi ja tungi“ aastad möödusidki just seal, Paide linnakese noorte seltskonnas. 1833. aasta alguses sai Kreutzwald pärast eksamite õiendamist III järgu arstidiplomi, võttis vastu linnaarsti koha Võrus ja abiellus. Võrru jäi Kreutzwald elama kuni aastani 1877, vanaduspõlve veetis ta taas Tartus.

  Võru, perekond

  Võru periood kestis kokku 33 aastat, kogu selle pika aja vältel, alates märtsist 1833 töötas Kreutzwald suure töökoormusega n-ö vabalt praktiseeriva arstina. Ta täitis Võru linnaarsti kohuseid, hiljem lisandusid H. Krümmeri erakooli arsti ülesanded; aeg-ajalt tuli asendada veel ka kreisiarsti ning töötada tervishoiuametnikuna.

  Kreutzwaldi perekonda kuulusid sakslasest abikaasa Marie Elisabeth Saedler (1805–88), tütar Annette Adelheid (1834–95) ja poeg Friedrich Alexis (1845–1910). Kreutzwaldile kõige lähedasem, noorem tütar Marie Ottilie (1836–51) suri ootamatult 15 aasta vanuselt. Teda leinates kirjutab Kreutzwald hingehella jutustuse „Paar sammokest rändamise-teed“ (1853). Kuigi selle eeskujuna on mainitud saksa kirjaniku Jean Pauli teost „Leben des vergnügten Schulmeisterlein Maria Wuz in Auenthal“ (1790), oli jutustuse lüüriline laad siiski omas ajas uudne ja erandlik.

  Vanem tütar Annette Adelheid abiellus 1866. aastal Tartu kooliõpetaja Gustav Blumberg`iga (1834–1892), kellest sai hiljem Kreutzwaldi lähim mõttekaaslane perekonnaringis. 1867 sündis Blumbergide perre tütar Alice, kes jäi ka Kreutzwaldi ainsaks pärijaks (1939 lahkus Saksamaale). Välimuselt vägagi oma isa sarnane poeg Friedrich Alexis töötas telegraafiametnikuna, 1870 sai temast esimese raudteejaama ülem isa sünnikohas Kadrinas. 1871 abiellus poeg Amalie Sophie von Husen`iga (1853–1931), perekond jäi lastetuks.

  Kreutzwaldi laiahaardeline loominguline tegevus on seotud Võruga, siin sündisid kõik tema olulisemad teosed. Samal ajal sai Kreutzwaldist ka mõjukas ühiskonnategelane, kellega otsustavates küsimustes konsulteeriti. Näiteks tõlkis Kreutzwald eesti keelde Liivimaa 1860. aasta talurahvaseaduse (1863) ja pälvis selle eest mälestusristi (1867). Kreutzwaldi häärber Võrus muutus nõnda kiiresti kultuurilise ja ka poliitilise seltsielu keskuseks, seda eriti 1860. aastate rahvusliku liikumise tõusuajal. Tema külalisteks olid näiteks Viljandimaa ärksamad talupojad (Aleksandrikooli komitee asjus), luuletaja Lydia Koidula ja isegi „Kalevala“ autor Elias Lönnrot Soomest. Võrus maalis Johann Köler 1864. aastal oma kuulsa Kreutzwaldi portree.

  Kreutzwald vabanes Võru linnaarsti kohustustest 74-aastasena, müüs maja Võrus ning kolis juunis 1877 koos abikaasaga elama tütre juurde, Blumbergide majja Tartus. Tütre perekonnas jätkas Kreutzwald aktiivset ühiskondlikku tegevust, saatis kaastöid ajalehtedele („Sakala“), esines kõnedega seltside koosolekutel. Tema 75. sünnipäeva puhul (1878) saabus tervitusi maa igast nurgast. Legendiks on saanud Kreutzwaldi osavõtt eesti II üldlaulupeost 1879, lauljad käisid ühiselt Kreutzwaldi tema kodus tervitamas. 1882 võttis Kreutzwald ette pika reisi Peterburi, kus ta pidi Õpetatud Eesti Seltsi esindajana osalema P. J. Karelli 50. ametijuubeli pidustustel. Reisil ta külmetus ja haigestus. Kreutzwald suri Tartus 13. (25.) augustil 1882, tema põrm on maetud Tartu Raadi kalmistule.

  Publitsist, teadlane

  Kreutzwaldi loominguline tegevus oli mitmepalgeline, seda iseloomustab ülim produktiivsus ja haare. 1830. aastate lõpus alustas ta publitsistlike kaastöödega erinevatele saksakeelsetele lehtedele. Ta oli näiteks Baltimaade kultuurilehe „Das Inland“ levitajaks Võrus ning selle aktiivne kaastööline, eriti aastatel 1837–43. Kreutzwaldi sulest ilmus peamiselt kohalikku elu puudutavaid sõnumikke, kirjutisi rahvakombestikust, -uskumustest jm. Tema teravalt kriitiline hoiak kohalike olude suhtes tõi sageli kaasa sekeldusi ametivõimudega. Elu teisel poolel püüdis Kreutzwald asutada ÕES-i juures ajalehte „Eesti Koit“, ent leht ei saanud ilmumisluba. Eesti rahvusliku liikumise kõrgaegadel tegi Kreutzwald kaastööd ka J. V. Jannseni ajalehele „Eesti Postimees“ Tartus ja C. R. Jakobsoni radikaalsele ajalehele „Sakala“ Viljandis (Fellin).

  Kreutzwaldi teadusalane tegevus on seotud ÕES-iga. Ta astus ÕES-i liikmeks aastal 1839, aasta pärast seltsi asutamist. Temast sai kiiresti seltsi üks tegusaimaid liikmeid, kelle huvisuundadeks oli eesti rahvaluule ja arheoloogilised mälestused. ÕES-i tegevusega seotult jätkas Kreutzwald rahvaluule kogumist, tutvustades selle tulemusi seltsi koosolekutel ja avaldades sellealaseid kirjutisi ÕES-i toimetistes. Teiseks korraldas Kreutzwald Võru ümbruses arheoloogilisi kaevamisi ja esines hiljem vastavate aruannetega ÕES-is.

  Alates 1850. aastast, seoses tollaste vana ja uue kirjaviisi vaidlustega, kasvas Kreutzwaldi autoriteet eesti keele tundjana. Tal tekkisid kontaktid Vene Teaduste Akadeemia ringkondadega ning ta valiti mitmete teaduslike seltside liikmeks. Kreutzwald aitas Vene TA jaoks koguda etnograafilis-statistilisi andmeid eestlaste kohta Setumaal, Lätis ja mujal; abistas K. E. von Baer`i Võru järvede kalade uurimisel; aitas Ferdinand Johann Wiedemann`il koguda materjali eesti-saksa sõnaraamatu jaoks ja Alexander Heinrich Neus`il koostada eesti rahvalaulude antoloogiaid; kommenteeris Forseliuse-Boeckleri teost eesti rahvausundist ning kombestikust.

  1860. aastatel tihenesid ja süvenesid Kreutzwaldi suhted Venemaa ja Soome akadeemiliste ringkondadega ning eesti rahvusliku liikumise tegelastega. Selleks ajaks oli Kreutzwaldist kujunenud vaieldamatu autoriteet eesti kirjanduse klassikuna ning eesti rahvusliku mõtteviisi kandjana. Kreutzwald elas kaasa rahvusliku liikumise üritustele, toetas noorema haritlaspõlvkonna (L. Koidula, J. Hurt, M. Veske, A. Weizenberg, J. Köler, C. R. Jakobson) vaimseid püüdlusi: organiseeris materiaalset toetust õpingute ajaks, õhutas kaasa lööma eesti kultuurielu edendamisel. 1872. aastal valiti Kreutzwald Eesti Kirjameeste Seltsi aupresidendiks ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi auliikmeks. 1873. aastal tähistati Võrus pidulikult Kreutzwaldi 70. sünnipäeva eesti seltsitegelaste jt osavõtul.

  Loomingust

  Rahvavalgustuslik produktsioon

  Kreutzwaldi laiahaardelises kirjanduslikus tegevuses võib näha kahte suurt poolust: ühiskondlikku, rahvavalgustuslikku ning romantilist, lüürilist. Kogu Kreutzwaldi loomingulise perioodi vältel võib jälgida autori missioonlikku, teadlikku ja kavakindlat tegevust eestikeelse kirjasõna arendamisel. Esmalt hakkas ta maarahva tarbeks mugandama eesti keelde õpetlikke-harivaid jutte, millega tõi eesti lugeja lauale kõige kaasaegsemat saksa romantilist ajaviitekirjandust ja rahvaraamatuid. Ta oli seisukohal, et maarahvale tuleb pakkuda lugemisvara, mis on mõistetav ja ka taskukohane.

