Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu

Üldandmed

Artiklid

• et de ru

  Ülevaade

  Eluloolist

  Garlieb Helwig Merkel sündis 21. oktoobril (1. novembril) 1769. aastal Võnnust (Cēsis, Wenden) 28 kilomeetri kaugusel asuvas Lēdurga (Loddiger) pastoraadis Daniel Merkeli ja Gertrud Elisabeth Merkeli (snd von Brockhausen) perekonnas. Algõpetuse sai G. H. Merkel valgustusmeelse isa käest, hiljem õppis Riia toomkoolis. Pärast isa varast surma 1782. aastal jättis G. H. Merkel kooli pooleli ning veetis ligi kolm ja pool aastat iseseisva eneseharimisega isast mahajäänud raamatukogus, keskendudes ladina, prantsuse, inglise ning vanema saksa kirjanduse tundmaõppimisele.

  Et ema varanduslik seis ei soosinud taasalustatud õpinguid toomkoolis, asus G. H. Merkel 1786. aastal tööle kohtukantselei ametnikuna Liivimaa südametunnistusekohtus, lisaks andis eratunde. Sel ajal alustas ta ka kirjanduslikku tegevust, kuuludes Riias kohtuva „Prophetenclub`i“ sõpruskonda, mis ühendas saksa päritolu noori näitlejaid, kunstnikke, koduõpetajaid. Noore litaraadi esimesed käsikirjalised suletööd äratasid tähelepanu ja 1788. aastal pakuti talle koduõpetaja kohta pastor Cleemanni kirikumõisas Liepupes (Pernigel). Sellesse ametisse jäi ta väikese vaheajaga kuni 1796. aastani, töötades 1793. aastast alates kreisimarssal von Transehe mõisas Annasmuiža (Annenhof). Tema lähimate sõprade ja aatekaaslaste hulka 1790. aastate esimesel poolel kuulus maalikunstnik ja luuletaja, koolivend toomkooli päevilt Carl Grass.

  Meditsiiniõpingud, debüüt publitsistina

  1796. aastal lahkus G. H. Merkel Liivimaalt Leipzigisse, kus avaldas Annasmuiža aastatel valminud seisuslikku ülekohut hukkamõistva teose „Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts“. Pärast meditsiiniõpinguid Leipzigis ja Jenas 1796–97 viibis G. H. Merkel ringi reisides mitmel pool Saksamaal, püsivamalt Weimaris, kus sõbrunes Johann Gottfried Herder`i, C. M. Wielandi ja K. A. Böttigeriga. 1801. aastal kaitses ta filosoofiadoktori kraadi Oderi-äärses Frankfurdis.

  Alates 1802. aastast jäi G. H. Merkel paikseks Berliini, kus debüteeris ajakirjade väljaandja ja publitsistina. Tema sulest on muuseas pärit esimene järjepidev teatrikriitika saksa ajakirjanduses, nimelt „Spenersche Zeitung`is“, mille teadusosa toimetajana ta 1802. aastal töötas. Merkeli esimeseks iseseisvaks ajakirjaks on 1803. aastal asutatud kirjanduslikku meelelahutust pakkuv „Ernst und Scherz“, aasta pärast liitus temaga August von Kotzebue ning ajakiri jätkas ilmumist nime all „Der Freymüthige, oder Ernst und Scherz“ (1804–06). Sealsamas avaldatud kriitilised suletööd, mis olid Napoleoni võõrvalitsuse vastu suunatud ja kus muuhulgas kutsuti sakslasi relvi haarama, sundisid Merkeli 1806. aastal Saksamaalt põgenema. (1816. aastal üritas Merkel uuesti kanda kinnitada Berliinis, kuid „Ernst und Scherz oder Der alte Freymüthige“ osutus sedavõrd ebapopulaarseks, et ta loobus selle toimetamisest aasta pärast.)

