et de ru en
Главная

Карл Вильгельм Фрейндлих (1803 – 1872)

Прозаик и поэт, кистер, учитель

Содержание

Общие данные

Место рождения: Курессааре/Аренсбург (Лифляндия/Сааремаа)
Дата рождения (новый стиль/старый стиль): 24.02.1803 / 12.02.1803
Место смерти: Кайгу (Лифляндия/Муху)
Дата смерти (новый стиль/старый стиль): 21.01.1872 / 09.01.1872
Пол: Мужской
Язык: Эстонский
Написания имени: Карл Вильгельм Фрейндлих; C. W. Freundlich

Статьи

  • et de

    Ülevaade

    Eluloost

    Carl Wilhelm Freundlich sündis 12. (24.) veebruaril 1803 Kuressaares (Arensburg). Tema isa, rootsi päritolu kangur Gustav Henrikson, lahkus perekonna juurest, astus Vene väkke, sai seal lipnikuks ja hukkus 1812. aastal Beresina kaldal peetud lahingus. Leseks jäänud ema Kristine (nimetatud ka Tioks), Püha (Pyha) kooliõpetaja Steinbergi tütar, sai majahoidja koha Saaremaa Jaani (St. Johannis) kiriku õpetaja Schmidti juures. Siin kasvas tulevane kirjanik 14. eluaastani, hoides suvel kirikuõpetaja karja ja õppides talvel lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Oma nime Freundlich (ek ‘sõbralik’) olla ta saanud juba poisipõlves lahke oleku ja rõõmsa meele pärast. 1821. aastal sai Freundlichist tisleri õpipoiss ja 1824. aastal, eelkõige tänu oma heale lauluhäälele, Muhu köster. Freundlich elas Kaigul, kus oli ka koolmeistriks (alates aastast 1825). Lisaks pidas ta vallakirjutaja ja Piiri metsavahi ametit ning oli Väikese Väina sillaehitustööde ülevaataja. Freundlich oli kirglik jahimees ja hobimesinik. Ta suri 9. (21.) jaanuaril 1872 ja on maetud Muhu luteri kalmistule.

    Kirjanduslik tegevus

    Freundlich oli jutukirjanik ja luuletaja. Tema esimene raamat „Siin on Magdeburgi-linna hirmsast ärrarikkumissest ...“ ilmus aastal 1837. Selle esimese loo taustaks on Saksa linna Magdeburgi rüüstamine ja põletamine katoliiklike Tilly vägede poolt 30-aastase sõja ajal. Lisaks sisaldas raamat luuletusi. Nii raamat Magdeburgi rüüstamisest kui ka sellele järgnenud teos „Appolonius, Tirusse ja Sidoni kunningas“ (Pärnu, 1846) saavutasid trükis rahva seas laialdase leviku. Proosat sisaldasid luuletuste kõrval ka „Ma-ilma ello tee-kond“ (Kuressaare, 1864) ja „Aealikkud ello-luggud ...“ (Pärnu, 1872). Väidetavasti on kõigi Freundlichi juttude näol tegemist tõlgetega (Kurgvel 2001:89), oma laadilt on nad sentimentaalsed ning A. Vinkel on neile ette heitnud kujundusliku külje väljaarendamata jätmist ning pikemate juttude puhul konspektiivsust (Vinkel 1965:456).

    Hoopis suurem tähtsus oli Freundlichil luuletajana. Tema luuletusi ilmus lisaks ülalmainitud raamatutele veel ka värsikogudes „Aealikkud ello-luggud“ (Pärnu, 1857) ja „Aealikkud laulud“ (Kuressaare, 1879), samuti B. Gildenmanni „Lillekestes“ (1858), F. Brandti „Eestimaa ööbikus“ ja M. Jürgensi „Eesti laulu sõbras“. A. Vinkeli andmetel on Freundlichilt ilmunud 130 luuletuse ringis (Vinkel 1966:192). Enam tähelepanu on neist pälvinud talupoja elu käsitlev „Teo-mehhe ellu luggust“ ja jahitemaatikaga seostuvad „Jännese öhkamine“ ning „Muhho-maa hundi jahhist“. Suuliselt levinud lugulaulus „Sarema mehhe mötted 1846 aastal“ kritiseeris Freundlich 1840. aastate usuvahetajaid.