  Kreutzwaldi esimeseks eestikeelseteks teosteks olid rahvaraamatud ÕES-i tellimusel ja väljaandel: karskussisulise teose „Wina-katk“ (1840) eeskujuks on peetud šveitsi autori H. D. Zschokke teost „Die Brannteweinpest“ (1837). Samal ajal valmis ka teine teos, kogumik „Sippelgas“ I, mis ilmus küll alles pärast kaheaastast tsensuuris kinniolemist, aastal 1843. Kogumikus „Sippelgas“ pakkus Kreutzwald praktilisi nõuandeid ja vaimuharivaid lugemispalu, õhutas talupoegi edasipüüdlikkusele, andis juhtnööre lastekasvatuse, tervishoiu ja leivateo alal, kirjutas karskusest ja isegi Ameerika avastamisest. Kakskümmend aastat hiljem ilmunud „Sippelga“ II osa (1861) oli ühiskondlikult aktuaalse sisuga: siin selgitas Kreutzwald uue kirjaviisi eeliseid, väljarändamise ohte, püüdis talumehi innustada talupidamisele kohapeal, kirjutas soode harimisest, eesti rahvaluule väärtustest jne. „Sippelga“-laadseid, üldhariva ja meditsiinilise sisuga õpetlikke teoseid maarahvale avaldas Kreutzwald kogu oma muu loomingu kõrvalt pidevalt, edaspidi Tartu trükkali H. Laakmanni kirjastuses. Näiteks kuuluvad nende teoste hulka: „Maa- ja merepildid” I–III (1850–61), „Risti-söitjad“ (1851), „Teejuhhataja Ämma-kooliliste õpetuse jures“ (1852), „Lühhikene öppetus terwisse hoidmissest“ (J. G. Schwartz`i „Koli-ramatu“ kolmanda osana 1854), „Kodutohter“ (1879). 1863. aastal andis Kreutzwald välja põhjaeestikeelse aabitsa ja lugemiku „Uus Tallinna maa-keele ABD ja lugemise raamat lastele“. Üks olulisemaid taolistest väljaannetest on populaarteaduslik sari „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“ I–V (1848–49), mille Kreutzwald koostas kirjastaja H. Laakmanni algatusel saksa populaarse pildiajakirja „Pfennig-Magazin“ eeskujul. Väljaanne ilmus viies vihikus, milles lugejale pakuti teadmisi maailmaruumist, loodusest, tehnika ja teaduse saavutustest (raudteed, elekter, trükikunst jm), välismaadest, nende elanikest ja loomadest, tervishoidlikke ja majanduslikke õpetusi, jutustati huvitavatest loodusnähtustest, ajaloolistest sündmustest, mälestusmärkidest. Sisukas ja rikkalikult illustreeritud väljaanne oli täiesti uudne lugemisvara eestlasest lugeja laual. Huvi selle vastu oli suur ja levi ulatuslik. „Ma-ilma“ esimesest vihikust ilmus teine trükk juba 1855, teisest ja kolmandast vihikust vastavalt 1867 ja 1869 (ilmus ka tõlge läti keelde 1852–60).

  Tähtis koht Kreutzwaldi rahvavalgustusliku loomingu hulgas oli meditsiini-alastel kirjutistel ja arstiraamatutel. Näiteks Liivimaa rüütelkonna ettepanekul tõlgitud „Teejuhhataja Ämma-kooliliste õpetuse jures“ oli 19. sajandi II poolel sünnitusabi andjatele tõeliseks käsiraamatuks (kordustrükid 1870, 1883, 1890). Mitmetes kordustrükkides ilmusid ka üldisi tervishoiualaseid nõuandeid (puhtusepidamine, tervislikud eluviisid, mõõdukus) jagav „Lühhikene öppetus terwisse hoidmissest“ ja elu lõpul koostatud „Kodutohter“. „Kodutohtris“ antakse ülevaade levinumatest haigustest, nende tekkepõhjustest ja raviviisidest. Kahele viimasele raamatule lisaks kavatses Kreutzwald koostada veel „Pikema õpetuse organite loomuliku olemise ja toimetuste üle“, mis jäi aga ilmumata.

  19. sajandi üheks populaarsemaks rahvaväljaandeks oli H. Laakmanni „Kasuline Kalender“, mille kirjanduslike lisade toimetamine oli Kreutzwaldi kätes enam kui kakskümmend aastat (1846–59, 1864–74). Siin avaldas ta esmakordselt enamiku oma ilukirjanduslikust loomingust, enne kui see leidis koondamist raamatukaante vahele. Peale mitmesuguste õpetlike kirjutiste ja värsside (kuusalmikud) ilmus „Kasulises Kalendris“ ka suurem osa Kreutzwaldi juttudest: „Reinowadder Rebbane“ (1848–51), „Üks ööpilt“ (1853), „Videvik“ (1854), „Põllumees ja ametmees“ (1858), „Tuisulased“ (1859), „Mihkel Põllupapp“ (1865–73), „Uus koolmeister“ (1874). Võibki öelda, et Laakmanni kalender kujunes üheks kõige loetavamaks eestikeelseks kalendriks paljuski tänu just Kreutzwaldi järjejuttudele. Näiteks 1874 trükiti kalendrit Kreutzwaldi „Uue koolmeistriga“ kuus korda, kokku 18 400 eksemplari. Oma kalendripaladega sai Kreutzwald üheks olulisemaks autoriks eestlaste lugemisharjumuse kujundamisel.

  Üheks populaarsemaks kalendrijutuks olid lood „Reinowadder Rebbasest“, mille Kreutzwald oli adapteerinud eesti oludele vastavaks Lääne-Euroopas laialt levinud vana mõistuloo järgi. Ta paigutas tegevustiku kohalikule taustale, põimis sisse mõned eesti muinasjutud ja rahvajutu-kangelased. Selles teoses pilkab Kreutzwald nii mitmeidki „ametlikke“ pühadusi, kohut ja kirikut, naerab välja ka üldinimlikke pahesid. Sellised, „Reinowadder Rebbases“ esmakordselt Kreutzwaldi poolt kasutatud võtted, huumor ja satiir, toovad eesti algupärasesse ilukirjandusse uue stiilitasandi, mida polnud varem rahvale loodud lugemisvaras kasutatud. Kreutzwaldi „Reinowadder Rebbane“ ilmus „Kasulises Kalendris“ 1847–50, iseseisva raamatuna 1851. Autori eluajal ilmus sellest kokku viis trükki (umbes 10 000 eksemplari).

  Kreutzwaldi kui rahvakirjaniku teiseks suuremaks teeneks on kaasaegses saksa kirjandusruumis levinud populaarse ajaviitekirjanduse toomine eesti lugeja lauale. 19. sajandi teise poole üheks menukamaks eestikeelseks juturaamatuks sai Kreutzwaldi mugandus „Wagga Jenowewa ajalik elloaeg“ (1842) G. O. Marbachi rahvaraamatust „Geschichte von der heiligen Pfalzgräfin Genoveva“ (1838). Ehkki Kreutzwaldi raamatu kõrval anti samast raamatust välja ka teiste autorite tõlkeid, oli Kreutzwaldi mugandus populaarseim, ilmus mitu kordustrükki, trükiarv ulatus 20 000 eksemplarini.

  Kreutzwaldi kui aktiivse ja populaarse kirjamehe staatuse juures tuleb märkida ka tema suurt rolli eesti kirjakeele arendamisel. Kreutzwald läks uuele, soome eeskujudel loodud kirjaviisile üle aastal 1852, sestpeale hakkas ta seda järjekindlalt kasutama kõikides oma rahvavalgustuslikes ja muudes kirjatöödes. Tema soovitusel võttis uue kirjaviisi mõni aeg hiljem kasutusele C. R. Jakobson. Kõikides valdkondades, milles Kreutzwald sõna võttis, lõi ta hulgaliselt uusi sõnu (palavik, organ, reuma, laviin, röövik, kilpkonn, kristlane, täheldama jpt), rikastades sellega oluliselt kaasaegset eesti kirjakeelt.

  Kirjanduslooming

  Ilukirjanduslike katsetustega alustas Kreutzwald 20-aastase noorukina saksa keeles, tema varaseim teadaolev luuletus pärineb aastast 1824. Mõned tolle perioodi tekstid jõudsid hiljem ka omatõlkelistena luulekogusse „Wiru lauliku laulud“ (1865). Kreutzwald jätkas saksa keeles luuletamist ka üliõpilasena Tartu perioodil. Võib oletada, et ta püüdis kirjandusse astuda saksa luuletajana. Mõned Kreutzwaldi saksakeelsed romantilised luuletused ja ballaadid avaldati K. Friedholdi varjunime all ka Baltimaade maineka nädalalehe „Das Inland“ kirjanduslisas (1846). Selliste katsetuste hulka kuulus ka saksakeelne ballaad Virumaal elavast koletislikust hiiust Kalevipojast pealkirjaga „Kalew´s Sohn“ (1836), ballaad jäi käsikirja. Kreutzwaldi saksakeelse luuletaja-karjääri lõpetajaks võis olla „Das Inland`i“ mahategev kriitika, mis põhjustanud ka suhete jahenemist toimetusega. Kreutzwaldi kogu ülejäänud ilukirjanduslik looming on eestikeelne ning saanud sageli impulsse võõrkeelsest eeskujudest, jäädes ajastuomaselt originaalloomingu ja tõlkekirjanduse piirimaile.

  Esimeseks teoseks, mille Kreutzwald iseseisva raamatuna avaldas, oli G. A. Bürger`i järgi mugandatud ballaad „Lenora“ (1861), mis võeti kaasaegne lugeja poolt hästi vastu – see oli süngelt romantiline lugu halastamatu saatuse vastu nurisevast sõdurimõrsjast. Raamatust anti välja ka kordustrükk (1872).

  Tõlkemuganduste kõrval suurenes ka Kreutzwaldi originaalloomingu hulk. 1860. aastatel jõudsid lugejate ette tõlke- ja algupärast luulet sisaldavad luuletuskogud „Angerwaksad“ ja „Wiru lauliku laulud“, aga ka „Kalewi poeg“ (1862) ja „Eestirahwa Ennemuistsed jutud“ (1866). 1870. aastatel, lisaks kahele luuleraamatule „Rahunurme Lilled“ (I–II) ka draamatõlked „Tuletorn“ ning „Wanne ja õnnistus“. Need vastasid juba nõudlikuma lugeja maitsele.

  Tartu ülikooli 50. aasta juubeliks andis ÕES välja Kreutzwaldi tervitusluuletuse „Tarto Alma materile“ (koos teksti saksakeelse versiooniga). Autori tahte vastaselt kasutati selles vana kirjaviisi. Kreutzwaldi nõudel ilmus luuletusest 1853 uus trükk muutmata kujul, ent algselt kasutatud uues kirjaviisis.

  Poeemi „Söda“ kirjutas Kreutzwald alanud Krimmi sõja puhul. See on koostatud samas regivärsivormis, milles oli kirjutatud nn „Alg-Kalevipoeg“ (1853). Esimest korda nimetas Kreutzwald end teose tiitellehel ja tekstis vanaks Viru laulikuks. Poeemis pilgatakse Vene keisririigi vaenlasi türklasi, inglasi, prantslasi, ülistatakse aga Vene impeeriumi „suurt ning vahvat keisrit“. Sõjateemat käsitletakse seoses Eesti ajalooga, rahva laulutraditsioonidega, isiklike elamustega. Poeem osutus rahva hulgas menukaks, 1861. aastal andis Laakmann autori teadmata välja teise trüki.