  Riias ja Riia lähistel, ajakirjandusliku tegevuse jätk

  Tagasi Riias, jätkas G. H. Merkel poolelijäänud poliitilist võitlust väljaandes „Supplementblätter zum Freymüthigen“ (1807). Pärast abiellumist Dorothea Wilhelmina Germann`iga ostis Merkel Riia lähedale väikese Depkini mõisa (Depkinshof, ka Merkelshof), jagades edaspidi oma energiat maaharimise ja ajakirjandusliku tegevuse vahel. Tema toimetamisel ilmusid järgnevatel aastatel „Der Zuschauer“ (1807–31), „Zeitung für Literatur und Kunst“ (1811–12), „Livländischer Merkur“ (1818) ning „Provinzial-Blatt für Kur-, Liv- und Ehstland“ (1828–38). Viimane jätkas kindralsuperintendent Karl Gottlob Sonntag`i aastatel 1824–27 ilmunud „Ostsee-Provinzen-Blatt`i“. Elu lõpukümnendi veetis G. H. Merkel tagasitõmbununa oma talu-mõisas, kus ta 27. aprillil (9. mail) 1850. aastal ka suri.

  Alates 1817. aastast kuulus G. H. Merkel Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi (Kurländische Gesellschaft für Litteratur und Kunst), Baltimaade esimesse haritlasseltsi, 1841. aastast oli ta Läti Kirjandusseltsi (Lettisch-Literärische Gesellschaft, Latviešu literāriskā biedrība) auliige.

  Kokkuvõtteks

  „Liivimaa Voltaire`iks“ (J. Eckardt) nimetatud G. H. Merkeli kirjanduslik ja ajakirjanduslik tegevus juhindus läbinisti valgustusideaalidest. Tema vaadete kujunemisel oli oluline osa Rousseaul, Montesquieul, Voltaire`il, Marmontelil, Raynalil, Hume`il ja Herder`il. Esimene trükis ilmunud teos „Die Letten“ (1796), mis kujunes G. H. Merkeli kõige mõjukamaks kirjutiseks, nõudis teraval toonil pärisorjuse kaotamist Liivimaal. Erinevalt teistest kohalikest valgustajatest, kellest pärisorjuse teemal oli sõna võtnud nt August Wilhelm Hupel, Wilhelm Christian Friebe ja Heinrich Johann von Jannau, ei uskunud G. H. Merkel, et talupoegade olukorda on võimalik parandada senise seisusliku ebavõrdsuse säilides. Liivimaa pärisorjuslik kord polnud tema sõnul üksnes häbistav inimsoole, vaid ka lootusetult ajakohatu. Sellega ühendas G. H. Merkel Liivimaa kontekstis seni lahus käsitletud teemad: valgustuslikud ideed inimõigustest ja talupoegade viletsa eluolu. Tüüpilise valgustajana oli G. H. Merkel veendunud ka lätlaste (ja eestlaste) kultuurivõimes, kui nende elujärg vaid paraneb.

  G. H. Merkeli eesmärk – ühiskondlike olude muutmine – tingis materjali üsnagi mustvalge esitusviisi. Sellega käis kaasas Liivimaa talurahva muinasaja idealiseerimine, mille parimaks näiteks on ajalookirjutuse seisukohast tõsiseltvõetamatu „Die Vorzeit Lieflands“ (1798–99; osaliselt kättesaadav 1909. aasta eestikeelses tõlkes „Liiwimaa esiaeg“). Hinnates aga kõrgelt liivimaalaste vana usundit, rahvaluulet ja keelt, avaldas teos mõju nii läti kui ka eesti rahvuslikule ärkamisele ja omakeelse kirjanduse sünnile. Eesti kirjandusloos on ta innustanud nii Friedrich Robert Faehlmann`i kui ka Friedrich Reinhold Kreutzwald`i ning mõjutanud Carl Robert Jakobson`i loodud rahvuslikku ajalookontseptsiooni. 12. ja 13. sajandi vahetuse liivlaste elu käsitleb G. H. Merkeli proosapoeem „Wannem Ymanta“ (1802) ning pärisorjuse kriitika on läbiv teema lühiromaanis „Die Rückkehr ins Vaterland“ (1798). Pärisorjuse kaotamisele 1816. aastal Eestimaa ja 1819. aastal Liivimaa kubermangus on pühendatud teos „Die freien Letten und Esthen” (1820).

