et de ru en
Avaleht

Andreas Ascharin (1843 – 1896)

Luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija; ajakirjanik; pedagoog; maletaja

Sisuloend

Üldandmed

Sünnikoht: Pärnu (Liivimaa)
Sünniaeg (ukj/vkj): 24.07.1843 / 12.07.1843
Surmakoht: Riia (Liivimaa)
Surmaaeg (ukj/vkj): 24.12.1896 / 12.12.1896
Sugu: Mees
Keel: Saksa
Nimekujud: Andreas Ascharin; Andreas Alexander Ascharin; A. Ascharin; Андрей Ашарин; Андреас Ашарин

Artiklid

  • et

    Ülevaade

    Andreas Ascharin (ka Andrei Ašarin) sündis Pärnus Riia kodaniku voorimees Aleksandr Ivanovitš Ašarini ja tema abikaasa Louise Gertrudi (ka Jelizaveta) (snd. Heinze) pojana. Louise Gertrud oli pärit Hallistest, tema isa oli metsavaht Gotthard Christian Gottlieb Heinze (ka Heintze). Andreas Ascharin kaotas isa väga varakult (1846), ja elas hiljemalt 1854. a-st alates Tartus: ema Louise abiellus tol aastal Tartus (⚭ vkj. 26. II 1854) kohaliku parkalmeistri, lahutatud mehe Johann Andreas Emmerichiga ja sünnitas nädalapäevad hiljem (* vkj. 6. III 1854) poja.

    Andreas Ascharin sai hariduse Tartu gümnaasiumis 1858–1864 ja Tartu ülikoolis, kus õppis matemaatikat ja õigusteadust 1865–1874 (grad. stud. 1876). Töötas seejärel Peterburis ajalehtede St. Petersburger Herold ja St. Petersburger Zeitung juures. 1878 abiellus Ädara klaasivabrikandi (endise Lelle-Eidapere klaasivabrikandi) Joseph Runge tütre Alwine Annette Helene Rungega.

    1879 kutsuti saksa keele ja kirjanduse õpetajaks Riiga sealsesse venekeelsesse Aleksandri ja Lomonossovi gümnaasiumi. Töötas selles koolis kuni 1895. a-ni, mil läks pensionile, vahepeal (1883) õiendas mõlemas aines vanemõpetajaeksami. Lapsest peale põdura tervisega Andreas Ascharin suri juba peagi, ta on maetud (▭ vkj. 14. XII 1896) Riia Pokrovi kalmistule (Покровское кладбище/Pokrova kapi) kalmistule. Lesk Alwine Ascharin elas Eesti Vabariigi ajal Viljandis.

    Andreas Ascharin tõlkis saksa keelde vene kirjandusklassikat (luulet ja proosat), kirjutas ise saksakeelset luulet ja lühiproosat (novelle), neid ilmus nii Baltikumi saksakeelses ajakirjanduses kui ka iseseisvate raamatutena, mis pälvisid arvustajatelt kiidusõnu. Oli ka silmapaistev maletaja, üks silmapaistvamaid Baltikumis oma kaasaegse Friedrich Amelungi (1842–1909) kõrval, nagu ka maleteoreetik, Riia Maleliidu esimees. Kasutas male teemat ka oma kirjandusteksides. Franz Brümmeri iseloomustuses oli Andreas Ascharin „vene rahvusest ja õigeusklik, aga keelelt ja meelsuselt sakslane ning saksa luuletajana vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa kirjanduste vahel“.

    V.A.

