et de ru en
Startseite

Otto Reinhold von Holtz (1757 – 1828)

Prosaschriftsteller und Übersetzer, Estophiler, Geistlicher

Inhaltsverzeichnis

Angaben

Geburtsort: Kegel (Estland)
Geburtsdatum (n.St./a.St.): 02.05.1757 / 21.04.1757
Sterbeort: Kegel (Estland)
Sterbedatum (n.St./a.St.): 10.05.1828 / 28.04.1828
Geschlecht: Mann
Sprachen: Estnisch, Deutsch
Namensformen: Otto Reinhold von Holtz; Otto R. Holtz

Aufsätze

  • et ru

    Ülevaade

    Eluloolist

    Otto Reinhold von Holtz sündis 21. aprillil (2. mail) 1757 Keilas (Kegel). Tema vanaisa oli Rootsi sõjaväe major, kes Põhjasõja ajal venelaste kätte vangi langes ja seejärel siiakanti elama jäi. Holtzi isa oli Keila koguduse pastor ja Harjumaa praost. Ema neiupõlvenimi oli Winckler ja ta pärines kroonik Christian Kelchi suguvõsast.

    Ülikoolihariduse omandas O. R. von Holtz Greifswaldis ja Tübingenis, kus ta õppis usuteadust (1774–78). 1780. aastal kutsuti ta Keilasse isa juurde abiõpetajaks, pärast isa surma sai temast aga pastor. 1788. aastast oli Holtz Eestimaa konsistooriumi liige ja aastal 1800 valiti ta Harjumaa praostiks. Aastal 1812 määrati ta 1816. aasta talurahvaseadust ettevalmistava komisjoni liikmeks, 1819. aastast kuulus ta Eestimaa rahvakoolide asutamise komisjoni. Rahvahariduse arendamise eesmärgil pani O. R. von Holtz ametisse kaks rändavat kooliõpetajat, kes lapsi lugema õpetasid. Lisaks püüdis O. R. von Holtz asutada seminari külakoolmeistrite koolitamiseks. Kuigi tema käe all omandasid eesti keele aluseid koguni kaks loodatavat tulevast seminaristi (kellest üks oli Friedrich Reinhold Kreutzwald), seminar asutamisluba siiski ei saanud. O. R. von Holtz suri 28. aprillil / 10. mail 1828.

    Loomingust

    Tõlked eesti keelde

    O. R. von Holtz tõlkis eesti keelde mitmeid talurahvast puudutavaid seadusi: 1802 regulatiivi „Iggaüks“, 1805 „Eestima Tallorahwa Seäduse“ ja „Eestimaa Tallorahwa Kohto-Seäduse ehk Wallakohto Kässo-Ramatu“, 1816 „Eestima Tallorahwa Seädmised“. Seeläbi sai O. R. von Holtzist üks eesti juriidilise terminoloogia teerajajaid. Ta tegeles 1816. aasta talurahvaseaduse lahtiseseletamisega samuti nii oma jutlustes kui ka ilukirjanduslikus loomingus. Lisaks tõlkis O. R. von Holtz eesti keelde kaks meditsiinialast raamatut: „Lühhike öppetus nende abbiks, kes näivad surnud ollewad ja ommeti weel ellawad“ (1811) ja „Lühhike öppetus Eestima Tallorahwa Ämmadele“ (1812), mille autoriks oli Justus Samuel Walther.

    Ilukirjandusest tõlkis O. R. von Holtz eesti keelde F. Schilleri „An die Freude“ („Rööm! Sa taewa ello sedde ...“) ja luuletusi mitmetelt teistelt saksa autoritelt (L. C. H. Hölty jt). Ka on O. R. von Holtz avaldanud enda kirjutatud eestikeelseid luuletusi, mille tasemesse on suhtutud erinevalt – nt armastuslaulu „Ühhe peigmehhe nutulaul omma prudi taganemisse pärast“ suhtus M. Kampmann lugupidavalt, V. Ridala seevastu leidis, et „[v]iimane on mage üleüldsus, millest isikukohast tunnet asjata otsime“ (vrd Ridala, lk 166).

    Tõlkimise kõrval tegeles O. R. von Holtz ka toimetamisega. Tõenäoliselt on Holtzi toimetatud Friedrich Wilhelm Willmann`i „Juttude ja Teggude“ 3. ja 4. trükk „Juttud ja Moistatussed“.

    O. R. von Holtz jutukirjanikuna

    Tuntuks on O. R. von Holtz saanud siiski eelkõige jutukirjanikuna. 1814 ilmus Gresseli kalendris (mida Holtz täitis aastatel 1806–18) „Jut on se Koroke, Öppetus on se Iwwa“, jutt, millest rääkides on rõhutatud nii selle sentimentaalset laadi kui ka esimesi ulatuslikumaid looduskirjeldusi eesti proosas. Loo pealkirja pole tänaseni unustatud, see elab edasi nüüdisaegse haridusajakirja nimes.