  Saksa kirjanduslukku on Merkel läinud ennekõike kirjanduskriitikaga teoses „Briefe an ein Frauenzimmer über die neuesten Produkte der schönen Literatur in Deutschland“ (1800–03). Alexander Pope`i ja Voltaire`i esteetiliseks eeskujuks seadva Merkeli kriitika kuulub hilisvalgustuse traditsiooni, jätkates F. Nicolai alustatud sulesõda Weimari klassika ja romantikute vastu. Rünnakutel romantismi esindajate ja J. W. Goethe aadressil, mis tekitas saksa kirjanikkonnas tema vastu vaenu, on aga ka isiklikud tagamaad. Romantikute ringist oli kostnud põlglikke märkusi Merkeli sõprade J. G. Herder`i ja J. J. Engeli kohta. Noorema kirjanikepõlvkonna reaktsioonina kujunenud negatiivne hinnang G. H. Merkeli teostele on jäänud saksa kirjanduslukku püsima.

  Sotsiaal- ja kultuuriloolise tähendusega on G. H. Merkeli reisikirjad ja autobiograafilised kirjutised. Aastatel 1812–16 ilmunud neljas vihikus pealkirjaga „Skizzen aus meinem Erinnerungsbuche“ kirjeldab Merkel talle omasel kirglikul viisil suhteid kaasaja kirjameestega, põhjendades ja õigustades muu hulgas oma kriitikat Goethe vastu. Samas vaimus on kirjutatud ka kaheköiteline „Darstellungen und Charakteristiken aus meinem Leben“ (1839–40), mis annab huvitava pildi saksa klassikalise ajajärgu kirjanduselust.