  Regivärsivormis on Kreutzwald kirjutanud teisigi luuletusi, näiteks ballaadi „Koit ja Hämarik“ Faehlmanni muistendite ainetel ja eelpoolnimetatud romantilise jutustuse „Paar sammokest rändamise-teed“ (1853) tütre mälestuseks.

  Kreutzwaldi muganduses sai saksa satiirilisest rahvaraamatust „Die Schildbürger“ tõeliselt rahvalik teos „Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini veel üleskirjutamata jutud ja teud“ (1857). Selles pilgati eesti elule omaseid nähtusi: kadakasakslust, halba kirjandust, vana kirjaviisi. Lood kilplaste kentsakatest tegudest said üldtuntuks, Kreutzwaldi loodud sõnaga „kilplased“ hakati üldiselt tähistama rumalat ja põikpäist inimest. Kilplaste narruse ja upsakuse kaudu leidis tähistuse igasugune vaimne piiratus. Raamatu teine trükk ilmus 1878.

  Luuletuskogu „Angerwaksad“ (1861) sisaldas varasemaid luuletõlkeid Goethe`lt ja Schillerilt ning hiljem mitmetesse eesti luuleantoloogiatesse jõudnud algupärast luuletust „Wiru laulik“. Järgmisesse luulekogusse „Wiru lauliku laulud“ (1865) koondas Kreutzwald varem eriväljaannetes, rahvaraamatutes ja kalendrites ilmunud värsid, kuid lisas ka rohkesti uusi tõlkeid saksa romantikutelt (N. Lenau, L. Uhland, W. Hauff, F. Freiligrath jt) või siis nende autorite eeskujudel kirjutatud luulet. „Wiru lauliku laule“ loetakse eesti kirjanduse esimeseks kunstiväärtuslikuks luulekoguks.

  Hilisemas eas iseloomustab Kreutzwaldi loomingut süvenemine usundlik-filosoofilistesse küsimustesse. Kogu „Rahunurme Lilled“ I–II (1871–75) sisaldas tõlkeid J. W. Witscheli ratsionalistlikust usulüürikast; J. W. Widmanni poeemi „Buddha“ (1869) eeskujul alustas Kreutzwald poeemi „Lembitu“, millest pidi saama tema arengutee, elukäsituse ja vaadete poeetiline üldistus ning kokkuvõte. Teos jäi lõpetamata, see avaldati postuumselt 1885 (uustrükk 2003).

  Suure huviga elas Kreutzwald kaasa eesti teatri sünnile. Ajaks, mil Vanemuise seltsis etendati esimene eesti näitemäng, Lydia Koidula „Saaremaa Onupoeg“ (1870), oli Kreutzwaldil juba valminud kaks draamateost: 1864 kaasaegses saksa romantilises kirjanduses menuka autori C. E. von Houwaldi värsstragöödiad „Tuletorn“ („Der Leuchtthurm“, 1821), ja „Wanne ja õnnistus“ („Fluch und Segen“, 1820). Neist esimese tõlke oli Kreutzwald saatnud 1868. aastal Tartusse, tutvumiseks Koidulale. Mõlemad näidendid jõudsid trükki 1870. aastate algul.

  Suurteosed

  Esimeste rahvavalgustuslike teoste avaldamisega samal ajal hakkas Kreutzwald tegelema rahvalaulude ja -juttude töötlemisega. Ta viis neisse uusi ajaloolisi ja mütoloogilisi motiive, sõnastas omaenese kujutlusi rahvalaulule lähedases vormis. See suund tema loomingus osutus viljakaks. Rahvaluulet kasutades, seda ümber vormides lõi Kreutzwald oma suurteosed „Kalewipoeg“ (1857–61) ja „Eestirahwa Ennemuistsed jutud“ (1866), pannes sellega aluse eesti algupärasele rahvuslikule ilukirjandusele.

  Juba 1830. aastatel ÕES-i ringkondades liikuma hakanud mõtted rahvasuust pärinevate Kalevipoja-lugude kokkukogumisest ja eestlaste oletatava muistse eepose taastamisest tegi teoks Kreutzwald. Käsikirja esialgne variant, nn „Alg-Kalevipoeg“ valmis 1853. aasta novembris, kuid ei pääsenud tsensuuritakistuste tõttu trükki. Põhjalikult ümber töötatud lõplik redaktsioon ilmus aastatel 1857–61 vihikute kaupa ÕES-i toimetistes koos Carl Reinthal`i saksakeelse tõlkega. Väikesetiraažilise teadusliku väljaande ilmumisele ei teinud tsensuur enam takistusi. Akadeemikute A. Schiefner`i ja F. J. Wiedemann`i ettepanekul määrati aastal 1860. aastal alles osaliselt ilmunud teosele Vene TA Demidovi preemia. Eestikeelne rahvaväljaanne ilmus Peterburi akadeemikute toetusel 1862. aastal Soomes Kuopios.

  „Kalewipoja“ levik oli esialgu tagasihoidlik, rahvaväljaande 1000 eksemplarist jätkus kümmekonnaks aastaks. Leviku parandamiseks ja eepose sisu selgitamiseks avaldas Kreutzwald 1869. aastal raamatukese „Lühikene seletus Kalewipoja laulude sisust“, milles ta andis sisuliselt proosaülevaate eepose lugudest. Alles noorem eesti haritlaspõlvkond (J. Hurt, C. R. Jakobson, L. Koidula, P. Blumberg, M. Veske jt) võttis „Kalevipoja“ vastu suure innustusega. Teost tõsteti esile ja tunnustati tingimusteta kui rahva arenguvõime ja eluõiguse tõendit. Huvi teose vastu kasvas ka rahva laiemates hulkades. 1875 ilmus teosest kolmas trükk, mille tekstis jõudis autor teha veelkordseid viimistlusi.

  Kreutzwaldi teine peateos, „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, valmis suures osas 1850. aastatel. Avaldamisvõimalusi peaaegu polnud. Aastatel 1860–65 õnnestus tsensuuritakistustele vaatamata väike osa muinasjutte välja anda vihikute kaupa: „Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud“ I (1860), II ja III (mõlemad 1864). Tervikväljaandena ilmus tekst 1866. aastal Soome Kirjanduse Seltsi toetusel Helsingis. Lugejate ette jõudis senise eesti algupärase kirjanduse mahukaim teos. Raamatut trükiti 500 eksemplari, levik oli hea. 1875 ilmus H. Laakmanni kirjastusel teine trükk 1500 eksemplaris. Juba Kreutzwaldi eluajal ilmus tõlkeid teistesse keeltesse (saksa keeles 1869–81: “Estnische Märchen” I, “Estnische Märchen” II).

  Kokkuvõtteks

  Kuigi veel „Kalevipoja“ loomise ajal ei uskunud Kreutzwald isegi eesti rahva kestmajäämisse, nägi ta oma elu jooksul siiski rahvustunde tärkamist ja uue rahvusliku ajastu algust – ärkamisaega.

  Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eksistentsialistlik, laiahaardeline ja produktiivne kirjanduslik tegevus enam kui 40 loomeaasta vältel, eriti aga tolleaegse Euroopa romantilise kirjanduse tippudeni küündiva „Kalevipoja“ loomine, jääb oma suuruses hindamatuks.

