et de ru en
Avaleht

Reiner Brockmann (1609 – 1647)

Juhuluuletaja ning tõlkija

Sisuloend

Üldandmed

Sünnikoht: Schwan-Gränzdorf
Sünniaeg (ukj/vkj): 28.04.1609 / 18.04.1609
Surmakoht: Tallinn (Eestimaa)
Surmaaeg (ukj/vkj): 09.12.1647 / 29.11.1647
Sugu: Mees
Keeled: Saksa, Ladina, Kreeka, Eesti
Nimekujud: Reiner Brockmann; Reiner Brocmann; Reiner Broocmann

Artiklid

  • et ru

    Ülevaade

    Eluloolist

    Reiner Brockmann sündis 28. aprillil 1609 Saksamaal Mecklenburgi hertsogiriigis Schwaani linnakeses kirikuõpetaja pojana. Alghariduse sai ta isa kõrval kodus, seejärel õppis Rostocki linnakoolis, Wismari ja Hamburgi gümnaasiumeis ning alates 1630. aastast Rostocki ülikoolis. Rostockis pühendus R. Brockmann eelkõige teoloogiaõpinguile. Juba gümnaasiumipäevil surid Brockmanni vanemad: ema 1625. ja isa 1626. aastal. Viimase mälestuseks kirjutas ta oma esimese kreekakeelse juhuluuletuse.

    1633 sai R. Brockmann kutse tulla Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Kuna Brockmann oli vanemate kaotuse järel kindla toeta, Saksamaa olud Kolmekümneaastase sõja tõttu keerulised ning Tallinnas ootas ees Rostocki linnakoolist tuttav H. Vulpius, saabuski R. Brockmann 1634. aasta kevadel Tallinnasse. Juunis 1634 asus ta pidulikult uuele ametikohale.

    20. aprillil 1635 abiellus R. Brockmann endise Niguliste kirikuõpetaja J. Temme tütre Dorotheaga. Abielust sündis kolm tütart ja poeg, samuti Reiner, kes jätkas isa tööd alates 1666. aastast Laiuse (Lais) pastorina, 1678. aastast Tartumaa praostina ning piiblitõlke ja lauluraamatu väljaandmise eestvedajana.

    R. Brockmanni osalemine Tallinna kirjanduselus

    R. Brockmann võttis tollasest Tallinna kirjanduselust kohe saabumise järel aktiivselt osa. Ühelt poolt kuulus ta gümnaasiumiprofessorite kirjanduslembesesse seltskonda, mis aastatel 1635–36 ning 1639 puutus tihedalt kokku Holstein-Gottorpi hertsogi Friedrich III saatkonnaga nende Idamaa-reisi vahepeatusel Tallinnas. Kirjanduslikult ambitsioonikate saatkonnaliikmete (Paul Flemingi, Adam Oleariuse jt) ning gümnaasiumiõpetajate kokkupuude, nagu ka Tallinna trükikoja avamine 1634 ja Gustav Adolfi leinaaja lõppemine, muutis Tallinna kultuurielu avatuks ilmaliku juhuluule viljelemisele eri žanres. Nii on R. Brockmannilt teada 66 juhuluuletust: 31 pulmadeks, 11 lahkunute mälestuseks, 11 reisiluuletust, neist 5 teelesaatmiseks ja 6 reisilt tulijate tervituseks, ning ülejäänud pühenduse või õnnitlusena muudeks puhkudeks. Võrreldes teiste gümnaasiumiprofessoritega jäi R. Brockmann produktiivsuselt alla vaid poeesiaprofessor Timotheus Polusele. Nagu tollal kombeks, avaldas ka R. Brockmann valdava osa oma juhuluulest mitmete autorite koondkogumikes, dedikatsioonid adressaatteoste järel. Alles hilisemal Kadrina (St. Katharinen) perioodil ilmus R. Brockmannil 4 iseseisvat õnnitlustrükist.

    R. Brockmanni ilmalikus juhuluules on esindatud nii ladina (24 luuletust) ja kreeka keel (üllatavalt vähe gretsistikaprofessori kohta, vaid 4 luuletust) kui ka vastavalt kõige aktuaalsematele kirjanduspüüdlustele saksa keel (33 luuletust). Luulevormidest on ladina- ja kreekakeelsetes luuletustes kasutust leidnud eleegia, epigramm, paroodia ja anakreontiline luuletus; saksakeelses luules sonett, aleksandriin, mitmed trohheilised ja jambilised värsivormid.