  Nele Lopp

Tekstid

• 
  Beweis dass es halb so viel koste, seine Ländereien von Tagelöhnern bestellen zu lassen, als von leibeigenen Bauren [Tõestus sellele, et oma maavalduste harimine päevilistega maksab poole vähem kui pärisoriste talupoegadega]
  Garlieb Merkel ; Riia (Liivimaa) ; Wilhelm Ferdinand Häcker ; 1814
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Traktaat ; Valgustuskirjandus ; Publitsistika
  Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-2739
• 
  Bruder Anton [Vend Anton]
  Garlieb Merkel ; Leipzig ; Johann Friedrich Hartknoch ; 1803
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Romaan ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand D Est.A-7021
• 
  Darstellungen und Charakteristiken aus meinem Leben [Pilte ja jooni minu elust]
  Garlieb Merkel ; Leipzig ; K. F. Köhler ; 1839
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Autobiograafia, Memuaarid ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-1173
• 
  Darstellungen und Charakteristiken aus meinem Leben [1] [Pilte ja jooni mu elust. Esimene köide: Liivimaalt]
  Garlieb Merkel ; Leipzig ; K. F. Köhler ; 1839
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Autobiograafia, Memuaarid ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-1173
• 
  Darstellungen und Charakteristiken aus meinem Leben [2] [Pilte ja jooni minu elust. Teine köide]
  Garlieb Merkel ; Leipzig ; K. F. Köhler ; 1840
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Autobiograafia, Memuaarid ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-1173
• 
  Die freien Letten und Esthen [Vabad lätlased ja eestlased. Märgukiri 6. jaanuaril 1820. aastal Riias peetud vabaduspeoks]
  Garlieb Merkel ; Leipzig ; J. B. Hirschfeldt ; 1820
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Valgustuskirjandus ; Ajalookirjandus, Mitteilukirjandus, Publitsistika
  Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-1082
• 
  Die Letten [Lätlased, eeskätt Liivimaal, filosoofilise aastasaja lõpul, entograafilis-antropoloogiline uurimus]
  Garlieb Merkel ; Leipzig ; Heinrich Gräff ; 1800 ?
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Uurimus ; Valgustuskirjandus ; Ajalookirjandus, Mitteilukirjandus, Publitsistika
  Trükitekst ; Algupärand E D Wlt 951
• 
  Die Vorzeit Lieflands [Liivimaa esiaeg. Mälestusmärk papi- ja rüütlivaimule]
  Garlieb Merkel ; Berliin ; Voss ; 1798
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Uurimus ; Romantism, Valgustuskirjandus ; Ajalookirjandus, Mitteilukirjandus, Publitsistika
  Trükitekst ; Algupärand E D Est. A-2221
• 
  Die Vorzeit Lieflands [1] [Liivimaa esiaeg. Mälestusmärk papi- ja rüütlivaimule. Esimene köide]
  Garlieb Merkel ; Berliin ; Voss ; 1798
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Uurimus ; Romantism, Valgustuskirjandus ; Ajalookirjandus, Mitteilukirjandus, Publitsistika
  Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-2221
• 
  Die Vorzeit Lieflands [2] [Liivimaa esiaeg. Mälestusmärk papi- ja rüütlivaimule. Teine köide]
  Garlieb Merkel ; Berliin ; Voss ; 1799 ?
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Uurimus ; Romantism, Valgustuskirjandus ; Ajalookirjandus, Mitteilukirjandus, Publitsistika
  Trükitekst ; Algupärand E D Est. A-2221
• 
  Engel, als ausübender Philosoph für die Welt [Ingel kui praktiseeriv maailmafilosoof ehk "Vend Antoni" lõpp]