  Marin Laak

Tekstid

• 
  Allo-Linn, ein Denkmal aus der Esthnischen Vorzeit [Alulinn, mälestusmärk Eesti muinasajast]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; C. A. Kluge ; 1838
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel ; Ajalookirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Folkloristika
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Angerwaksad
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1861
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Luulekogu ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Tõlge E D R A-351
• 
  Aruline naise truuus [Haruldane naise truudus]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Beitrag zur Mythologie der Esthen [Lisandus eestlaste mütoloogiale]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; C. A. Kluge ; 1838
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel, Essee ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Folkloristika
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Das Flüsschen und die Rose [Jõeke ja roos (Emilie ***-le)]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1846
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Luuletus, Juhuluuletus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Das Freiherrliche Geschlecht von der Pahlen in der Esthnischen Volkssage [Vabahärrade von der Pahlenite suguvõsa eesti rahvamuistendis]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1846
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Folkloristika, Kodulugu
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Das Vaterhaus [Isamaja]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1846
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Luuletus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Die Belagerung von Beverin [Beverini piiramine 1207. aastal]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1846
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Luuletus, Ballaad ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Die Zeit des Gesanges [Laulu aeg]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1846
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Luuletus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Eestirahwa Ennemuistesed jutud [Eesti rahva ennemuistsed jutud]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Rahvaraamat ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand, Kogumik E D R A-19909
• 
  Eesti rahva ennemuistsed jutud ja vanad laulud
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa), Tallinn (Eestimaa) ; Lindforsi pärijad, Heinrich Laakmann ; 1860
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa, Luule ; Rahvaluule ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Lastekirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-328
• 
  Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud [1]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tallinn (Eestimaa) ; Lindforsi pärijad ; 1860
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa, Luule ; Rahvaluule ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Lastekirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-328
• 
  Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud [2]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1864
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa, Luule ; Rahvaluule ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Lastekirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-328
• 
  Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja Wanad laulud [3]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1864
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa, Luule ; Rahvaluule ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Lastekirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-328
• 
  Einiges über Aberglauben, Sitten und Sagen der Esthen [Üht ja teist eestlaste ebauskumustest, kommetest ja muinaslugudest]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; 1837
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel, Essee ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Teoloogia, Folkloristika, Etnograafia
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Einiges über Aberglauben, Sitten und Sagen der Esthen [1] [Üht ja teist eestlaste ebauskumustest, kommetest ja muinaslugudest: 1. Nõiad ja targad]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; C. A. Kluge ; 1837
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel, Essee ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Teoloogia, Folkloristika, Etnograafia
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Einiges über Aberglauben, Sitten und Sagen der Esthen [2] [Üht ja teist eestlaste ebauskumustest, kommetest ja muinaslugudest: 1. Vaimud ja tondid. 2. Eestlaste näkk ja vesihaldjas. 3. Üks tähelepandav eesti komme]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; C. A. Kluge ; 1837
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel, Essee ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Teoloogia, Folkloristika, Etnograafia
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Emmujärw ja Wirtsjärw [Emujärv ja Virtsjärv]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Esthnische Gebräuche bei Sterbenden und Todten [Eestlaste kombed surijate ja surnute juures]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; C. A. Kluge ; 1837
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Teatmekirjandus, Folkloristika, Etnograafia
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Esthnische Sage von Menschen mit Hundeschnauzen [Eesti muinaslugu inimestest koerakoonuga]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; C. A. Kluge ; 1837
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel, Muinasjutt, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Folkloristika
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Helde puurajuja [Helde puuraiuja]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Hädaohust peasnud kuningapoeg saab wendadele peastjaks [Hädaohust pääsenud kuningapoeg saab vendadele päästjaks]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Julge rehepap [Julge rehepapp]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Kabeli ehitamine
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Kaksteistkümme tütart [Kaksteistkümmend tütart]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Kaksteistkümme tütart [Kaksteistkümmend tütart]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1864
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-328
• 
  Kalewi poeg [Kalevipoeg]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Kuopio ; P. Aschan & Co ; 1862
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Rahvaluule, Eepos ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19908
• 
  Kergejalgne kuningatütar
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1864
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand D R A-328
• 
  Kergejalgne kuningatütar
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Kiwialuste ristitütar [Kivialuste ristitütar]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Kodukäijate küt [Der Heimgänger-Schütze]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Kotka küüsist peastetud kuningapoeg [Kotka küüsist päästetud kuningapoeg]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Kuda seitse rätsepa Turgi sõtta lähäwad [Kuidas seitse rätsepat türgi sõtta lähevad]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Kuda üks kuningapoeg karjapoisikese põlwes üleskaswis [Kuidas üks kuningapoeg karjapoisi-põlves üles kasvas]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Kuda üks kuningatütar seitse aastat oli maganud [Kuidas üks kuningatütar seitse aastat oli maganud]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Kuda üks waenelaps kogemata õnne leidis [Kuidas üks vaenelaps kogemata õnne leidis]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Kuda üks waenelaps kogemata önne leidis [Kuidas üks vaenelaps kogemata õnne leidis]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1864
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-328
• 
  Kullakedrajad [Kullaketrajad]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Kullakedrajad [Kullaketrajad]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tallinn (Eestimaa) ; Lindforsi pärijad ; 1860
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-328
• 
  Kus Narwa endine warandus magab [Kus Narva endine varandus magab]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Kuuwalgel wihtlejad neitsid [Kuu valgel vihtlejad neitsid]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Kuuwalgel wihtlejad neitsid [Kuu valgel vihtlejad neitsid]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tallinn (Eestimaa) ; Lindforsi pärijad ; 1860
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-328
• 
  Küti kadunud õn [Küti kadunud õnn]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Laul ja kurbdus [Laul ja kurbus]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tallinn (Eestimaa) ; Lindforsi pärijad ; 1860
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Rahvaluule, Luuletus, Laul ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand D R A-328
• 
  Laulu loomine
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tallinn (Eestimaa) ; Lindforsi pärijad ; 1860
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Rahvaluule, Luuletus, Laul ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand D R A-328
• 
  Leitud laps
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Lembitu
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; 1885
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Varia, Luuletus, Poeem, Värssromaan ; Varia ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Varia
  Trükitekst ; Tõlge E D J.R. 1165
• 
  Lenora
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1861
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Luuletus, Ballaad ; Sentimentalism ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Tõlge E D R A-186
• 
  Loppi ja Lappi [Lopi ja Lapi]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Loppi ja Lappi [Lopi ja Lapi]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1864
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-328
• 
  Lühikene seletus Kalewipoja laulude sisust
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; 1869
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Teatmeteos ; Esteetika, Kirjanduskriitika
  Trükitekst ; Algupärand D A-1059
• 
  Maa-alused
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Ma- ja Merre-piltid [1] [Maa- ja merepildid]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1850
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa
  Trükitekst ; Tõlge E D J.R. 1167
• 
  Manitsus
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tallinn (Eestimaa) ; Lindforsi pärijad ; 1860
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Rahvaluule, Luuletus, Laul ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand D R A-328
• 
  Mereneitsike ja Palmse herra [Mereneitsike ja Palmse härra]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Miks Tallin ial walmis ei tohi saada [Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Munast sündinud kuningatütar
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Mythische Beleuchtung des Labyrinths bei Dorpat [Tartu (Aruküla) labürindi muinaslooline seletus]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1844
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Publitsistika, Kodulugu, Etnograafia
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Naiste mõrtsukas
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Naljakas härja müümine [Naljakas härjamüümine]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Narwa kaupmehe tütar [Narva kaupmehe tütar]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Nochmals eine Erklärung über die Labyrinth-Frage [Veel üks seletus labürindi küsimuses]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1844
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Publitsistika, Kodulugu, Etnograafia
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Nupu-mees [Nupumees]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Näki neitsi [Näkineitsi]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Nälja aja mälestuse kiwikuhjad [Näljaaja mälestuse kivikuhjad]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Paar sammokest [Paar sammukest rändamiseteed. Üks elupuu küljest nopitud mälestuseleht]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1853
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Romantism ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Tõlge E D R A-222
• 
  Paigast läinud järweke [Paigast läinud järveke]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Paiklikud ennemuistsed jutud
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand, Kogumik E D R A-19909
• 
  Palmse herrade warjaja waim [Palmse härrade varjaja-vaim]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Palmse herra peastab Tallinna waenlaste käest [Palmse härra päästab Tallinna vaenlaste käest]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Palmse prouade surma kuulutajad [Palmse prouade surma-kuulutajad]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Paristaja poeg [Paristaja-poeg]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Parknaha kaupmees [Parknaha-kaupmees]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Pikjalg, Osawkäp ja Terawsilm [Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Pikjalg, Osawkäp ja Terawsilm [Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1864
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-328
• 
  Pikse pil [Pikse pill]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Pilli Tiidu [Pilli-Tiidu]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Porkuni preili
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Puulane ja Tohtlane [Puulane ja tohtlane]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Puulane ja Tohtlane [Puulane ja tohtlane]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1864
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-328
• 
  Põhja kon [Põhja konn]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Quellen und Realien des Kalewipoeg [Kalevipoja allikad ja reaalid]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald; Gustav Blumberg ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1869
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Mistsellid, Uurimus, Varia ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Teaduskirjandus, Varia
  Trükitekst ; Algupärand D II 4855
• 
  Rohkest tasutud heategu [Rohkesti tasutud heategu]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Rõugutaja tütar [Rõugutaja tütar]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Sinngedichte [Mõtteluuletusi]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1846
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Luuletus, Luuletsükkel ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Sippelgas [Sipelgas]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1843 – 1861
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Mistsellid, Varia, Tragikomöödia ; Valgustuskirjandus, Varia ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Teatmekirjandus
  Trükitekst ; Algupärand, Tõlge, Kogumik E D
• 
  Sippelgas [1] [Sipelgas]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1843
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Mistsellid, Teatmeteos, Varia ; Valgustuskirjandus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Teatmekirjandus
  Trükitekst ; Algupärand, Tõlge, Kogumik E D V.R. 303
• 
  Sippelgas [2] [Sipelgas]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1861
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Mistsellid, Teatmeteos, Varia ; Valgustuskirjandus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Teatmekirjandus
  Trükitekst ; Algupärand, Tõlge, Kogumik E D V.R. 304
• 
  Söda [Sõda. Viru vana lauliku kenam kandlelugu. Eesti sõpradele]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1854
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Luulekogu ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-235
• 
  Tark mees taskus
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Tarto Alma materile Wiekümne aasta lõppetuse rõemo-pühhal [Tartu Alma Materile viiekümne aasta lõpetuse rõõmupühal 12. detsembril 1852. Ütleb tänu ja soovib õnne Õpetatud Eesti Seltsi nimel Fr. Kreutzwald]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1852
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand D R B-5
• 
  Teejuhhataja Ämma-kooliliste õppetuse jures [Teejuhataja ämmakooliliste õpetuse juures]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Riia (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1852
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Teatmeteos, Õpik, Varia ; Ilmalik kirjandus, Koolikirjandus, Mitteilukirjandus, Tarbekirjandus, Teatmekirjandus, Varia
  Trükitekst ; Tõlge D B-1023
• 
  Tontla mets
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1864
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-328
• 
  Tontla mets
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Toolse rannamehe tütar
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Tuhka-Triinu
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Tänulik Kuninga poeg [Tänulik kuningapoeg]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Udumäe kuningas
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1864
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-328
• 
  Udumäe kuningas
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Ue aasta sowimine [Uue aasta soovimine]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1843
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Varia ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Tarbekirjandus, Varia
  Trükitekst ; Algupärand E D B 291
• 
  Ueber einige festliche Gebräuche bei den Esthen [Mõnest eestlaste pidulikust kombest]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; 1837
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Folkloristika, Etnograafia
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Ueber einige festliche Gebräuche bei den Esthen [1] [Mõnest eestlaste pidulikust kombest: pulmapidu]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; C. A. Kluge ; 1837
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Folkloristika, Etnograafia
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Ueber einige festliche Gebräuche bei den Esthen [2] [Mõnest eestlaste pidulikust kombest: jõulupidu]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; C. A. Kluge ; 1837
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Folkloristika, Etnograafia
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Ueber einige festliche Gebräuche bei den Esthen [3] [Mõnest eestlaste pidulikust kombest: nääripidu]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; C. A. Kluge ; 1837
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Folkloristika, Etnograafia
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Uus Tallinna maa-keele ABD ja lugemise raamat lastele
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1863
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Aabits, Õpik ; Koolikirjandus, Lastekirjandus, Tarbekirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-422
• 
  Waeselapse käsikiwi [Vaeslapse käsikivi]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Waeselapse käsikiwi [Vaeslapse käsikivi]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1864
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-328
• 
  Wagga Jenowewa ajalik elloaeg [Vaga Genoveva ajalik eluaeg]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1842
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Jutustus ; Sentimentalism ; Ilukirjandus, Vaimulik kirjandus
  Trükitekst ; Tõlge E D R A-82868
• 
  Waskjalasilla piiga [Vaskjala silla piiga]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Wie Ollew die Kirche in Reval baute [Kuidas Olev Tallinnas kiriku ehitas (eesti rahvamuistend)]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1847
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Jutustus, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
• 
  Wina-katk [Viina katk]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; Lindforsi pärijad ; 1840
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Teatmeteos, Varia, Jutustus ; Valgustuskirjandus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Teatmekirjandus, Varia
  Trükitekst ; Tõlge E D J.R. 1187
• 
  Winguw jalaluu [Vinguv jalaluu]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muistend ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Wõlla-mehikesed [Võllamehikesed]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Wõõras ema [Võõrasema]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Wägew wähk ja täitmata naine [Vägev vähk ja täitmatu naine]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Õnne-munake [Õnnemunake]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Õnne rublatük [Õnne-rublatükk]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Ärjapõlwelaste riid [Härjapõlvlaste riid]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Öösesed kirikulised [Öösised kirikulised]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Helsingi ; 1866
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Rahvaluule, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R A-19909
• 
  Über ein angeblich im Blanken-See versunkenes Gut [Väidetavasti Koorküla Valgjärve põhja vajunud mõisast]
  Friedrich Reinhold Kreutzwald ; Tartu (Liivimaa) ; C. A. Kluge ; 1838
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Folkloristika, Kodulugu
  Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037

