Luuletaja, proosakirjanik, esseist, ajakirjanik, tõlkija
Sünnikoht:
Kozlov (Mitšurinsk)
Sünniaeg
(ukj/vkj):
22.07.1857 / 10.07.1857
Surmakoht:
Berliin
Surmaaeg
(ukj/vkj):
01.12.1895 / 19.11.1895
Sugu:
Mees
Keel:
Saksa
Nimekujud:
Viktor von Andrejanoff; Victor von Andrejanoff; Victor v. Andrejanoff; V. v. Andrejanoff; Viktor v. Andrejanow; Victor Andrejanow; Livonius; Виктор Андреянов
-
Viktor von Andrejanoff sündis Venemaal Tambovi kubermangus Kozlovi linnas (1932. a-st kannab see linn nime Mitšurinsk) sandarmeeria ohvitseri Andreas von Andrejanoffi ja tema abikaasa, Riiast pärit Hermine (snd. Fleischer) pojana ja jäi oma vanemate ainsaks lapseks. 1861. a-st alates elas perekond Riias, kus isa Andreas von Andrejanoff töötas järgmised 17 aastat Liivimaa sandarmivalitsuse ülemana. 1878. aasta sügisel läks isa, tollal kindralmajori auastmes, tervislikel põhjustel erru ning suundus välismaale end ravima.
Andrejanoffid olid tihedalt seotud Viljandimaaga: Andreas von Andrejanoffi vanemad olid Tichon (Tichan) Andrejanoff (Tihhon Andrejanov) ja Auguste Henriette (snd. von Samson-Himmelstjerna), kelle valdusse kuulus Paenasti mõis Viljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas. Tichon Andrejanof oli vene rahvusest, usutunnistuselt õigeusklik, auastmelt kapten. Õigeusu kirikus oli ristitud ka tema pojapoeg Viktor von Andrejanoff.
Viktor von Andrejanoff sai hariduse Riia kubermangugümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, kus õppis põgusalt (vkj. 18. VIII 1876 – 20. I 1877) majandusteadust (oec. pol.), läks seejärel Saksamaale ja õppis Jena ülikoolis filosoofiat (humaniora) 1878–1879 (eksmatrikuleeriti püstolitega peetud duelli pärast). Saksamaale minek võis olla seotud ka isa suundumisega välismaale terviseparandamiskuurile 1878. a. sügisel.
1882–1894 elas Viktor von Andrejanoff Riias ja Kuramaal, oma abikaasa vanemate mõisas (1882 oli abiellunud Marie Hofmanniga), pühendudes kirjandusele. 1889. a-st oli ta Riia vastuolulise päevalehe Düna-Zeitung kaastoimetaja, seega veelgi vastuolulisema Gustav Pipirsi (1862–1918?) kolleeg, enne seda oli töötanud ajalehe Zeitung für Stadt und Land juures. 1894. a-st alates elas Viktor von Andrejanoff Saksamaal Berliinis, töötades följetonistina ajalehe Berliner Tageblatt juures, ja suri seal noorelt, 38-aastaselt, segastel asjaoludel.
Viktor von Andrejanoff kuulus silmapaistvaimate kohalike saksakeelsete autorite hulka 19. sajandi lõpuaastate Baltikumis, ehkki tema asend baltisaksa kirjandusväljal oli kahtlemata problemaatiline nii tema autonoomse kunstniku-hoiaku kui ka maailmavaatelise kosmopolitismi ja võib-olla ka osalise vene päritolu tõttu (et vene juurtega autor võib olla seejuures kriitiline Venemaa suhtes, tõi omakorda kaasa vene rahvuslaste pahameele). Sellegipoolest tõstsid kaasaegsed baltisaksa kirjanduskriitikud esile tema head vormitaju, kaunist ja meisterilkku keelt, kirjaniku vaieldamatut andekust ja omapära.
Viktor von Andrejanoff, kelle huvide hulka kuulusid muu hulgas Goethe, Shelley, Nietzsche, vanaindia luule, budism ja läti rahvaluule, avaldas Baltikumi saksakeelses ajakirjanduses luulet, proosat, esseesid, tõlkeid ja töötlusi (vene ja läti keelest), tema loomingust ilmus 1880–1895 trükist kaksteist eri raamatut (peamiselt luulekogud, peamiselt Riia kirjastustes), tema luuletusi jõudis lisaks mitmetesse Baltikumi antoloogiatesse. Tekste Viktor von Andrejanoffi sulest ilmus ka Saksamaa ajakirjanduses. Ka eesti lugejale peaksid huvi pakkuma tema tõlked läti rahvalauludest ja muinasjuttudest „Lettische Märchen (1896; värskeim kordustrükk 2013) ja „Lettische Volkslieder und Mythen“ (1896), mis ilmusid postuumselt Saksamaal Leipzigis ja Halles.
V.A.
-
1. Viktor von Andrejanoffi ema surmakanne Riia Peetri koguduse meetrikas 1909, lk 63p-64 (kaader 67). [Vene]
["Вдова генералъ-майора Гермина фонъ Андреяноффъ, ур. Флейшеръ (Hermine von Andrejanoff, geb. Fleischer)"; sünnikoht: "Рига"; vanus: "84"; perekonnaseis: "Овдовевшая"; surmapõhjus: "Порокъ сердца" suri vkj. 17. märtsil 1909, maet. vkj. 21. märtsil 1909.]