  Garlieb Merkel ; Riia (Liivimaa) ; Wilhelm Ferdinand Häcker ; 1831
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Mistsellid, Jutustus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand D Est.A-1109
• 
  Flüchtige Erinnerungen aus dem Jahre 1806 [Mälestuskilde aastast 1806]
  Garlieb Merkel ; Riia (Liivimaa) ; Wilhelm Ferdinand Häcker ; 1825
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Memuaarid ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Kodulugu
  Trükitekst ; Algupärand D Mrg 6065
• 
  Hume's und Rousseau's Abhandlungen über den Urvertrag [Hume'i ja Rousseau' uurimused algsest lepingust ühes arutlusega pärisorjusest, G. Merkelilt pühendusega Liivimaa mõisnikele]
  Garlieb Merkel ; Leipzig ; Heinrich Gräff ; 1797
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Traktaat, Uurimus ; Valgustuskirjandus ; Mitteilukirjandus, Publitsistika
  Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-353
• 
  Ist das stete Fortschreiten der Menschheit ein Wahn? [Kas inimkonna pidev edasiminek on illusioon? Ringkiri härra professor dr. Heeren`ile]
  Garlieb Merkel ; Riia (Liivimaa) ; Deubener ja Treuy ; 1810
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Traktaat ; Valgustuskirjandus ; Publitsistika
  Trükitekst ; Algupärand E D Mrg 5044
• 
  Supplement zu den Letten [Lätlaste täiendus, ehk dokumenteeritud selgitus härra rüütel von Barschi järelepärimisele väljaandes "Intelligenz-Blatt der allgemeinen Literatur-Zeitung"]
  Garlieb Merkel ; Weimar ; Hoffmann ; 1798
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Traktaat ; Valgustuskirjandus ; Ajalookirjandus, Mitteilukirjandus, Publitsistika
  Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-1450
• 
  Thersites
  Garlieb Merkel ; Berliin ; 1921
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Memuaarid ; Ajalookirjandus, Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-542
• 
  Ueber die früheste Welt-Cultur [Kõige varasemast maailmakultuurist]
  Garlieb Merkel ; Tartu (Liivimaa) ; Johann Joachim Christian Schünmann ; 1824
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Artikkel, Varia, Kiri ; Esteetika, Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Varia
  Trükitekst ; Algupärand D Mrg 6077a
• 
  Wannem Ymanta [Vanem Imanta, läti muistend]
  Garlieb Merkel ; Leipzig ; Johann Friedrich Hartknoch noorem ; 1802
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Valgustuskirjandus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-1114
• 
  Versuch über Dichtkunst [Katsetus luulekunstist]
  Garlieb Merkel ; Berliin ; 1855
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Luuletus ; Esteetika, Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Kirjandusteadus
  Trükitekst ; Algupärand E D Est. A-1486
• 
  Versuch über Dichtkunst [1] [Katsetus luulekunstist; esimene raamat (u 1790)]
  Garlieb Merkel ; Berliin ; 1855
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Luuletus ; Esteetika, Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Kirjandusteadus
  Trükitekst ; Algupärand E D Est. A-1486
• 
  Versuch über Dichtkunst [2] [Katsetus luulekunstist; teine raamat (u 1790)]
  Garlieb Merkel ; Berliin ; 1855
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Luuletus ; Esteetika, Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Kirjandusteadus
  Trükitekst ; Algupärand E D Est. A-1486

