et de ru en
Avaleht

Harald von Brackel (1796 – 1851)

Luuletaja ning tõlkija (vene keelest), arvustaja; ametnik

Sisuloend

Üldandmed

Kodanikunimi: Harald Ludwig Otto von Brackel
Sünnikoht: Tartu (Liivimaa)
Sünniaeg (ukj/vkj): 10.05.1796 / 29.04.1796
Surmakoht: Riia (Liivimaa)
Surmaaeg (ukj/vkj): 03.02.1851 / 22.01.1851
Sugu: Mees
Keel: Saksa
Nimekujud: Harald von Brackel; Harald Ludwig Otto von Brackel; Harald v. Brackel; H. v. Brackel; H. Brackel; Oswald Wahrlieb

Artiklid

  • et

    Ülevaade

    Maakohtu assessori leitnant Woldemar Wilhelm von Brackeli (1767–1828) ja tema abikaasa Sophia Friederike (snd. von Igelström) vanim poeg. Sündis Tartus, 1806–1816 õppis Peterburis kadetikorpuses, mida juhatas tollal Friedrich Maximilian Klinger (1752–1831). Haiguse tõttu (vasaku jala halvatus ägeda külmetuse tagajärjel) läks sõjaväeteenistusest erru. Töötas põgusalt vene keele õpetajana Cēsise (Võnnu) kreiskoolis, seejärel oli Tartu sillakohtu adjunkt 1816–1817. Hiljem elas kuni oma surmani Riias, kus töötas kubermanguvalitsuse ametnikuna ja riigipanga kontori direktorina. 1822 abiellus Friederike Henriette von Vegesackiga (1797–1864) (⚭ vkj. 27. IV 1822 Riias). Nende kolmas laps ja teine poeg oli Friedrich Maximilian von Brackel (1826–1896), kelle ristiisa oli Friedrich Maximilian Klinger.

    Harald von Brackel kirjutas peale luuletuste, mis koguks koondati alles postuumselt, teatrikriitikat, samuti ülevaateid Riia teatrielust, tegeles kirjandusloo ja Baltimaade kultuurilooga, oli Riia ajaloo ja muinasteaduse seltsi (Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde) kaasasutaja (1830), ajuti üks juhte ja auliige (1850) ning Riia teatrikomitee liige (1837). Tema sõprade hulka kuulusid kirjanik Andreas von Wittorf (1813–1886) ja Sileesiast Breslaust (Wrocławist) pärit Karl von Holtei (1798–1880), kes juhtis Riia linnateatrit 1837–1841.

    Eluajal jäi paljugi käsikirja, muu hulgas Klingeri biograafia „Über Friedrich Maximilian von Klinger“, millest osa ilmus postuumselt ajakirjas Das Inland 1853. Küllap kuulsaimaks Harald von Brackeli sulest pärinevaks tekstiks on hümn Venemaa keisrile Nikolai I-le, 1829. a-l kirjutatud „Hymne an den Kaiser Nikolai I. Pawlowitsch“ („Singt ein Lied dem edlen Kaiser,/ singt aus frohbewegter Brust …“ = Laulge laulu üllale keisrile, laulge rõõmurikkast südamest … ), mille 1837 viisistas noor Richard Wagner (1813–1883) („Nicolay“, esiettekanne Riias 1837), kelle Karl von Holtei oli Riiga esimeseks kapellmeistriks kutsunud.

    Vahur Aabrams

Tekstid

Lingid

Sekundaarkirjandus

  • 1. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Köln: Verlag Wissenschaft und Politik, 1989, S. 57-58. [Saksa]
  • 2. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 93. [Saksa]
  • 3. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 1: A-G. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 273-274. [Saksa]
  • 4. Grotthuss, Jeannot Emil Freiherr von. Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kristischen Studien. Reval: Verlag von Franz Kluge, 1894, S. 344. [Saksa]
  • 5. Grotthuss, Jeannot Emil Freiherr von. Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Rußlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. Aufl. Reval: Franz Kluge, 1895, S. 396. [Saksa]
  • 6. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Verlag Wissenschaft und Politik, Berend von Nottbeck: Köln, 1989, S. 57-58. [Saksa]
  • 7. Sivers, Jegór von. Harald von Brackel, (1796–1851). – Deutsche Dichter in Rußland. Studien zur Literaturgeschichte. Berlin: Schroeder 1855, S. 298-302. [Saksa]

Seotud autorid