    R. Brockmanni eestikeelne juhuluule

    R. Brockmanni eripäraks teiste gümnaasiumiprofessorite seas on eesti keele võimaluste järeleproovimine õpetatud luules. Senini oli eesti keelt kasutatud vaid religioossete tekstide vahendamiseks, sellest tulenevalt ei olnud R. Brockmannil mingeid eeskujusid ega traditsiooni, millega haakuda. 1637 Hans von Hövelni pulmadeks kirjutatud „Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum“ („Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne aleksandriinides luuletus“) ja sellele lisatud saksakeelne „Lectori Carminis Esthonici“ („Eestikeelse luuletuse lugejale“) näitavad, et R. Brockmann sidus eesti keeles luuletamise korraga kahte taustsüsteemi: saateluuletuse horatiuslik ülesehitus (vrd Horatiuse programmiline ood 1.1) põhimõttel „igaühele on oma tegevus armas“ kuulutab eesti keeles luuletamise humanistlikule õpetlasele vääriliseks tegevuseks; teose pealkiri aga kinnitab Opitzi poolt saksakeelsele luulele kehtestatud reeglite järgimist. Eestikeelset luulet kirjutas R. Brockmann siiski ainult pulmadeks, muud puhud leidsid eesti keeles ülistamist alles Brockmannile järgnenud autorite poolt.

    Kadrina-periood

    Kuigi R. Brockmann oli üksikuid juhuluuletusi kirjutanud juba enne Tallinna tulekut, poleks ta ilmselt ilma P. Flemingi otsese eeskuju ja sõpruseta aastail 1635–1639 olnud ilmaliku juhuluule viljelejana nii produktiivne ja oleks pühendunud tõenäoliselt juba varem intensiivsemalt oma teoloogikutsumusele. Hoolimata tihedast sidemest Tallinna ja Eestimaa kirikutegelastega (Pühavaimu kiriku estofiilist õpetaja Simon Blankenhageni, eestikeelse kirikukirjanduse rajaja ja Kadrina pastori Heinrich Stahli, Eestimaa piiskopi Joachim Jheringi ja teistega) ning esimestest katsetest kirikulaulude eestindamisel 1636, lükkas Brockmann siiski kuni 1638. aastani kõik pakkumised pastori ametikohale tagasi. Alles 1639 loobus Brockmann gretsistikaprofessuurist ja võttis H. Stahli järglasena vastu Kadrina pastori koha. Tallinnast lahkumisel pidas ta 1639. a. veebruaris gümnaasiumis ladinakeelse humanistlikus traditsioonis hüvastijätukõne „Discursus Valedictorius /.../ de natura et constitutione historiae“ („Lahkumisarutlus ajaloo loomusest ja avaldumisvormidest“). Kadrina-perioodil lisandus R. Brockmannile järjest uusi kirikuameteid: 1642 sai ta Eestimaa konsistooriumi assessoriks, 1643 Virumaa praostiks, 1645 Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks. Sellest tulenevalt muutus tema loodud kirjavaras ilmalik juhuluule ilmselt teisejärguliseks, kuigi ka Kadrina-aja juhuluuletustes jätkus temale juba varasemast omane kristlik-teoloogiline argumentatsioonitehnika. Kadrinas olles ilmus R. Brockmannilt 4 iseseisvat ilmalikku juhuluuletrükist: „Oda Esthonica trochaica, ad Melodiam; Einsmahls alß ich lust bekam“ („Trohheiline eestikeelne ood viisil Einsmahls alß ich lust bekam“ Gunnar Germundi ja Brigitta Jheringi pulmadeks 1639); „Letzte Ehre dem /…/ Herrn M. Eberhardo von Rentelen“ („Viimne austus härra magister Eberhard von Rentelile“ 1642); „Klag- vnd Trost-Schrifft“ („Kaebe- ja lohutusluuletus“ Margaretha Medtstaken-Wrangelli surma puhul 1643) ning „Hymenaeus Tetraglossos Ad Nuptias“ („Kolmekeelne pulmahüüe pulmadeks“ David Cunitiusele ja Katharina Vulpiusele 1643).

    Intensiivse ilmaliku juhuluule harrastamise asemele asus Kadrina-perioodil vaimulik kirjasõna, millest trükivalgust nägi 24 kirikulaulu tõlget 1656 ilmunud lauluraamatus ning 1641. aastal H. Stahli eesistumisel Stockholmis koos Jonas Nicolai ning Martin Zareniusega kaitstud sinodaaldisputatsioon „Praecognita catechetica“ („Katehheetilised eelteadmised“). Aastaist 1639–1646 on lisaks teada 29 R. Brockmanni kirja, mis seonduvad enamasti kirikueluga.