Pildid

• 
  Garlieb Merkel
  [image/jpeg] [386x500px]

Lingid

• 1. Allgemeine Deutsche Biographie Bd. 21 (S. 433-435) [Saksa] [Lühibiograafia (Eckardt)]
• 2. Sivers, Jegór von. Deutsche Dichter in Rußland. Studien zur Literaturgeschichte. Berlin : Schroeder 1855, S. 166-171. [Saksa]
• 3. Vikipeedia [Saksa]
• 4. Vikipeedia [Läti]
• 5. Большая биографическая энциклопедия [Vene]
• 6. Vikipeedia [Vene]
• 7. Allgemeine Literatur-Zeitung, Jg. 1798, Bd. 2, Nr. 169, S. 513-520. [Saksa] [Arvustus tekstidele: Merkel, G. H. Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts. Leipzig: Gräff, 1797 ; Merkel, G. H. Supplement zu den Letten. Oder Erklärung über die im zehnten Stück des Intelligenz-Blatts der allgemeinen Literatur-Zeitung erschienene Anfrage des Herrn Ritters von Brasch [i.e. G. S. von Brasch] . Nebst einer Urkunde. Weimar: Hoffmann, 1798.]
• 8. Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 1798, Bd. 3, Nr. 289, S. 689-693. [Saksa] [Arvustus tekstile: [Hume, D.; Rousseau, J.-J.] Abhandlungen über den Urvertrag. Nebst einem Versuch über Leibeigenschaft den Liefländischen Erbherren gewidmet von G. H. Merkel. Leipzig: Gräff, 1797.]
• 9. Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 1798, Bd. 4, Nr. 371, S. 616. [Saksa] [Arvustus tekstile: [Merkel, G. H.] Die Rückkehr ins Vaterland. Ein Halbroman. [Kopenhagen,] 1798.]
• 10. Journal des Luxus und der Moden 1798, Jg. 13 (Dezember), S. 662-669. [Saksa] [Sittengemälde (Blicke auf Riga. Der Johannisabend. [Textabdr. eines Auszugs aus dem Roman "Die Rückkehr ins Vaterland" von Garlieb Merkel. Kopenhagen: Proft, 1798]).]
• 11. Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 1800, Bd. 2, Nr. 146, S. 432. [Saksa] [Arvustus tekstile: [Merkel, G. H.] Eine Reisegeschichte. Vom Verf. der Rückkehr ins Vaterland [i.e. G. H. Merkel]. Berlin: Frölich, 1800.]
• 12. Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 1800, Bd. 4, Nr. 372, S. 743-744. [Saksa] [Arvustus tekstile: Merkel, G. H. Erzählungen. Bd. 1. Berlin: Sander, 1800.]
• 13. Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 1801, Bd. 1, Nr. 74, S. 591-592. [Saksa] [Arvustus tekstidele: 1. Merkel, G. Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts. 2. Aufl. Ein Beitrag zur Völker- und Menschenkunde. Leipzig: Gräff, 1800 ; 2. Petri, J. C. Briefe über Reval nebst Nachrichten von Esth- und Liefland. Ein Seitenstück zu Merkels [i.e. G. H. Merkel] Letten von einem unparteiischen Beobachter [i.e. J. C. Petri]. Deutschland [i.e. Hamburg: Campe], 1800.]
• 14. Journal des Luxus und der Moden 1801, Jg. 16 (Januar), Intelligenzblatt, S. (X)--(XI). [Saksa] [Arvustus tekstile: [Garlieb Helwig] Merkels Briefe an ein Frauenzimmer. [Unterz.] Sanders Buchhandlung in Berlin [, 1800].]
• 15. Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 1802, Bd. 3, Nr. 258, S. 585-589. [Saksa] [Arvustus tekstile: Merkel, G. H. Wannem Ymanta. Eine lettische Sage. Leipzig: Hartknoch, 1802.]
• 16. Journal des Luxus und der Moden 1802, Jg. 17 (November), Intelligenzblatt, S. (CXC). [Saksa] [Arvustus tekstile: [Garlieb Helwig] Merkels Briefe an ein Frauenzimmer 21stes Heft.]
• 17. Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 1803, Bd. 3, Nr. 261, S. 588-589. [Saksa] [Arvustus tekstile: [Merkel, G. H.] Bruder Anton. Bd. 1-3. Leipzig: Hartknoch, 1803.]
• 18. Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 1804, Bd. 3, Nr. 231, S. 295-296. [Saksa] [Arvustus tekstile: Aschenbrenner, W. Die schrecklichsten Jahre meines Lebens. Meine Leiden und Verhaftung zu Königsberg und Spandau und Verbannung in die Bergwerke nach Sibirien. Bd. 1-2. Berlin, 1804.]
• 19. Jenaische Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 2, Bd. 2, Nr. 151 (1805-06-26), Sp. 593 - 600. [Saksa] [Johann Philipp Gustav Ewers'i arvustus raamatule: Die Letten vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts : ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde / von G. Merkel. - 2., verb. Aufl. - Leipzig : Gräff, 1800.]