    O. R. von Holtzi kõige olulisemaks panuseks eesti ilukirjandusse on aga tema 1817. aastal ilmunud jutukogu „Luggemised Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame juhhatamiseks“ (lisaks juttudele sisaldas kogu ka valme, laule ja mõistatusi, olles seega žanriliselt heterogeenne nagu varasemadki (F. W. Willmanni, Johann Wilhelm Ludwig Luce, Friedrich Gustav Arveliuse) juturaamatud). Varasema jutukirjandusega sarnaneb ka O. R. von Holtzi raamatu põhitoon – see on didaktiline ja moraliseeriv. Selle väite tõestuseks on siinkohal ikka toodud jutte Siiloni- ja Uurimaa talupoegadest, kelle näidete varal Holtz püüab demonstreerida talupoegade soovitavat ja (mittesoovitavat) käitumist pärisorjusest vabanemise järel. Muidugi on raamatus ka jutte, kus moraliseeriv alge on vähem esil (nt juba mainitud „Jut on se Koroke ...“), nende juttude puhul on aga rõhutatud pietistlikku ja sentimentaalset alatooni. Küll aga on võrreldes varasema jutukirjandusega esile tõstetud O. R. von Holtzi juttude paremat stiili ja suuremat kirjanduslikkust, mis jäid aga peatselt Otto Wilhelm Masing`i „Pühhapäwa Vahhe-Luggemiste“ (1818) varju.

    Kairit Kaur

Texte

Bilder

  • Otto Reinhold von Holtz
    Otto Reinhold von Holtz
    Quelle: Eesti kirjanduse ajalugu. I. Toim. A. Vinkel. Tallinn : Eesti Raamat, 1965, lk 284.
    [image/jpeg] [358x500px]

Sekundärliteratur

  • 1. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1829, S. 336-339 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 1. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 282-283. [Deutsch]
  • 2. Annus, Endel. Gresseli kalendri autorid 1805-1868. - Keel ja Kirjandus 1973, nr 12, lk 725-731. [Estnisch]
  • 3. Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 339. [Deutsch]
  • 4. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 93-94. [Estnisch]
  • 5. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 253, 256, 266, 274, 283-289, 296. [Estnisch]
  • 6. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 50-51. [Estnisch]
  • 7. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 2: H-M. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 608-609. [Deutsch]
  • 8. Beise, Theodor [Bearb.]. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland von J. F. v. Recke und C. E. Napiersky. Nachträge und Fortsetzungen, unter Mitwirkung von C. E. Napiersky bearbeitet von Theodor Beise. Erster Band, Nachträge A - K. Mitau : Steffenhagen und Sohn, 1859, S. 282-283. [Deutsch]
  • 9. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 154, 165 f., 171, 190. [Deutsch]
  • 10. Joonuks, H[elmut]. O. R. Holtzi haud Keilas. - Keel ja Kirjandus 1969, nr 4. (Kaanefoto. Pildistatud a-l 1966.) [Estnisch]
  • 11. Kampmann, Mihkel. Eesti kirjanduseloo peajooned. 1. jagu. Näidete varal selgitanud M. Kampmann. Tallinn: A. Busch, 1912, lk 254-260. [Estnisch]
  • 12. Käosaar, J. Eesti vanim ilmlik kirjandus balti mõisnike teenistuses. – Riikliku kirjandusmuuseumi aastaraamat I. Tartu : RK „Teaduslik kirjandus“, 1949, lk 32-132. [Estnisch]
  • 13. Köögardal, Ado. Keila kihelkonnaloost. Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, lk, 1924, 27-31. [Estnisch]
  • 14. Pürkop (Piirkop), Helmut [= H.Pp.]. Holtz, Otto Reinhold von. – Eesti biograafiline leksikon. Toim. A. R. Cederberg ... [et al.]. I, A – L. Tartu: Loodus, 1926, lk 141-142 (Akadeemilise Ajaloo-Seltsi toimetused II = Academicae Societattis historicae scripta II. Estonia). [Estnisch]
  • 15. Pürkop (Piirkop), Helmut [= H.Pp.]. Holtz, Otto Reinhold v. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 135-136. [Estnisch]
  • 16. Ridala, Villem. Eesti kirjanduse ajalugu koolidele. I jagu, II vihik. Tartu: Noor-Eesti, 1925, lk 165-168. [Estnisch]
  • 17. Johann Friedrich von Recke; Napiersky, Karl Eduard[Bearb.]. von Holtz (Otto Reinhold). – Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Zweiter Band, G - K. Mitau: Steffenhagen und Sohn, 1929, lk 336-339. [Deutsch]
  • 18. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu I. Algusest kuni ärkamisaja lõpuni. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, lk 88-91. [Estnisch]
  • 19. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 102-105, 111, 113, 176. [Estnisch]
  • 20. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 221, 222, 245, 263, 264, 266-267, 273, 275. [Estnisch]
  • 21. Vinkel, Aarne. Otto Reinhold von Holtz. – Eesti kirjanduse ajalugu I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1965, lk 283-289. [Estnisch]
  • 22. Vinkel, Aarne. Eesti rahvaraamat : ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 83-92. [Estnisch]
  • 23. Vinkel, Aarne. Holtz, Otto Reinhold. – Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 120-121. [Estnisch]