et de ru en
Avaleht

Läti Henrik (1188 ? – 1259 ?)

Kroonik

Sisuloend

Üldandmed

Sünnikoht: Magdeburg
Sünniaeg (ukj/vkj): 1188 ?
Surmaaeg (ukj/vkj): 1259 ?
Sugu: Mees
Keel: Ladina
Nimekujud: Läti Henrik; Henricus de Lettis; Heinrich der Lette; Läti Hendrik

Artiklid

  • et

    Ülevaade

    Läti Henrik, pärinedes arvatavasti Magdeburgi ümbrusest, sai hariduse Segebergi augustiinlaste kloostris Lüübeki lähedal, olles astunud juba noorukieas Liivimaa piiskopi Alberti (Albert von Buxhövden) teenistusse. Tuli 1205 misjonärina vastasutatud (1201) Riiga. 1208 pühitseti Ümera (Ymera) lätlaste preestriks Rubenē`s (Papendorf) Võnnu (Cēsis, Wenden) lähedal. Võttis kohalikke keeli oskava tõlgina osa paljudest ristikäikudest ka eestlaste aladele.

    Läti Henrik on pannud kirja ladinakeelse kroonika, nn „Heinrici Chronicon Livoniae“ (ca 1224–27), mis on peamine allikas Baltimaade kristianiseerimise kohta aastatel 1180–1227. Vanim säilinud ärakiri originaalkäsikirjast, mis ei ole säilinud, pärineb 14. sajandist. Läti Henriku kroonika sisaldab arvukalt koha- ja isikunimesid ning esmakordselt kirjapanduna ka eestikeelseid sõnu ja lauseid.

    Esimest korda publitseeriti kroonika 1740 (J. D. Gruber) pealkirja all „Origines Livoniae sacrae et civilis seu Chronicon Livonicum vetus“. Saksa keelde tõlgiti teos esmakordselt 1747/1753 (J. G. Arndt), eesti keelde 1881–83 (J. Jung), läti keelde 1883 (M.Siliņš).

