Digital Text Repository for Older Estonian Literature

General data

Articles

• et ru

  Ülevaade

  Eluloolist

  Anton Thor Helle sündis Tallinnas samanimelise saksa kaupmehe pojana. Tema täpne sünniaeg ei ole teada, sest säilinud on vaid andmed ristimise kohta Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Tema tagasituleku ja Põhjasõja-aegse käekäigu kohta puuduvad andmed. 1713. aastast töötas Thor Helle kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri (St. Jürgens) kihelkonnas, 1715 valiti Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose (Kosch) kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks.

  1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi (Jewe) pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega. Tema kaugematest järeltulijatest pole aga midagi teada ning arvatakse, et suguvõsa on lõplikult välja surnud.

  Anton Thor Helle suri 13. aprillil 1748.

  Thor Helle põhjaeesti kirjakeele arendajana

  Anton Thor Helle oli juhtivaid tegelasi põhjasõjajärgsel ajal Tallinnas ja selle ümbruses tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks. Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat“ (Halle, 1721), millest ilmus (kuni 1850. aastani) kokku 46 kordusväljaannet. Käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose tõlke „Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest“ (Tallinn, 1727), mille Kullamaa (Goldenbeck) pastor Heinrich Gutsleff oli juba aastaid varem tõlkinud. H. Gutsleffi ja A. Thor Helle eestvedamisel toimetati põhjalikult Uue Testamendi 1715. aasta tõlget ning anti välja selle kordustrükk (1729). A. Thor Helle olulisimaks panuseks eesti kultuuriloos on Vana Testamendi tõlke organiseerimine ja toimetamine, mis viis esimese eestikeelse täispiibli „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna“ ilmumiseni 1739. aastal. Selle suure ettevõtmise üheks eeletapiks oli eesti keele grammatika koostamine. Eessõna väitel kogus Thor Helle grammatika jaoks materjali pikema aja jooksul, ent kuna ta oli 30-ndatel aastatel hõivatud piibli toimetamise ja väljaandmisega, jäi grammatika väljaandmine Tallinna Pühavaimu eesti koguduse õpetaja Eberhard Gutsleff noorema ülesandeks (kes oli trükki toimetanud ka käsiraamatu). Gammatikale on lisatud ulatuslik sõnavarakogu, mis on küll esimene trükitud eesti-saksa sõnastik, kuid pole siiski originaalmaterjal, vaid tugineb S. H. Vestringi (märksa mahukamale) käsikirjalisele sõnastikule. Sõnastikule on lisadena liidetud 16 temaatilist eriloendit saksa (ositi ka ladina ja vene) vastetega ning saksakeelsete selgitustega, mis väljaandja sõnul pärinevad Thor Hellelt ja teistelt pastoritel. Sõnastikule järgnevad eesti vanasõnad ja mõistatused saksa vastetega, mis ei ole samuti Thor Helle enda kogutud, vaid pärinevad väljaandja sõnul samalt „kristlikult sõbralt“, kellelt sõnastikuosagi, ent sisaldavad ometi palju rikkalikumat materjali kui Vestringi käsikirja sõnaartiklitest leida, mistõttu on oletatud, et Thor Helle kas lisas neile oma kogutud materjali või kasutas lisaks Vestringi käsikirjale veel kellegi materjale. Raamatu lõppu on keeleharjutustena paigutatud dialoogid, mis püüavad võimalikult täpselt kajastada eesti rahvakeelt, neist viimane (dialoog kirikuõpetaja ja surmamõistetu vahel) pärineb Eberhard Gutsleffilt, esimesed kolm teistelt pastoritelt, kelle hulgas E. Gutsleffi sõnastuse põhjal tuleb näha ka Thor Hellet.

  Seega on 1732. aastal ilmunud „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache“ tegelikult kollektiivne töö, millest Thor Helle on ise koostanud mahuliselt üsna väikese osa, kuid mida ta on toimetanud oma keeleliste arusaamiste kohaselt ning lähtudes piibli tõlkimise vajadustest. Thor Helle grammatika on põhimõtteliselt uut liiki, normeeriv grammatika, mille koostamise ja toimetamise käigus autor püüdis eesti kirjakeelt normida ning pakkuda välja laiema kandepinnaga üldkeele varianti. Põhimõtteliselt sama keelevarianti kajastab ka Thor Helle juhtimisel valminud piiblitõlge. Just arvestades tohutut mõju, mida piiblitõlke keel kogu eesti kirjakeele arengule on avaldanud, on 1732. aasta keeleõpetusel eesti grammatikakirjelduse ajaloos eriline koht, sest siin esitatakse piiblitõlkes praktiliselt kasutatud keele teoreetiline kirjeldus. Siiski tuleb arvestada, et grammatika ei kajasta piiblitõlke lõpliku trükivariandi keelt. Nagu Eberhard Gutsleffi eessõnast võib välja lugeda, tegeles Thor Helle grammatika koostamisega juba sellest ajast peale, kui ta 1713 Jüri koguduse õpetajaks sai. Grammatika ilmus 1732, mil piiblitõlke Vana Testamendi keeleline toimetamine oli alles käimas.