Tekstid

Lingid

Sekundaarkirjandus

  • 1. Bekanntmachungen. (Mit polizeilicher Bewilligung.) - Pernausches Wochenblatt 16. III 1846, nr 11, lk 88. ("Da ich in den ersten Tagen des Mai-Monats nach Moskau zu fahren beabsichtige und einige Passagiere und Fracht dahin mitzunehmen wünsche, so ersuche ich die etwanigen resp. Interessenten sich der Bedingungen wegen vom 10. April ab in meiner Wohnung zu melden. Pernau den 15. März 1846. A. Ascharin.") [Saksa]
  • 2. Bekanntmachungen. - Pernausches Wochenblatt 1. II 1847, nr 5, lk 39. ("Von Einem Wohledlen Rathe der Kaiserlichen Stadt Pernau werden Alle und Jede welche, an die höchst geringfügige Concursmasse des verstorbenen Fuhrmanns Alexander Ascharin, Anforderungen haben sollten, hierdurch aufgefordert, sich mit solchen ihren Anforderungen innerhalb sechs Monaten a dato, sub poena praeclusi, in gesetzlicher Art allhier anzugeben./ Publicatum Pernau Rathhaus den 25. Januar 1847./ Im Namen und von wegen des Raths der Stadt Pernau/ Justiz-Bürgermeister C. Goldmann./ Nr. 266. C. Schmid, Secr. 3.") [Saksa]
  • 3. Notizen aus den Kirchenbüchern Dorpat's. - Das Inland 15. II 1854, nr 7, vg 120. ("Proclamirte in der Gemeinde der St. Johannis-Kirche: [...] der Gerbermeister Johann Andreas Emmerich mit Louise Gertrud Ascharin geb. Heinze".) [Saksa]
  • 4. Dichtungen von Puschkin und Lermontow in deutscher Uebertragung von Andreas Ascharin. - Rigasche Zeitung 15. VII 1878, nr 161, lk 8. ("[...] In diesem Sinne müssen wir auch die Uebertragungen des Herrn Ascharin begrüssen, welche uns nicht sowohl den gewandten Uebersetzungskünstler, als vielmehr einen wahren Dichter bekunden, dessen eigenen poetischen Erzeugnissen wir mit Spannung und froher Hoffnung entgegensehen. [...]") [Saksa]
  • 5. Schüler-Album des Dorpatschen Gymnasiums von 1804 bis 1879. Dorpat: C. Mattiesen, 1879, lk 165. [Saksa]
  • 6. Schachhumoresken von A. Ascharin. - Düna-Zeitung 30. XI 1894, nr 269, lk 1. [Saksa]
  • 7. Lätimaalt. Riiast. - Postimees 14. XII 1896, nr 273, lk 3. ("Andreas Ascharin, tuttaw Baltimaa schahimängija, on 12. jõulukuu päewa hommikul siit ilmast lahkunud. Ascharin on Wiljandis [!] 1843 aastal sündinud. Omad kasu ja õppimise aastad saatis ta aga meie ülikooli linnas mööda. Siin õppis ta ülikoolis esiti mathematikat, pärast õiguseteadust. Hiljem oli ta mõne aja Peterburis ja wiimaks Riias, kus ta säälsetes gymnasiumides Saksa keele kooliõpetaja koha sai. Pääle schahimängimise on Ascharin meiemaa Saksa ringkondades weel laulikuna ja ümberpanijana tuttaw. Nii on ta näituseks Lermontowi luuletusi Saksa keelde ümber pannud.") [Eesti]
  • 8. Die Bestattung der irdischen Hülle des Oberlehrers Staatsraths Andreas Ascharin. - Düna-Zeitung 14. XII 1896, nr 282, lk 10. ("[...] fand heute auf dem Pokrow-Kirchhofe statt. [...]".) [Saksa]
  • 9. Brümmer, Franz. Andreas Ascharin. - Rigasche Stadtblätter 19. VIII 1904, nr 33, lk 266. [Saksa]
  • 10. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, lk 19. [Saksa]
  • 11. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 1: A-G. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 156. [Saksa]
  • 12. Grotthuss, Jeannot Emil Freiherr von. Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Rußlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. Aufl. Reval: Franz Kluge, 1895, lk 391. [Saksa]
  • 13. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Köln: Verlag Wissenschaft und Politik, 1989, lk 28. [Saksa]
  • 14. EAA.402.2.577 [Saksa]
  • 15. EAA.995.1.13806 [Saksa]
  • 16. EAA.995.1.11083 [Saksa]