-
2. Glasenapp, Gregor von. M. R. v. Stern und V. v. Andrejanoff. - Baltische Monatsschrift 1894, lk 700-736. [Saksa]
-
3. Hasselblatt, Arnold. Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, lk 722. [Saksa]
-
4. Grotthuss, Jeannot Emil Freiherr von. Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Rußlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. Aufl. Reval : Franz Kluge, 1895, S. 388-390. [Saksa]
-
5. Baltisches Biographisches Lexikon digital [Saksa]
-
6. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Görlitz, 1929, lk 177. [Saksa]
-
7. Lettische Märchen. Nacherzählt von Victor von Andrejanoff. Leipzig: Reclam, [1896], lk 3-8. [Saksa]
[Eberhard Krausi (1857–1918) sissejuhatus (biograafia)]
- 1. Rigasche Zeitung 7. VI 1867, nr 129, lk 2. [Saksa]
- 2. Rigasche Stadtblätter 31. XII 1869, nr 52, lk 9. [Saksa]
- 3. Inland. - Rigasche Zeitung 22. V 1871, nr 115, lk 2. ("Laut Allerhöchstem Tagesbefehl im Militairressort ist am 15. Mai der Chef der livländischen Gouvernementsgendarmerieverwaltung, Obrist Andrejanoff, krankheitshalber auf vier Monate ins Ausland beurlaubt worden.") [Saksa]
- 4. Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung 3. X 1875, nr 113, lk 510. [Saksa]
- 5. Acta des Conseils der Kaiserlichen Universität zu Dorpat betreffend Victor Andrejanow. Angefangen d. 18 Aug. 1876 (EAA.402.2.411). [Saksa]
- 6. Inland. Riga, 4. November. - Rigasche Zeitung 4. XI 1878, nr 257, lk 1-2. [Saksa]
- 7. Locales. - Rigasche Zeitung 7. XI 1878, nr 259, lk 3. [Saksa]
- 8. Andrejanoff, Victor von. Richard Wagner und die Bayreuther Institution. - Libausche Zeitung 8. III 1883, nr 55, lk 3. [Saksa]
- 9. Andrejanoff, Victor von. Dichtkunst und Musik. Ein Essay. - Libausche Zeitung 4. VII 1883, nr 150, lk 1-2; 5. VII 1883, nr 151, lk 1-2. [Saksa]
- 10. Nordische Rundschau. - Rigasche Zeitung 29. III 1884, nr 74, lk 1-2. [Saksa]
- 11. Briefkasten. - Libausche Zeitung 10. VII 1887, nr 157, lk 3. [Saksa]
- 12. Herr Viktor v. Andrejanow. - Düna-Zeitung 21. XII 1888, nr 290, lk 3. [Saksa]
- 13. Im Banne des Baltenthums. - Düna-Zeitung 5. I 1889, nr 4, lk 2. [Saksa]
- 14. Riga. - Libausche Zeitung 29. IV 1889, nr 97, lk 2. [Saksa]
- 15. Sakala 13. V 1889, nr 19, lk 2. ("Ülemast trüki walitsusest teatatakse, et "Düna-Zeitungi" kaastoimetaja John Korff oma õiguse seniaegse kaaslase Gustav Pipirs'ile on annud ja ka nimetatud lehe toimetusest lahkunud. Tähtsam abiline selle lehe juures on praegu laulik Victor v. Andrejanoff.") [Eesti]
- 16. Pipirs, Gustav. Neue Weisen. Lieder und Naturgedichte von Victor von Andrejanoff. - Düna-Zeitung 3. XI 1889, nr 249, lk 2. [Saksa]
- 17. Kraus, Eberhard. Meine Begegnungen mit baltischen Schriftstellern. Litterarische Silhouetten. - Libausche Zeitung 15. VI 1892, nr 133, lk 1-2. [Saksa]
- 18. Glasenapp, Gregor von. M. R. v. Stern und V. v. Andrejanoff. - Baltische Monatsschrift 1894, lk 700-736. [Saksa]
- 19. Grotthuss, Jeannot Emil Freiherr von. Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kristischen Studien. Reval: Verlag von Franz Kluge, 1894, lk 336-338. [Saksa]
- 20. Grotthuss, Jeannot Emil Freiherr von. Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Rußlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. Aufl. Reval: Franz Kluge, 1895, lk 388-390. [Saksa]
- 21. Rigasche Stadtblätter 4. V 1900, nr 18, lk 143. ("Am Montag den 20. März verstarb nach längerem Leiden im Alter von 74 Jahren Generalmajor a. D. Andreas v. Andrejanow, der ehemalige Chef der Livländischen Gouvernements-Gendarmerieverwaltung.") [Saksa]
- 22. Totenliste. - Rigasche Zeitung 19. III 1909, nr 64, lk 6. ("Frau Generalin Hermine v. Andrejanoff, geb. Fleischer, am 17. März in Riga.") [Saksa]
- 23. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Köln: Verlag Wissenschaft und Politik, 1989, lk 26. [Saksa]
- 24. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, lk 13. [Saksa]
- 25. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, C. H. Beck, 2005, lk 178. [Saksa]
- 26. Lukas, Liina. Baltisaksa kirjandusväli 1890-1918. Tartu/Tallinn: UTKK, 2006, eriti lk 143-148. [Saksa]
- 27. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 1: A-G. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, lk 145-146. [Saksa]
- 28. Lukas, Liina. Kohapärimus baltisaksa ballaadis. – Vikerkaar 2011, nr 1-2, lk 139-150. [Eesti]
|