  Thor Helle ja esimene eestikeelne täispiibel

  Thor Helle on esimese eestikeelse täispiibli initsiaator ja toimetaja ning selle lõpliku keelelise kuju määraja, ehkki tõlge iseenesest on kollektiivne töö ning koosneb kahest erineva tõlkelooga osast. Uue Testamendi aluseks on 1715. aastal ilmunud põhjaeestikeelne tõlge, millel oli omakorda pikk ajalugu. 1720-ndate aastate teisel poolel redigeeriti seda tõlget Thor Helle juhtimisel, lähendades seni suhteliselt palju Martin Lutheri saksakeelsele versioonile toetuvat teksti kreekakeelsele originaalile ning parandades selle eesti keelt. Täispiibli ilmumiseks seda teist, 1729. aastal ilmunud versiooni, enam ei muudetud. Vana Testamendi kanoonilised raamatud tõlgiti tõenäoselt uue algatusena otse heebrea originaalist (ehkki Psalmide raamat sisaldab ilmselt ka vanematele tõlkeversioonidele tuginevaid töötlusi). Tõlke käsikirjadel leiduvad daatumid näitavad, et kanoonilised raamatud tõlgiti põhiosas 1720-ndate aastate teisel poolel. Käekirjade järgi otsustades oli tõlkijaid palju ning Thor Helle isiklik panus mustandkäsikirja valmimisel pole selge. Arvatavasti on tema tõlgitud vaid 4. ja 5. Moosese raamat. Küll aga pole kahtlust, et toimetamisel oli Thor Helle osa määrav, sest paljud olulised parandused on tehtud kindlasti tema käega. Kanooniliste raamatute esimene toimetamisring kestis 1731. aasta kevadest kuni 1733. aasta kevadeni ning hiljem (1735) vaadati need veel kord läbi ja alles seejärel asuti apokriivaraamatuid tõlkima. Uue Testamendi redigeeritud tõlget ning mitu korda ja põhjalikult läbi töötatud originaalset Vana Testamendi tõlget sisaldav täispiibel ilmus 1739. aastal.

  Anton Thor Helle juhtimisel piiblitõlkes kujundatud keelevariandist sai eesti kõrgstiili ideaal, mis määras kirjakeele üldaktsepteeritava standardi terveks järgnenud sajandiks. 19. sajandi esimesel poolel hakati piibli keelt selle saksapärasuse ja kunstlikkuse tõttu kritiseerima ning kirjakeelt talupoegade tegelikule kõnekeelele lähendama, kuid redigeerituna jäi Thor Helle piiblitõlge kasutusele kuni 20. sajandi keskpaigani ning täiesti uus täispiibli tõlge ilmus alles 1968. aastal.