Tekstid

Lingid

Sekundaarkirjandus

  • 1. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1829, S. 214 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 1. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 245-246. [Saksa]
  • 2. Alvre, Paul. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas. - Keel ja Kirjandus 1984, nr 6 (Laused ja üksiksõnad), lk 335-342; nr 9 (Isikunimed), lk 538-543; 1985, nr 1 (Kohanimed), lk 32-36; nr 2 (Kohanimed), lk 96-105. [Eesti]
  • 3. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 87. [Eesti]
  • 4. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 22, 92-96, 108. [Eesti]
  • 5. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 21, 22, 23, 105, 108, 311. [Eesti]
  • 6. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 2: H-M. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 555-558. [Saksa]
  • 7. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 62, 104, 438. [Saksa]
  • 8. Jõgewer, J. Läti Hendriku Eesti keel. - Eesti Kirjandus 1913, nr 1, lk 1-9; nr 2, lk 49-56. [Eesti]
  • 9. Kaljundi, Linda. Noor kirik Issanda uuel viinamäel. Kasvu ja viljakuse motiivid Henriku Liivimaa kroonikas. - Keel ja Kirjandus 2004, nr 3, lk 161-183. [Eesti]
  • 10. Korhonen, Arvi [= A.Kn; T.]. Henrik. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 126-127. [Eesti]
  • 11. Luiga, J. Lembitu surm. - Eesti Kirjandus 1921, nr 4, lk 106-115. [Eesti]
  • 12. Luiga, J. Lembitu välispolitika. - Eesti Kirjandus 1921, nr 8, lk 225-238; nr 9, lk 257-277; nr 10, lk 305-317; nr 11, lk 353-373. [Eesti]
  • 13. Luiga, J. Lembitus Wytamas. - Eesti Kirjandus 1921, nr 1, lk 9-11. [Eesti]
  • 14. Luiga, J. Läti Hendriku kroonika kriitika. - Eesti Kirjandus 1922, nr 4, lk 127-139. (Eesti Kirjanduse Seltsi aasta-koosolekul 5. märtsil 1922. a. Tartu ülikooli aulas peetud kõne.) [Eesti]
  • 15. Luiga, J. Läti Hendriku kroonika kriitika. Aeg, kuhu kuuluvad vahelekiilundid. Korjuste kuhjamine. - Eesti Kirjandus 1923, nr 2, lk 63-72. [Eesti]
  • 16. Luiga, J. Läti Hendriku kroonika kriitika. Kroonika iseloom üksikute näidete valgustusel. Piiskopp Philippi raske haav ja surm. - Eesti Kirjandus 1923, nr 1, lk 19-37. [Eesti]
  • 17. Luiga, J. Läti Hendriku kroonika kriitika. Liivlaste ja lätlaste osa laastamises Eesti alal. - Eesti Kirjandus 1922, nr 12, lk 385-407. [Eesti]
  • 18. Luiga, J. Läti Hendriku kroonika kriitika. L. H. kroonika esimese osa kriitika. Teodoriku kroonika. - Eesti Kirjandus 1926, nr 10, lk 481-515. [Eesti]
  • 19. Luiga, J. Läti Hendriku kroonika kriitika. Vahelekiilumise otstarve ja motiivid. Eesti riiklus ja põllumajandus. - Eesti Kirjandus 1922, nr 9, lk 289-309. [Eesti]
  • 20. Luiga, J. Läti Hendriku kroonika kriitika. Vahelekiilund A2. L. H. 15. 7. (1211. a. sügis Pabsti järele.) - Eesti Kirjandus 1922, nr 5, lk 145-160. [Eesti]
  • 21. Luiga, J. Läti Hendriku kroonika kriitika. Vahelekiilund B1. 15. 7. (sügisel 1211) / Vahelekiilund B2. 19. 3 (1215 kevadel) / Vahelekiilundid C. 1. - 12. 6 (hilissügis 1208). - Eesti Kirjandus 1922, nr 6, lk 193-202; nr 7, lk 217-228. [Eesti]
  • 22. Luiga, J. Läti Hendriku kroonika kriitika. 1343. a. sündmused Harjus, nende välised ning sisemised põhjused. - Eesti Kirjandus 1923, nr 4, lk 151-157; nr 5-6, lk 211-243. [Eesti]
  • 23. Luiga, J. Läti Hendriku kroonika kriitika. 1343.-1345. a. sündmused Eestis. Rahva hävitamine. - Eesti Kirjandus 1923, nr 11, lk 495-530. [Eesti]
  • 24. Lukas, Liina. Kohapärimus baltisaksa ballaadis. – Vikerkaar 2011, nr 1-2, lk 139-150. [Eesti]
  • 25. Murray, Alan V. Eesti keel Henriku kroonikas. Suulisus ja suhtlus XIII sajandi Liivimaa misjonis. - Keel ja Kirjandus 2009, nr 8-9, lk 559-572. (Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Kristiina Ross.) [Eesti]
  • 26. Mägiste, Julius. Läti Hendriku Meme (= mēmè). - Eesti Kirjandus 1927, nr 7, lk 374-376. [Eesti]
  • 27. Nirk, E. Henrik. - Eesti kirjanike leksikon. Koost. O. Kruus ja H. Puhvel. Toim. H. Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 111. [Eesti]
  • 28. Roos, Eduard. Läti Henriku Lyndanise ja "Kalevipoja" Lindanisa. - Keel ja Kirjandus 1963, nr 10, lk 605-612. [Eesti]
  • 29. Ross, Kristiina. Eesti keel Henrikust Anton Thor Helleni. - Keel ja Kirjandus 2009, nr 8-9, lk 553-557. [Eesti]
  • 30. Ross, Kristiina; Soosaar, Sven-Erik. Eesti vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemisest: veel kord ristimisest. - Keel ja Kirjandus 2007, nr 10, lk 769-782. [Eesti]
  • 31. Selirand, Jüri. Princeps Henriku kroonikas. - Keel ja Kirjandus 1971, nr 2, lk 85-89. [Eesti]
  • 32. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 10, 18, 29, 41, 44, 61-62, 70, 86, 216-217, 240, 333, 339, 372, 418-419, 461. [Eesti]
  • 33. Tamm, Marek. Uus allikas Liivimaa ristiusustamisest. Ida-Baltikumi kirjeldus Descriptiones terrarum's (u 1255). - Keel ja Kirjandus 2001, nr 12, lk 872-884. [Eesti]
  • 34. Tarvel, Enn. Henriku Liivimaa kroonika ilmumise puhul. - Keel ja Kirjandus 1983, nr 5, lk 225-231. [Eesti]
  • 35. Undusk, Jaan. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu. Merkel – Jakobson – Hurt. - Keel ja Kirjandus 1997, nr 11, lk 721-734; nr 12, lk 797-811. [Eesti]
  • 36. Undusk, Jaan. Tsiteerimise kunstist. Lisandusi Läti Henriku ja Vulgata suhtele. - Keel ja Kirjandus 1990, nr 2, lk 69-78; nr 3, lk 136-146. [Eesti]
  • 37. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, C. H. Beck, 2005, S. 32 f., 37, 44 f., 73, 115. [Saksa]

Produktiivne retseptsioon

  • 1. Hvostov, Andrei. Henrik : näidend kaheteistkümnes pildis. Tallinn : Kultuurileht, 2006. [Eesti]