    Freundlichi luuletused on üldjuhul ilmselt algupärased, intentsioonilt sageli didaktilised, vormilt vemmalvärsilikud, mis ühest küljest tagas neile populaarsuse autori eluajal, kuid lasi neil hiljem kiiresti unustuse hõlma vajuda.

    Lisaks kirjutas Freundlich kaastöid „Perno Postimehele“ ning toimetas aastatel 1852–57 ja 1863–66 F. W. Bormi „Ma-rahwa kalendrit“ ning koostas 1865–72 C. Assafrey „Eesti-rahwa mönnusa kalendri“ ja 1870–73 F. W. Bormi „Eesti rahwa kalendri“ lisa. Ka kirjutas Freundlich kaks praktilisi nõuandeid sisaldavat teost: „Pöllomehhe ait“ (1849) ja „Pöllomees“ (Kuressaare, 1864).

    Kairit Kaur

Тексты

Иллюстрации

  • Carl Wilhelm Freundlich
    Carl Wilhelm Freundlich
    Источник: Eesti kirjanduse ajalugu. I. Toimetanud A. Vinkel. Tallinn : Eesti Raamat, 1969, lk 451
    [image/jpeg] [359x500px]
  • Carl Wilhelm Freundlich
    Carl Wilhelm Freundlich
    Источник: TÜ Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond
    Указатель: Fo 300B
    [image/jpeg] [264x400px]

Вторичная литература

  • 1. Allik. A. Muhu mees Rentli. – Kommunismiehitaja 03.02. 1972, lk. 3. [Эстонский]
  • 2. Annus, Endel. Veelkord muinasjutust “Puusepp ja maaler”. – Keel ja Kirjandus 1980, nr 11, lk 685-687. [Эстонский]
  • 3. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 65. [Эстонский]
  • 4. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 32, 299, 316, 421, 427, 428, 440, 444, 448, 450-457, 462, 463. [Эстонский]
  • 5. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 53, 55, 77. [Эстонский]
  • 6. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 174, 203 f. [Немецкий]
  • 7. Kampmann, Mihkel. Eesti wanem ilukirjandus. Üleminek waimuliku kirjanduse walitsusest Eesti algupärasele rahwuslikule kirjandusele. Tartu: K. Sööt, 1908, lk 70-81. [Эстонский]
  • 8. Kampmann, Mihkel. Eesti kirjanduseloo peajooned. 1. jagu. Tallinn: A. Busch, 1912, lk 290-296. [Эстонский]
  • 9. Klauren, Vambola. Eesti antoloogiate ülevaade. - Eesti Kirjandus 1934, nr 6, lk 259-271; nr 7, lk 304-311. [Эстонский]
  • 10. Kuningas, O. Muhu laulik C. W. Freundlich. – Kommunismiehitaja 26.03.1963, lk 3. [Эстонский]
  • 11. Kurgvel, Ksenia [= K.K-l.]. Freundlich, Carl Wilhelm. – Eesti biograafiline leksikon. Tartu: Loodus, 1926-1929, lk 92-93 (2 tr. Saku : Eesti Akadeemiline Ajalooselts, 2001, lk 89). [Эстонский]
  • 12. Masing, Uku. Eesti ja india “Puusepp ja maaler” (AaTh 980*). – Keel ja Kirjandus 1979, nr 7, lk 423-430. [Эстонский]
  • 13. Põldmäe, Rudolf. Ühest luuleantoloogiast ja selle koostajast. - Keel ja Kirjandus 1965, nr 12, lk 756-758. [Эстонский]
  • 14. Ridala, Villem. Eesti kirjanduse ajalugu koolidele. I jagu. 2., parandatud ja täiendatud trükk. Tartu: Noor-Eesti, 1924, lk 208-213. [Эстонский]
  • 15. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 135, 139. [Эстонский]
  • 16. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 347, 355, 357, 432, 429, 517. [Эстонский]
  • 17. Tampere, Herbert. Laul jänese õhkamisest eesti rahvatraditsioonis ja kirjanduses. – Vanavara vallast. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1932 (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad ; 1), lk 59-116. [Эстонский]
  • 18. Vinkel, Aarne. Carl Wilhelm Freundlich. – Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Esimestest algetest XIX sajandi 40-ndate aastateni. Toim. Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 450-457. [Эстонский]
  • 19. Vinkel, Aarne. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 190-203. [Эстонский]
  • 20. Vinkel, A. Freundlich, Carl Wilhelm. – Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 86-87. [Эстонский]

Сопряженные авторы