Pildid

• 
  Friedrich Reinhold Kreutzwald
  [image/jpeg] [244x400px]

Lingid

• 1. Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg [Eesti]
• 2. Eesti värss [Eesti]
• 3. Meyer, Eduard. Ueber das Gedicht: "Vaterhaus" [von K. Friedhold]. - Das Inland 7. 5. 1846, № 19 (Jg. 11), Sp. 463-464. [Saksa]
• 4. Meyer, Eduard. Inländische Xenien. – Das Inland 5. 11. 1846, № 45 (Jg. 11), Sp. 1077-1078 (21. Beilage für Original-Beiträge zur Literatur der Ostseeprovinzen). [Saksa]

Sekundaarkirjandus

• 1. Aaver, Eva; Laanekask, Heli. Koidula kirjakontsept vastuseks Kreutzwaldi kirjale. - Keel ja Kirjandus 1993, nr 12, lk 739-741. [Eesti]
• 2. Alvre, Paul. Kitsaskohti Kreutzwaldi sõnaloomingu tõlgendamisel. - Keel ja Kirjandus 1970, lk 6, lk 346-349. [Eesti]
• 3. Anni, August. "Kalevala" ja Eesti. - Eesti Kirjandus 1935, nr 2, lk 49-58. [Eesti]
• 4. Anni (Annist), August [= A.A.]. Kreutzwald, Friedrich Reinhold. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 221-225. [Eesti]
• 5. Anni, A. "Kalevipoja" eelkäijaid ja paralleele Kesk- ning Põhja-Euroopas. - Eesti Kirjandus 1933, nr 9, lk 401-412. [Eesti]
• 6. Anni, A. Kreutzwaldi saksakeelsed ballaadid. - Eesti Kirjandus 1926, nr 11, lk 562-576; nr 12, lk 629-634. [Eesti]
• 7. Anni, A. Kreutzwald'i kalendrijutud. - Eesti Kirjandus 1931, nr 11, lk 567-577; nr 12, lk 625-638. [Eesti]
• 8. Anni, Aug[ust]. F. R. Kreutzwald'i 50-ndal surmapäeval. Ettekanne Akad. Kirjandusühingu poolt korraldatud mälestusaktusel ülikooli aulas. - Eesti Kirjandus 1932, nr 12, lk 581-595. [Eesti]
• 9. Anni, Aug[ust]. Kreutzwald'i noorpõlv ja saksakeelne lüürika. - Eesti Kirjandus 1930, nr 7, lk 305-319; nr 8, lk 370-378. [Eesti]
• 10. Annist, August. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Toim Ü. Tedre. Tartu, 2005. [Eesti]
• 11. Annist, August. "Vana Kalevi tarkuseraamat". - Keel ja Kirjandus 1971, nr 8, lk 484-485. [Eesti]
• 12. Annist, A. "Kalevipoeg" ja balti saksa kriitika. - Keel ja Kirjandus 1960, nr 5, lk 270-280. [Eesti]
• 13. Annist, A. "Kalevipoja" uurimise uueks tõusuks. - Keel ja Kirjandus 1958, nr 4/5, lk 304-310. (Arvustus teosele: "Kalevipoja" küsimusi. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vihik nr 53. Tartu, 1957.) [Eesti]
• 14. Anvelt, Leo. Ühest Kreutzwaldi rätsepavõlast. - Keel ja Kirjandus 1972, nr 7, lk 419-420. [Eesti]
• 15. Ariste, Paul. Kas vadjalased on tundnud Kalevipoega? - Keel ja Kirjandus 1967, nr 9, lk 549-554. [Eesti]
• 16. Aru, Krista. Läbi kahe sajandi. - Keel ja Kirjandus 2003, nr 12, lk 881-885. [Eesti]
• 17. Aspel, A. Lähtekohti Kreutzwaldi stiili iseloomustamiseks. - Eesti Kirjandus 1937, nr 8, lk 380-393; nr 9, lk 437-459. [Eesti]
• 18. Aunver, J. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi religioosne ilmavaade. - Eesti Kirjandus 1923, nr 5-6, lk 244-255; nr 7, lk 313-323. [Eesti]
• 19. Bán, Aladár. "Kalevipoja" iseloom. - Eesti Kirjandus 1911, nr 11-12, lk 481-482. [Eesti]
• 20. Berg [= Ariste], P. "Kalevipoja" juudikeelne tõlge. - Eesti Kirjandus 1926, nr 4, lk 225-229. (Arvustus teosele: F. Krejtsvald. Kalievipejg (fun estònišn epos). Kooperativ-farlag "Kultùr-lige". Kiev-1922. Sks keelest tlk B. Raskin.) [Eesti]
• 21. Depman, J. Lisakommentaare Fr. R. Kreutzwaldi kirjadele. - Keel ja Kirjandus 1959, nr 8, lk 492-493. [Eesti]
• 22. Dr. F. R. Kreutzwaldi kiri Juhan Weitzenbergile. - Eesti Kirjandus 1921, nr 1, lk 28-31. (Dateeritud: 3. veebr. 1862 Võrus.) [Eesti]
• 23. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi kirjad Jaan Adamsonile. - Eesti Kirjandus 1909, nr 3, lk 97-108; nr 4, lk 155-163; nr 5, lk 188-201. (Toim. J. Jõgever.) [Eesti]
• 24. Dr. Kreutzwaldi kiri A. Reinwaldile. - Eesti Kirjandus 1924, nr 12, lk 556-558. (Dateeritud: Wõrus 17. aprillil 1876.) [Eesti]
• 25. Ederberg, F. Tume koht "Kalevipojas". - Eesti Kirjandus 1936, nr 12, lk 572-574. [Eesti]
• 26. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 183-184. [Eesti]
• 27. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 9, 36, 47, 51, 64, 85, 155, 219, 220, 245, 283, 285, 311, 317, 323, 324, 331, 368, 369, 378, 379, 381, 382, 387, 416-433, 434-435, 437, 441, 442-444, 446-447, 455, 459, 459, 475, 477, 481, 484, 486, 488-492, 499, 502, 504, 506-508, 511, 512. [Eesti]
• 28. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 49-53, 55, 57, 58, 60, 62, 63-70, 71, 73, 76, 78-80, 84, 85, 90, 92, 93, 100, 112, 118, 151, 179, 351, 364, 678. [Eesti]
• 29. Eesti ärkamiseaja tegelaste koosolek 11. septembril 1878. - Eesti Kirjandus 1921, nr 4, lk 124-127. [Eesti]
• 30. Eisen, M. J. Eesti osa Kalevalas. - Eesti Kirjandus 1910, nr 5, lk 214-238. [Eesti]
• 31. Eisen, M. J. Elias Lönnrot Eestis. - Eesti Kirjandus 1923, nr 8, lk 337-346. [Eesti]
• 32. Eisen, M. J. Inimesenahast pastlad ja inimeserasvast küünlad. - Eesti Kirjandus 1934, nr 1, lk 16-24. [Eesti]
• 33. Eisen, M. J. Kalevala mõju Kalevipoja kohta. - Eesti Kirjandus 1913, nr 3, lk 97-114. [Eesti]
• 34. Eisen, M. J. Kalevipoeg uuemas valgustuses. - Eesti Kirjandus 1910, nr 1, lk 31-36. [Eesti]
• 35. Eisen, M. J. Kalevipoja sängid. - Eesti Kirjandus 1924, nr 4, lk 143-153; nr 5, lk 202-210. [Eesti]
• 36. Eisen, M. J. Kreutzwaldi luuletused Bertrami kogus. - Eesti Kirjandus 1925, nr 11, lk 449-453. [Eesti]
• 37. Eisen, M. J. Kristlikud ained Kalevipojas. - Eesti Kirjandus 1911, nr 8, lk 306-316. [Eesti]
• 38. Eisen, M. J. Mis teadis rahvas 19. aastasaja lõpupoolel Kalevipojast. - Eesti Kirjandus 1911, nr 9, lk 321-336. [Eesti]
• 39. Eisen, M. J. Professor E. N. Setälä: "Kullervo-Hamlet". - Eesti Kirjandus 1912, nr 7, lk 273-283. [Eesti]
• 40. Eisen, M. J. Õnneraha. - Eesti Kirjandus 1929, nr 1, lk 11-19. [Eesti]
• 41. Ernits, Villem. [Arvustus teosele:] Kalevipoeg, az észtek nemzeti éposza. Észt eredetiből fordította Bán Aladár. Budapest: A. la Fontaine Irodalmi Társaság Kiadása, 1929. - Eesti Kirjandus 1929, nr 4, lk 168-172. [Eesti]
• 42. Ernits, Villem. [Arvustus teosele:] Kalevipoegs, igauņu tautas eps. No igauņu valodas tulkojusi Elīna Zālīte (Kalevipoeg, eesti rahva eepos. Eesti keelest tõlkinud Elīna Zālīte). Läti Haridusministeeriumi väljaanne, Riias 1929. - Eesti Kirjandus 1930, nr 1, lk 29-31. [Eesti]
• 43. Ernits, Villem. [Arvustus teosele:] V. Ridala. Kalevipoieg. Sanastolla ja selityksillä varustanut Hellmer Winter. Helsinki: Kustannus-Osakeyhtiö Otava, 1929. - Eesti Kirjandus 1930, nr 2, lk 82-84. [Eesti]
• 44. Fehérvári, Győző. Lisandusi Kalevipoja-muistendite tundmaõppimise loole Ungaris. - Keel ja Kirjandus 2003, nr 2, lk 113-114. (Ungari keelest tõlkinud Sander Liivak.) [Eesti]