• 20. Jenaische Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 2, Bd. 2, Nr. 152 (1805-06-27), Sp. 601 - 608. [Saksa] [Johann Philipp Gustav Ewers'i arvustus raamatule: Die Letten vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts : ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde ; Fortsetzung / von G. Merkel. - 2., verb. Aufl. - Leipzig : Gräff, 1800.]
• 21. Jenaische Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 2, Bd. 2, Nr. 153 (1805-06-28), Sp. 609 - 611. [Saksa] [Johann Philipp Gustav Ewers'i arvustus raamatule: Die Letten vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts : ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde ; Beschluss / von G. Merkel. - 2., verb. Aufl. - Leipzig : Gräff, 1800.]
• 22. Journal des Luxus und der Moden 1806, Jg. 21 (Mai), S. (XXIX). [Saksa] [Arvustus tekstile: Testimonia Auctorum de Merkelio, (das ist: Paradiesgärtlein für Garlieb Merkel. [Von Karl August Varnhagen und Friedrich Wilhelm Neumann]. Kölln, bei Peter Hammer).]
• 23. Jenaische Allgemeine Literatur-Zeitung, Jg. 3, Bd. 2, Nr. 86 (1806-04-11), Sp. 80. [Saksa] [Arvustus tekstile: Testimonia Auctorum de Merkelio oder: Paradiesgärtlein für Garlieb Merkel. Köln: Hammer, 1806.]
• 24. Jenaische Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 3, Bd. 1, Nr. 22 (1806-01-25), Sp. 172 - 173. [Saksa] [Arvustus raamatule: Nachtrag zu Lief- und Esthlands Ehrenrettung oder die Todten Lieflands stehen gegen Herrn Merkel auf / hrsg. von Tiebe, Hermann Friedrich. - Halle: Gebauer, 1805.]
• 25. Jenaische Allgemeine Literatur-Zeitung, Jg. 5, Bd. 2, Nr. 101 (1808-04-29), Sp. 193-197. [Saksa] [Carl Friedrich von Jariges’i arvustus tekstile: G[arlieb Helwig] Merkel's sämmtliche Schriften. Bd. 1-2. Leipzig; Riga: Hartmann, 1808.]
• 26. Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 1810, Bd. 1, Nr. 87, S. 689-696. [Saksa] [Arvustus tekstile: Merkel, G. H. Sämtliche Schriften. Bd. 1-2. Leipzig, Riga: Hartmann, 1808.]
• 27. Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 1810, Bd. 3, Nr. 326, S. 697-704. [Saksa] [Arvustus (algus) tekstile: Petri, J. C. Neuestes Gemählde von Lief- und Ehstland, unter Katharina II. und Alexander I. . In historischer, statistischer, politischer und merkantilischer Ansicht. Bd. 1-2. Auch als ein Beytrag zur Kenntniß des Russischen Reichs. Leipzig: Dyck, 1809.]
• 28. Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 1810, Bd. 3, Nr. 329, S. 721-728. [Saksa] [Arvustus (järg) tekstile: Petri, J. C. Neuestes Gemählde von Lief- und Ehstland, unter Katharina II. und Alexander I. . In historischer, statistischer, politischer und merkantilischer Ansicht. Bd. 1-2. Auch als ein Beytrag zur Kenntniß des Russischen Reichs. Leipzig: Dyck, 1809.]
• 29. Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 1813, Bd. 2, Nr. 163, S. 467-472. [Saksa] [Arvustus tekstile: Merkel, G. H. Ist das stete Fortschreiten der Menschheit ein Wahn? Sendschreiben an Herrn Prof. Dr. Heeren. Riga: Deubner & Treuy, 1810.]
• 30. Jenaische Allgemeine Literatur-Zeitung 1813, Jg. 10, Bd. 4, Nr. 204, Sp. 135-136. [Saksa] [Arvustus tekstile: Merkel, Garlieb Helwig. Skizzen aus meinem Erinnerungsbuche. 1. Heft. Riga: Meinshausen, 1812.]
• 31. Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 1814, Bd. 2, Nr. 151, S. 425-429. [Saksa] [Arvustus (järg) tekstile: Horn, F. Die schöne Literatur Deutschlands während des achtzehnten Jahrhunderts. Berlin, Stettin: Nicolai, 1813.]
• 32. Allgemeine Literaturzeitung, Jg. 1814, Bd. 2, Nr. 168, S. 565-568. [Saksa] [Arvustus tekstile: [Merkel, G. H.] Europa's Lage und Aussichten im August 1813. Riga: Deubner [, 1813].]
• 33. Journal des Luxus und der Moden 1825, Jg. 40 (Juli, Heft 57), S. 455-456. [Saksa] [Correspondenz. (Beschluss.) Berlin, den 15. Juni. (Erstabdruck e. Briefes Garlieb Merkels vom 7. Oktober 1801 an den Gatten einer ungenannten Romanautorin. - Mit Erläuterung).]