    R. Brockmann suri 29. novembril 1647 Kadrinas, 14. jaanuaril 1648 maeti ta Tallinna Oleviste kiriku Maarja kabelisse.

    Kristi Viiding

Lingid

Sekundaarkirjandus

  • 1. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1827, S. 267-268 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 1. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 88. [Saksa]
  • 2. Altof, Kaja. Biograafilist Reiner Brockmanni kohta. - Keel ja Kirjandus 1987, nr 12, lk 739-742. [Eesti]
  • 3. Alttoa, Villem. Uut vanima eestikeelse luule kohta. - Keel ja Kirjandus 1965, nr 8, lk 482-484. [Eesti]
  • 4. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 40. [Eesti]
  • 5. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 132, 133, 162-164, 165, 167-170, 177, 513. [Eesti]
  • 6. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 31, 36-37. [Eesti]
  • 7. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 1: A-G. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 298-303. [Saksa]
  • 8. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 116-122, 138, 141, 143. [Saksa]
  • 9. Klöker, Martin. Literarisches Leben in Reval in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts (1600-1657). Institutionen der Gelehrsamkeit und Genese städtischer Gelegenheitsdichtung. Bd. I. Osnabrück 2003, 281-294. [Saksa]
  • 10. Lepajõe, Marju. Reiner Brockmann und die Anfänge der estnischen Kunstpoesie. – Kulturgeschichte der baltischen Länder in der Frühen Neuzeit. Mit einem Ausblick in die Moderne. Hrsg. von K. Garber und M. Klöker. Tübingen: Niemeyer, 2003, lk 319-335. [Saksa]
  • 11. Lepajõe, Marju. Reiner Brockmanni ladina-, kreeka- ja saksakeelsest luulest. – Reiner Brockmann, Teosed. Koost. ja toim. Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 41-52. [Eesti]
  • 12. Lepajõe, Marju. Reiner Brockmanni värsside vältimatusest. - Keel ja Kirjandus 2009, nr 10, lk 758-772. [Eesti]
  • 13. Neithal, Reet. Reiner Brockmann ja eesti (tõlke)luule vanusest. – Keel ja Kirjandus 2005, nr 1, lk. 92-98. [Eesti]
  • 14. Orion, Jana; Viiding, Kristi. Se keick / kumb igganess magister Brocmann teggi ... - Keel ja Kirjandus 2001, nr 11, lk 797-805. (Arvustus teosele: Brockmann, Reiner. Teosed. Koost. ja toim. Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa, 2000.) [Eesti]
  • 15. Priidel, Endel. Reiner Brockmann. Piirjooni. – Reiner Brockmann, Teosed. Koost. ja toim. Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 15-30 (siin ka varasem bibliograafia). [Eesti]
  • 16. Raekson, Marissa [= M.R.] Brockmann (Brookmann), Reiner. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 54. [Eesti]
  • 17. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Verlag Wissenschaft und Politik, Berend von Nottbeck : Köln, 1989, S. 61. [Saksa]
  • 18. Siirak, E. Brocmann (Brockmann, Broocmann), Reiner. - Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 62. [Eesti]
  • 19. Siirak, E. Eestikeelse salmi ajaloost XVII sajandil. - Keel ja Kirjandus 1962, nr 11, lk 688-692. [Eesti]
  • 20. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 33, 37-38. [Eesti]
  • 21. Telschow, Kaja. Reiner Brockmann. Curriculum vitae. – Reiner Brockmann, Teosed. Koost. ja toim. Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 33-40. [Eesti]
  • 22. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 158, 160, 163-165. [Eesti]
  • 23. Undusk, Jaan. Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip. - Keel ja Kirjandus 1995, nr 9, lk 577-587; nr 10, lk 669-679; nr 11, lk 746-756. [Eesti]
  • 24. Valmet, Aino. Reiner Brockmanni eestikeelsete juhulaulude keeletarvitus. – Reiner Brockmann, Teosed. Koost. ja toim. Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 49-52. [Eesti]
  • 25. Viiding, Kristi. Õnnelik olgu su samm ... Teelesaatmisluuletused XVII sajandi Eesti kirjanduselus. - Keel ja Kirjandus 2005, nr 5, lk 359-378; nr 6, lk 455-474. [Eesti]
  • 26. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, C. H. Beck, 2005, S. 90, 93. [Saksa]