• 45. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 2: H-M. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 757-761. [Saksa]
• 46. Grünthal, W. [Arvustus teosele:] Kes on Kalewipoeg, Suur Tõll ja nende kaastegelased? Lisa. Luuletused Kalewipoja 50 a. juubeli mälestuseks. Kirjutanud kewadel 1911 a. Willi Andi. Kirjastaja H. Leoke, Wiljandis. J. ja A. Paalmanni trükk Tallinnas. 39 lhk. Hind 25 kop. A. Weizenbergi, "Kalewipojaga" kaanepildina. - Eesti Kirjandus 1911, nr 7, lk 264-266. [Eesti]
• 47. Gustavson, Heino. Pilk F. R. Kreutzwaldi arstitegevusse. - Keel ja Kirjandus 1982, nr 8, lk 409-416. [Eesti]
• 48. Haljaspõld, H. "Reinuvader Rebane" ja maailmakirjandus. - Eesti Kirjandus 1932, nr 10, lk 481-486. [Eesti]
• 49. Haltsonen, S. "Kalevipoeg" ja Ahlqvist. - Keel ja Kirjandus 1962, nr 8, lk 464-467. [Eesti]
• 50. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 45, 47, 51, 66, 86, 91, 95, 100, 165, 172 f., 189, 210-213, 215, 221-230, 239-251, 255 f., 266, 269, 272, 280, 301, 311 f., 316, 356, 369, 383, 687. [Saksa]
• 51. Hindrey, K. A. [Arvustus teosele:] Ferdinand Karlson. Kalevipoeg ja Sarvik. - Eesti Kirjandus 1913, nr 12, lk 457-459. (Arvustus teosele: Karlson, Ferdinand. Kalewipoeg ja Sarwik: Kaljuwalla legenda. Tallinn: Maa, [1913].) [Eesti]
• 52. Jansen, Ea. Kreutzwald "Sakala" kaastöölisena. - Keel ja Kirjandus 1965, nr 4, lk 203-210. [Eesti]
• 53. Jansen, Ea. Muinaseesti Panteon: Faehlmanni müütide roll eestlaste rahvusteadvuses. - Keel ja Kirjandus 1998, nr 12, lk 801-811. [Eesti]
• 54. Jõgewer, J. [Arvustus teosele:] Aavik, Johannes. Eesti rahvusliku suurteose keel. (Keelelise uuenduse kirjastik nr 1.) Tartu: Kirjastus “Reform”, 1914. - Eesti Kirjandus 1914, nr 7, lk 176-180. [Eesti]
• 55. Kaalep, Ain. Nooreestlasi Kalevipojaga tänasel päeval. - Keel ja Kirjandus 2005, nr 7, lk 577-579. [Eesti]
• 56. Kaalep, Ain. Wilhelm Lehmann ja tema essee "Kalevipoeg". - Keel ja Kirjandus 1978, nr 12, lk 744-745. (Sisaldab lk-del 745-747 A. Kaalepi tõlkes saksa kirjaniku Wilhelm Lehmanni (1882-1968) essee "Kalevipoeg" (1947) lõpuosa.) [Eesti]
• 57. Kahk, J. Keda kehastab Kalevipoeg? - Keel ja Kirjandus 1960, nr 8, lk 471-478. [Eesti]
• 58. [Arvustus teosele:] Kalevipoegin toinen painos. Kirjoittanut U. Karttunen. (Kalewipoja 2. trükk. Äratrükk Suomal.-Ugril. Seuran Aikakaus kirjasta. 5 lk. 8º. - Eesti Kirjandus 1906, lk 120-121. [Eesti]
• 59. "Kalevipoja" juubel. - Eesti Kirjandus 1911, nr 11-12, lk 417-448. [Eesti]
• 60. Kalnin, Viktor. F. R. Kreutzwaldi senitundmatud kirjad J. E. Panckile. - Keel ja Kirjandus 1971, nr 5, lk 271-275. [Eesti]
• 61. Kampmann, M. "Kalevipoja" mõju Eesti ilukirjanduse peale. - Eesti Kirjandus 1911, nr 11-12, lk 461-480. [Eesti]
• 62. Kampmann, M. [Arvustus teosele:] Kreutzwaldi ja Koidula kirjawahetus I. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Trükitud "Postimehe" trükikojas, Tartus 1910. XV. + 510 lhk. Hind 2 rbl. - Eesti Kirjandus 1911, nr 1, lk 38-39. [Eesti]
• 63. Kampmann, M. [Arvustus teosele:] Kreutzwaldi ja Koidula kirjawahetus II. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. 313 lhk. Hind 2 rbl. - Eesti Kirjandus 1911, nr 4, lk 146-149. [Eesti]
• 64. Kangro, Bernard. Kaks uut teost Kreutzwaldist. - Eesti Kirjandus 1937, nr 3, lk 174-176. (Arvustus teostele: Annist, August; Saar, Gustav. Kreutzwald, Jean Paul ja Witschel. Tartu: Akadeemilise Kirjandusühingu kirjastus, 1936 ja Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Trükki toim. M. Lepik. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1936.) [Eesti]
• 65. Kangro, Bernard. Mõni sõna esimestest eesti sonettidest. - Eesti Kirjandus 1936, nr 6, lk 269-272. [Eesti]
• 66. Kingisepp, Valve. "Kalevipoja" sõnavara selgituseks. - Keel ja Kirjandus 1971, nr 2, lk 101-104. (Sisaldab Jaak Peebo vastust.) [Eesti]
• 67. Kreem, Juhan; Lukas, Liina. "Romeo ja Julia" Liivimaa moodi. Barbara von Tiesenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid. - Keel ja Kirjandus 2008, nr 3, lk 156-177. [Eesti]
• 68. Kreinin, Lea. "Kalevipoeg" ja "Kalevala" Ungaris. - Keel ja Kirjandus 2003, nr 9, lk 710-711. [Eesti]
• 69. Kudu, Elsa. F. R. Kreutzwaldi üliõpilasaastaist. - Keel ja Kirjandus 1978, nr 12, lk 721-725. [Eesti]
• 70. Laak, Marin; Viires, Piret. Das estnische Epos "Kalevipoeg" und seine Rezeption in Kultur und Literatur. - Nationalepen zwischen Fakten und Fiktionen. (Humaniora: Germanistica der Universität Tartu, nr 5.) Beiträge zum komparatistischen Symposium 6. bis 8. Mai 2010 Tartu. Hrsg. von Heinrich Detering, Torsten Hoffmann, Silke Pasewalck, Eve Pormeister. Tartu: Tartu University Press, 2011, S. 295-318. [Saksa]
• 71. Laanekask, Heli. F. R. Kreutzwaldi meieni jõudmata kirjavahetusest. - Keel ja Kirjandus 1981, nr 12, lk 731-737. [Eesti]
• 72. Laugaste, Eduard. Fr. R. Kreutzwald'i "Kilplaste" algallika küsimus. - Eesti Kirjandus 1933, nr 12, lk 563-586. [Eesti]
• 73. Laugaste, E. Kalevipoja kujust eesti hiiumuistendeis. - Keel ja Kirjandus 1961, nr 8, lk 458-468. [Eesti]
• 74. Laugaste, E. Mõni sõna "Kalevipoja" käsikirjalise ja trükiversiooni võrdluseks. - Keel ja Kirjandus 1961, nr 4, lk 204-216. [Eesti]
• 75. Laugaste, Ed. Kreutzwaldi muinasjutt "Lopi ja Lapi". - Eesti Kirjandus 1940, nr 4, lk 179-182. [Eesti]
• 76. Lepik, M. F. R. Faehlmann'i osast "Kalevipojas". - Eesti Kirjandus 1931, nr 8, lk 416-424. [Eesti]
• 77. Lepik, Mart; Raud, Liis (koost.). Fr. R. Kreutzwald 1803-1882. Elu ja tegvus sõnas ja pildis. Tallinn, 1953. [Eesti]
• 78. Linde, Bernhard. [Arvustus teosele:] L. Tohver. Kreutzwaldi väliskirjanduslikust eruditsioonist. (Akadeemilise Kirjandusühingu toimetised VIII.) Tartu: Akadeemilise Kirjandusühingu kirjastus, 1932. - Eesti Kirjandus 1932, nr 11, lk 563-565. [Eesti]
• 79. Loone, N[igolas]. Fr. R. Kreutzwald'i isa vabastamine pärisorjusest. - Eesti Kirjandus 1934, nr 4, lk 160-163. [Eesti]
• 80. Loosme, Ingrid. Fr. R. Kreutzwaldi "Viina katku". - Keel ja Kirjandus 1964, nr 10, lk 612-613. [Eesti]
• 81. Loosme, Ingrid. Rahvusliku liikumise aja kirjamees kirjastajana. - Keel ja Kirjandus 1984, nr 7, lk 413-426. [Eesti]
• 82. Lukas, Liina. Kohapärimus baltisaksa ballaadis. – Vikerkaar 2011, nr 1-2, lk 139-150. [Eesti]
• 83. Lukin, Boriss. F. R. Kreutzwaldi muinasjutu kauge ränd. - Keel ja Kirjandus 1977, nr 2, lk 88-100. (Lk-del 97-100 kuuba kirjaniku José Martí hispaaniakeelse muinasjutu "El camarón encantado" (1889) eestikeelne tõlge "Nõiutud krevett"; tlk Ott Ojamaa.) [Eesti]
• 84. Lukin, Boriss. F. R. Kreutzwaldi tundmatu käsikiri. - Keel ja Kirjandus 1978, nr 12, lk 710-720. [Eesti]
• 85. Merilai, Arne. Eepos - pikem (pigem) lugulaul. Žanri küsimusi. - Keel ja Kirjandus 2004, nr 4, lk 241-250. [Eesti]