  Kristiina Ross

Secondary literature

• 1. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1829, S. 220-221 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 1. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 247. [German]
• 2. Aunver, J[akob]. Mõnda Anton Thor Helle elust ja tegevusest. – Eesti Kirjandus, 1924, nr 8, lk 321–326. [Estonian]
• 3. A[unver], J[akob]. Anton Thor Helle osa esimese eestikeelse Piibli tõlkimises. Tema töö ja tegewus hingekarjasena. – Eesti Kirik, 3. augustil 1939, Piibli juubeli erinumber, lk 5–6. [Estonian]
• 4. Blaubrük-Arumaa, Peeter [= P.B]. Helle, Anton Thor. – Cederberg, A.R. Eesti biograafiline leksikon. Akadeemilise ajaloo-seltsi toimetused II. Tartu: k./ü. Loodus, 1926–1929, lk 128–129. [Estonian]
• 5. Blaubrük-Arumaa, Peeter [= P. B.]. Helle, Anton Thor. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 123-124. [Estonian]
• 6. Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 309. [German]
• 7. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 179, 180, 183, 185, 186-188, 195-198, 201, 202, 236, 268, 315, 345. [Estonian]
• 8. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 33, 34, 42, 44. [Estonian]
• 9. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 93, 102, 134-136, 147 f., 151, 154. [German]
• 10. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 2: H-M. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 564-565. [German]
• 11. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 86. [Estonian]
• 12. Hermann, K[arl]. A[ugust].Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani. Jurjew, Tartu: wäljaandja kulu- ja kirjadega, 1898, lk 144–198. [Estonian]
• 13. Kask, Arnold. Anton Thor Helle seisukohad ja piibli tõlge. – Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu, 1970, lk 90–98. [Estonian]
• 14. Kask, Arnold. Kolmsada aastat Anton Thor Helle sünnist. – Keel ja Kirjandus, 1983, nr 12, lk 690–692. [Estonian]
• 15. Kilgi, Annika. Kirikukeele toimetamispõhimõtetest enne täispiibli ilmumist. - Keel ja Kirjandus 2009, nr 8-9, lk 679-687. [Estonian]
• 16. Krikmann, Arvo. Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikates ja sõnastikes. Tallinn: Valgus, 1986, lk 73–124. [Estonian]
• 17. Kutsar, Kuulo. Anton Thor Helle, eestikeelse meditsiiniterminoloogia korrastaja ja ravimtaimede tundja. – Keel ja Kirjandus, 2000, nr 10, lk 734–736. [Estonian]
• 18. Laats, Alar. 250 aastat esimese eestikeelse Piibli ilmumisest. – Keel ja Kirjandus, 1989, nr 12, lk 705–719. [Estonian]
• 19. Lipp, Martin. Johann Hornung ja Anton Thor Helle: piibli raamat saab Eesti rahwa kätte. Tallinna keelne lauluraamat. – Kodumaa kiriku ja hariduse lugu. Tõine raamat: Uuem aeg: wene walitsuse algusest meie päiwini. Esimene anne: Esimesed sada aastat Wene kotka warju all. Jurjew: Schnakenburg-i trükk, 1898, lk 25–34. [Estonian]
• 20. Paul, Toomas. Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetustest kuni 1999. aastani. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr 72. Tallinnm 1999, lk 407–427. [Estonian]
• 21. Prants, H. Piibel Eesti keeles. - Eesti Kirjandus 1915, nr 9, lk 241-246; nr 10, lk 273-287; nr 11, lk 321-342. [Estonian]
• 22. Põldmäe, Julius. Kilde Jüri koguduse eluloost. – Jüri kihelkond. Minevik ja tänapäev. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv Faatum, 1991, lk 13–16. [Estonian]
• 23. Põldmäe, Rudolf. Anton Thor Helle. Esimese eesti piibli tõlkija. Vana Tallinn, IV köide. Tallinna Ajaloo Selts. Tallinn: osaühisus „Hansa“ trükikoda, 1939, lk 35– 74. [Estonian]
• 24. Põldmäe, Rudolf. Lisandusi eestikeelse piibli väljaandmisloole. – Eesti Kirjandus, 1939, nr 10, lk 448–455. [Estonian]
• 25. Rannut, Ülle. Einige übersetzungsteoretische Fragen zur ersten estnischen Bibelübersetzung von 1739. – Die Bibelübersetzung und ihr Einfluss auf die estnische Kulturgeschichte. Baltische Seminare, Band I. Lüneburg: Carl-Schirren-Gesellschaft, 1996, lk 35–44. [German]
• 26. Recke, Johann Friedrich v, Karl Eduard Napiersky. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Zweiter Band. G-K. Mitau: bey Friedrich Steffenhagen und Sohn,1829, lk 220–221. [German]
• 27. Reiman, W. Anton Thor Helle. – Eesti Piibli ümberpanemise lugu. Meie Piibli 150-aastase juubeli mälestuseks. Tartus: Trükitud K. A. Hermanni kirjadega, 1889, lk 58-72, 111-120. [Estonian]
• 28. Ross, Kristiina. Eesti keel Henrikust Anton Thor Helleni. - Keel ja Kirjandus 2009, nr 8-9, lk 553-557. [Estonian]
• 29. Ross, Kristiina. Esialgseid täiendusi Vana Testamendi tõlkeloole. – Keel ja Kirjandus, 2002, nr 2, lk 73–87. [Estonian]
• 30. Ross, Kristiina. Joobelist ja juubelist - Anton Thor Helle 325. - Keel ja Kirjandus 2008, nr 10, lk 753-759. [Estonian]
• 31. Ross, Kristiina. Tõlketehnilisi küsimusi eesti kirjakeele algusaegadest: teine käsk. - Keel ja Kirjandus 2000, nr 11, lk 781-795. [Estonian]
• 32. Siirak, E. Helle, Anton Thor. - Eesti kirjanike leksikon. Koost. O. Kruus ja H. Puhvel. Toim. H. Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 109-110. [Estonian]
• 33. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 55-56, 61-63, 65-66, 74, 83. [Estonian]
• 34. Tafenau, Kai. Veel täiendusi Vana Testamendi tõlkeloole. - Keel ja Kirjandus 2009, nr 8-9, lk 688-708. [Estonian]
• 35. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 227, 242-243, 259, 265, 298, 461. [Estonian]
• 36. Valmet, Aino. Grammatikapeatükk Anton Thor Helle eesti keele õpetuses. – Eesti keelest mustlaskeeleni. Emakeele seltsi aastaraamat 29 (1983), 1985, lk 12–23. [Estonian]
• 37. Winkler, R[udolf]. Anton Thor Helle, Pastor zu St. Jürgens und Propst in Ost-Harrien (1713–48). Ein estländisches Predigerleben. Reval: Buchdruckerei August Mickwitz, 1911. [Estonian]