• 86. Metste, Kristi. Kreutzwaldi elu ja tegevus. - Metste, K.; Laak, M. Kreutzwald. Missioon. Tegelikkus. Tartu, 2003, lk 6-25 [Eesti]
• 87. Metste, Kristi. Lauluisa "rumal" naine. Ühe müüdi jälil. - Keel ja Kirjandus 2004, nr 7, lk 481-495. [Eesti]
• 88. Mirov, Ruth. Kalevipojast nii ja naa. - Keel ja Kirjandus 2003, nr 10, lk 770-772. [Eesti]
• 89. Niedling, Christian. Helden wie wir? Die Rezeption von "Kalevala" und "Nibelungenlied" als Nationalepen im 19. Jahrhundert. - Nationalepen zwischen Fakten und Fiktionen. (Humaniora: Germanistica der Universität Tartu, nr 5.) Beiträge zum komparatistischen Symposium 6. bis 8. Mai 2010 Tartu. Hrsg. von Heinrich Detering, Torsten Hoffmann, Silke Pasewalck, Eve Pormeister. Tartu: Tartu University Press, 2011, S. 212-231. [Saksa]
• 90. Niit, Heldur. Lisaandmeid Elias Lönnroti Eestis käigu kohta. - Keel ja Kirjandus 1986, nr 6, lk 321-329; nr 7, lk 403-411. [Eesti]
• 91. Nirk, Endel. Freidrich Reinhold Kreutzwald. - Eesti kirjanduse ajalugu. II köide. XIX sajandi teine pool. Toim E. Nirk. Tallinn, 1966, lk 60-127 [Eesti]
• 92. Nirk, Endel. Freidrich Reinhold Kreutzwald. Lauluisa elulugu. Tallinn, 1961. [Eesti]
• 93. Nirk, Endel. Kaalutlusi seoses Kreutzwaldi "Lembitu" ja selle kriitikaga. - Keel ja Kirjandus 1967, nr 10, lk 577-586. [Eesti]
• 94. Nirk, Endel. Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus. Monigraafia. Tallinn, 1968. [Eesti]
• 95. Nirk, E. "Kalevipoja" ilmumise 100. aastapäeval. - Keel ja Kirjandus 1961, nr 8, lk 449-452. [Eesti]
• 96. Nirk, E. Kreutzwald, Friedrich Reinhold. - Eesti kirjanike leksikon. Koost. O. Kruus ja H. Puhvel. Toim. H. Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 222-224. [Eesti]
• 97. Nirk, E. Kreutzwaldi rahvalaulutöötlustest 1840-ndail aastail. - Keel ja Kirjandus 1958, nr 10, lk 589-599; nr 11, lk 650-664. [Eesti]
• 98. Nirk, E. Paar lisakildu Kreutzwaldi põlvnemisloost. - Keel ja Kirjandus 1961, nr 7, lk 399-403. [Eesti]
• 99. Nirk, E. Romantismi ja realismi probleemist XIX sajandi eesti kirjanduses. - Keel ja Kirjandus 1962, nr 11, lk 641-655; nr 12, lk 710-722. [Eesti]
• 100. Ojansuu, Heikki. "Eesti Kirjanduse" Toimetusele. - Eesti Kirjandus 1911, nr 11-12, lk 482-483. [Eesti]
• 101. Org, Ilse. Eesti pideva ajakirjanduse eelkäijad. - Eesti Kirjandus 1934, nr 10, lk 437-455; nr 12, lk 555-561. [Eesti]
• 102. Paatsi, Vello. F. R. Kreutzwaldi "Ma-ilm ja mõnda": uusi andmeid ja hüpoteese. - Keel ja Kirjandus 1990, nr 6, lk 325-330. [Eesti]
• 103. Palm, August. [Arvustus teosele:] August Anni. Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipoeg" I osa. Kalevipoeg rahvaluules. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1934. - Eesti Kirjandus 1935, nr 2, lk 94-96.) [Eesti]
• 104. Palm, August. [Arvustus teosele:] August Annist. "Kalevipoja" saamislugu. (F. R. Kreutzwaldi "Kalevipoja"-uurimuse II köide.) Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1936. - Eesti Kirjandus 1937, nr 4, lk 223-224. [Eesti]
• 105. Palm, August. Meie rahvuseepose uuestisünd. - Eesti Kirjandus 1936, nr 4, lk 186-188. (Arvustus teosele: Kreutzwald, Fr. R. Kalevipoeg. Üks ennemuistne jutt kahekümnes laulus. 5. tr. Toim. A. Annist. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935.) [Eesti]
• 106. Palm, Mari-Ann. Friedrich Reinhold Kreutzwald als Mitarbeiter der Dorpater Wochenschrift "Das Inland". - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen 9. Riga; Bonn, 2002, S. 124-138. [Saksa]
• 107. Palm, Mari-Ann. Fr. R. Kreutzwald als zeitkritischer Beobachter (anhand seiner Beiträge in der Wochenschrift "Das Inland"). - Nationalepen zwischen Fakten und Fiktionen. (Humaniora: Germanistica der Universität Tartu, nr 5.) Beiträge zum komparatistischen Symposium 6. bis 8. Mai 2010 Tartu. Hrsg. von Heinrich Detering, Torsten Hoffmann, Silke Pasewalck, Eve Pormeister. Tartu: Tartu University Press, 2011, S. 280-294. [Saksa]
• 108. Peebo, Jaak. "Kalevipoja" sõnavara Wiedemanni sõnaraamatus. Kreutzwaldi sõnad. - Keel ja Kirjandus 1969, nr 12, lk 737-744. [Eesti]
• 109. Peebo, Jaak. "Kalevipoja" sõnavara Wiedemanni sõnaraamatus. Murde ja rahvalaulusõnad. - Keel ja Kirjandus 1969, nr 5, lk 268-278. [Eesti]
• 110. Peegel, Juhan. Meenutusi kohtumistest Kalevi ja tema pojaga. - Keel ja Kirjandus 1999, nr 3, lk 145-159. [Eesti]
• 111. Peegel, J. Lingvistiline pilk "Kalevipojale". - Keel ja Kirjandus 1961, nr 8, lk 453-457. [Eesti]
• 112. Pert, J. F. R. Kreutzwaldi seni tundmata pealkirjata luuletuse sisu, mis ilmunud "Maa-rahva Kasulises Kalendris" 1865.-73. a. - Eesti Kirjandus 1927, nr 9, lk 524-528. [Eesti]
• 113. Pert, J. Fr. R. Kreutzwald'i mõtteid usu ja "Kalevipoja" üle ning Suntsi Mari küsimus. - Eesti Kirjandus 1932, nr 10, lk 487-491. (Vt ka kommentaari sellele: Anni, A. Paar märget eeloleva kohta. - Eesti Kirjandus 1932, nr 10, lk 491-492.) [Eesti]
• 114. Pino, Veera. Lisafakte F. R. Kreutzwaldi rahvalaulukäsikirjade kohta. - Keel ja Kirjandus 1987, nr 6, lk 335-343. [Eesti]
• 115. Ploom, Elmo. F. R. Kreutzwaldi mälestuse jäädvustamisest Võrus. - Keel ja Kirjandus 1975, nr 12, lk 739-741. [Eesti]
• 116. Pormeister, Eve. Das estnische Epos "Kalevipoeg" in der Spannung zwischen Nationalepos und Menschheitsepos. Eine Interpretation der Höllenfahrtszenen. - Nationalepen zwischen Fakten und Fiktionen. (Humaniora: Germanistica der Universität Tartu, nr 5.) Beiträge zum komparatistischen Symposium 6. bis 8. Mai 2010 Tartu. Hrsg. von Heinrich Detering, Torsten Hoffmann, Silke Pasewalck, Eve Pormeister. Tartu: Tartu University Press, 2011, S. 256-279. [Saksa]
• 117. Prants, H. Seletuseks ühe Kreutzwaldi kirja kohta Koidulale. - Eesti Kirjandus 1925, nr 2, lk 61-64. [Eesti]
• 118. Prants, H. Täienduseks kirjutisele: "Seletuseks ühe Kreutzwaldi kirja kohta Koidulale". ("Eesti Kirjandus" 1925, lk. 61-64.) - Eesti Kirjandus 1927, nr 9, lk 519-520. [Eesti]
• 119. Priimägi, Linnar. Sünkretismi piirid. - Keel ja Kirjandus 2003, nr 12, lk 897-903. [Eesti]
• 120. Põldmäe, Rudolf. F. R. Kreutzwaldi 70. sünnipäeva tähistamine. - Keel ja Kirjandus 1971, nr 2, lk 73-79. [Eesti]
• 121. Põldmäe, R. August Ahlqvist ja tema suhted Eestiga. - Keel ja Kirjandus 1976, nr 8, lk 489-491. [Eesti]
• 122. Põldmäe, R. Fr. R. Kreutzwald ja vennastekogudus. - Keel ja Kirjandus 1958, nr 7, lk 400-411. [Eesti]
• 123. Põldmäe, R. Fr. R. Kreutzwaldi ainus säilinud kiri Ado Reinvaldile. - Keel ja Kirjandus 1962, nr 8, lk 492-495. [Eesti]
• 124. Põldmõe, R. Materjale Fr. R. Kreutzwaldi ja "Kalevipoja" kohta. - Keel ja Kirjandus 1961, nr 11, lk 677-683. [Eesti]
• 125. Radó, György. "Kalevala" ja "Kalevipoja" tõlkimise meetodid. - Keel ja Kirjandus 1971, nr 8, lk 458-466. [Eesti]
• 126. Raid, Niina. F. R. Kreutzwaldi majast Võrus. - Keel ja Kirjandus 1982, nr 11, lk 600-601. [Eesti]
• 127. Rajamets, Harald. "Kalevipoja" ukrainakeelsest tõlkest. - Keel ja Kirjandus 1980, nr 4, lk 234-236. [Eesti]
• 128. Reiman, W. Kalevipoja "Esiandeks". - Eesti Kirjandus 1911, nr 8, lk 273-305. [Eesti]
• 129. Robert, Kyra. Killuke noore Kreutzwaldi Tallinna-päevist. - Keel ja Kirjandus 1969, nr 11, lk 657. [Eesti]
• 130. Roos, Eduard. "Kalevipoja" Linda. - Keel ja Kirjandus 1963, nr 8, 464-473. [Eesti]
• 131. Roos, Eduard. Läti Henriku Lyndanise ja "Kalevipoja" Lindanisa. - Keel ja Kirjandus 1963, nr 10, lk 605-612. [Eesti]
• 132. Roos, Eduard. "Tähe mõrsja" Salme ja tema kosilased. - Keel ja Kirjandus 1969, nr 11, lk 658-670; nr 12, lk 727-736. [Eesti]
• 133. Roos, J. F. R. Kreutzwald'i "Maa- ja Mere-piltide" algupära. - Eesti Kirjandus 1930, nr 6, lk 257-268. [Eesti]
• 134. Ross, Heino. Faehlmannist, Kreutzwaldist ja teistest Rakvere kreiskoolis. - Keel ja Kirjandus 1982, nr 4, lk 191. [Eesti]
• 135. Rähesoo, Jaak. Saatuslik moosiplekk? Ühe Kreutzwaldi kärpega seoses. - Keel ja Kirjandus 2003, nr 10, lk 713-720. [Eesti]
• 136. Saar, Gustav. Kreutzwaldi mõnede mõttesalmikute algupärast. - Eesti Kirjandus 1927, nr 1, lk 11-21. [Eesti]
• 137. Sakaria, H. Kreutzwald ja Jean Paul. - Eesti Kirjandus 1926, nr 7, lk 337-341. [Eesti]
• 138. Sarv, Vaike. Vaateid setu rahvalaulude kogumisloole. - Keel ja Kirjandus 1998, nr 12, lk 838-850. [Eesti]
• 139. Sibul, A. Mälestus dr. Fr. R. Kreutzwaldist. - Eesti Kirjandus 1925, nr 6, lk 256. [Eesti]
• 140. Siimisker, Leenu. Veel kord Kreutzwaldi "Sõjast" ja "Kalevipojast" ning Faehlmanni vaidlusest parun Nolckeniga. - Keel ja Kirjandus 2004, nr 6, lk 430-450. [Eesti]
• 141. Siimo, Epp. Literaatide vestlusring Tallinnas. - Keel ja Kirjandus 1972, nr 10, lk 616-621. [Eesti]
• 142. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 46, 103, 132-133, 146-147, 152-155, 170, 172, 174-183, 185-199, 208-209, 211-212, 214, 217, 220, 222-223, 226, 230-231, 237-238, 240, 242, 248, 370. [Eesti]
• 143. Suits, Gustav. "Kalevipoeg" rahvaeeposena ja kunstitööna. - Eesti Kirjandus 1911, nr 11-12, lk 449-461. [Eesti]
• 144. Suits, Gustav. Lenau "Viru lauliku lauludes". - Eesti Kirjandus 1914, nr 2, lk 59-62. [Eesti]
• 145. Suits, Gustav. Noor Kreutzwald. Tallinn, 1984. [Eesti]
• 146. Säärits, Ado. Friedrich Reinhold Kreutzwald'i ühiskonnasuhe. - Eesti Kirjandus 1932, nr 10, lk 465-480; nr 11, lk 529-542. [Eesti]
• 147. Säärits, Ado. "Lembitu" algupära kriitika. - 1927, nr 11, lk 587-605; 1928, nr 2, lk 71-98; nr 4, lk 177-206; 1933, nr 4, lk 163-174; nr 5, lk 219-231; nr 6, lk 266-282. [Eesti]
• 148. Sööt, Bernhard. Heine Fr. R. Kreutzwald'i, C. R. Jakobson'i, L. Koidula ja A. Haava lüürikas. - Eesti Kirjandus 1928, nr 10, lk 528-550. [Eesti]
• 149. Sööt, K. E. "Kalevipoja" läti keelde tõlkija Elina Zalite. - Eesti Kirjandus 1930, nr 1, lk 25-26. [Eesti]
• 150. [Sööt, K. E.] "Kalevipoja" ungari keelde tõlkija Aladár Bán. - Eesti Kirjandus 1930, nr 1, lk 22-25. [Eesti]
• 151. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 169, 223, 254, 272, 282, 313, 330, 333, 338-339, 343, 345-358, 361, 371-372, 374, 384, 389, 429, 432-433, 442-447, 449, 452, 454, 457-458, 462, 464-465, 472, 473, 474, 475, 517-518, 524, 594. [Eesti]
• 152. Talvet, Jüri. "Kalevipoeg" - suur Euroopa eepos. - Keel ja Kirjandus 2003, nr 12, lk 886-890. [Eesti]
• 153. Tedre, Ülo. Kalevipoeg või "Kalevipoeg". - Keel ja Kirjandus 1995, nr 4, lk 279-283. (Arvustus teosele: Oinas, Felix. Surematu Kalevipoeg. Järelsõna Jaan Undusk. Tallinn, 1994 (Keele ja Kirjanduse raamatusari nr 1).) Vt ka: Oinas, Felix. Vastuseks dr Ülo Tedrele. - Keel ja Kirjandus 1995, nr 6, lk 414. [Eesti]
• 154. Tedre, Ü. Teejuht Kalevipoja mälestiste juurde. - Keel ja Kirjandus 1958, nr 12, lk 767-768. (Arvustus teosele: Laugaste, E.; Rõõm, A. Kalevipoja jälgedel. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958.) [Eesti]
• 155. Tohver, Liis. Kreutzwaldi väliskirjanduslikust eruditsioonist. AKÜ Toimetised VIII. Tartu, 1932. [Eesti]
• 156. Tohver, L. Kreutzwald'i näidenditõlked, võrreldud originaalidega. - Eesti Kirjandus 1930, nr 9, lk 417-434; nr 11, lk 520-530. [Eesti]
• 157. Traat, August. Fr. R. Kreutzwald talurahvaseaduste tõlkijana. - Keel ja Kirjandus 1968, nr 7, lk 404-414. [Eesti]
• 158. Treumann, Hans. Muinasjutu "Lopi ja Lapi" puulõikest. - Keel ja Kirjandus 1964, nr 6, lk 352-355. [Eesti]
• 159. Treumann, Hans. Paralipomena. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 7, lk 413–420 (peatükk "Mõnda Kreutzwaldi koolipõlvest", lk 416-418). [Eesti]
• 160. Treumann, H. Lisandusi "Eesti rahva ennemuistsete juttude publitseerimisloole". - Keel ja Kirjandus 1960, nr 2, lk 93-102. [Eesti]
• 161. Undusk, Jaan. Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip. - Keel ja Kirjandus 1995, nr 9, lk 577-587; nr 10, lk 669-679; nr 11, lk 746-756. [Eesti]
• 162. Undusk, Jaan. Kalevipoeg ja Prometheus. Friedebert Tuglase "Põrgu väravas" ja selle koht rahvaluuleteaduses. - Keel ja Kirjandus 1990, nr 10, lk 587-597; nr 11, lk 645-656; nr 12, lk 720-735. (Vt ka: Undusk, Jaan. Õienduseks. - Keel ja Kirjandus 1991, nr 2, lk 128.) [Eesti]
• 163. Undusk, Jaan. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu. Merkel – Jakobson – Hurt. - Keel ja Kirjandus 1997, nr 11, lk 721-734; nr 12, lk 797-811. [Eesti]
• 164. Valk, Ülo. Läbivalgustatud "Kalevipoeg". - Keel ja Kirjandus 2006, nr 1, lk 66-71. (Arvustus teosele: Annist, August. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Toim. Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, Eesti Kirjandusmuuseum, 2005.) [Eesti]
• 165. Veidemann, Rein. F. R. Kreutzwaldi "Kalevipoeg" kui eesti kirjanduskultuuri sakraaltekst. - Keel ja Kirjandus 2003, nr 12, lk 891-896. [Eesti]
• 166. Viidalepp, R. Kalevipoja pruut. - Keel ja Kirjandus 1958, nr 8, lk 474-475. [Eesti]
• 167. Viidalepp, R. Mälestuskilde Fr. R. Kreutzwaldist. - Keel ja Kirjandus 1968, nr 6, lk 372-373. [Eesti]
• 168. Viiroja, Lehti. Kristjan Raua Kalevipoja-ainelised tööd ja Eesti Kirjanduse Selts. - Keel ja Kirjandus 1986, nr 8, lk 486-495. [Eesti]
• 169. Visnapuu, Henrik. Missugune tuleb "Kalevipoja" uue väljaande tekst? - Eesti Kirjandus 1916, nr 7, lk 217-221. [Eesti]
• 170. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, C. H. Beck, 2005, S. 182. [Saksa]
• 171. Üheksa Kreutzvaldi kirja C. R. Jakobsonile 1866-1880. - Eesti Kirjandus 1910, nr 3, lk 92-106. [Eesti]