Sekundaarkirjandus

• 1. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 3. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1831, S. 206-214 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 43-44. [Saksa]
• 2. Annus, Epp, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker. Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, 2001. [Eesti]
• 3. Anvelt, Leo. O. W. Masingu kaastööst G. H. Merkeli "Provinzialblatt'ile". - Keel ja Kirjandus 1963, nr 10, lk 589-596. [Eesti]
• 4. Balode, Ineta. Regionale Besonderheiten im Sprachgebrauch Garlieb Merkels. Untersucht am Beispiel seiner Streitschrift "Die Letten" (1796). - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen 9. Riga; Bonn, 2002, S. 215-229. [Saksa]
• 5. Bartlett, Roger. Nation, Revolution und Religion in der Gesellschaftskonzeption von Garlieb Merkel. - Ostseeprovinzen, Baltische Staaten und das Nationale. Festschrift für Gert von Pistohlkors zum 70. Geburtstag. Hrsg. von Norbert Angermann, Michael Garleff, Wilhelm Lenz. Münster: Lit Verlag, 2005 (= Schriften der Baltischen Historischen Kommission, Bd. 14), S. 147-163. [Saksa]
• 6. Bosse, Heinrich. Vom Schreiben leben. Garlieb Merkel als Zeitschriftsteller. Zwischen Aufklärung und baltischem Biedermeier. Elf Beiträge zum 14. Baltischen Seminar 2002. Hrsg. von Otto-Heinrich Elias. (Baltische Seminare, Bd. 12.) Lüneburg: Verlag Carl-Schirren-Gesellschaft, 2007, S. 211-255. [Saksa]
• 7. Brüggemann, Karsten. Rahvusliku vaenlasekuju demontaažist ehk Carl Schirren kui Eesti iseseisvuse rajaja? Märkusi Jaan Unduski "metahistooriliste žestide" kohta. - Tuna 2002, nr 3, lk 93-98. [Eesti]
• 8. Das Baltikum im Spiegel der deutschen Literatur. Carl Gustav Jochmann und Garlieb Merkel. Beiträge des Internationalen Symposions in Riga vom 18. bis 21. September 1996 zu den kulturellen Beziehungen zwischen Balten und Deutschen.Beiträge zur neueren Literaturgeschichte, Bd. 181. 2001. Hrsg. Michael Schwidtal, Armands Gutmanis. Heidelberg. [Eesti]
• 9. Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 509-510. [Saksa]
• 10. Eckardt, Julius. Baltische und russische Culturstudien aus zwei Jahrhunderten von Julius Eckardt. Leipzig, 1869, S. 130-182. [Saksa]
• 11. Eckardt, Julius. Die baltischen Provinzen Russlands. Politische und culturgeschichtliche Aufsätze von Julius Eckart. Zweite, vermehrte Auflage. Nachrdruck. Hannover-Döhren: Verlag Harro v. Hirschheydt, 1971, S. 190-230. [Saksa]
• 12. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 290. [Eesti]
• 13. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 36, 235, 240, 242-245, 246-248, 262, 305, 307, 309, 346, 416, 418, 484, 487, 488. [Eesti]
• 14. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 41, 71. [Eesti]
• 15. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 2: H-M. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 909-916. [Saksa]
• 16. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 94. [Saksa]
• 17. Ich werde gewiß große Energie zeigen. Garlieb Merkel (1769-1850) als Kämpfer, Kritiker und Projektemacher in Berlin und Riga. Bielefelder Schriften zu Linguistik und Literaturwissenschaft Band 13. 2000. Hrsg. Jörg Drews. Bielefeld. [Saksa]
• 18. Johann Gottfried Herder und die deutschsprachige Literatur seiner Zeit in der baltischen Region: Beiträge der I. Rigaer Fachtagung zur deutschsprachigen Literatur im Baltikum, 14. bis 17. September 1994 = Johans Gotfrids Herders un vina laika vacu literatura Baltijas regiona : referati I. Rigas zinatniskaja konference, kas veltita vacu literaturai Baltija, 1994. gada 14.-17. septembris. 1997. Hrsg. Claus Altmayer, Armands Gutmanis. Riga. [Saksa]
• 19. Jürjo, Indrek. Balti valgustusliikumine. - Jürjo, Indrek. Ideed ja ühiskond. Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.–19. sajandil. Koost. Inna Põltsam-Jürjo ja Tõnu Tannberg. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2011, lk 16–24. (21. augustil 2002 Pärnus Carl Gustav Jochmannile (1789–1830) pühendatud konverentsil peetud ettekanne.) [Eesti]
• 20. Kalniņa, Ieva. Zu den historischen und literarischen Quellen von Garlieb Merkels "Wannem Ymanta". - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen 8. Riga, 2001, S. 44-54. [Saksa]
• 21. Karma, Tõnu. Mees, keda kardeti pärast surmagi. – Keel ja Kirjandus 1969, nr 11, lk 680-684 (sisaldab fotosid G. H. Merkeli surimaskist, sünnikohast Lēdurga ja (puugravüüri) mälestuskivist Katlakalnsi kalmistul). [Eesti]
• 22. Nikogda, Anele. Fragmente, Skizzen, Richtsprüche. Literarische Kleinformen bei Garlieb Merkel. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen 7. Riga, 2000, S. 32-39. [Saksa]
• 23. Petersen, Otto von. Merkel und Kotzebue. - Baltische Monatsschrift. Hrsg. von Woldemar Wulffius, Werner Hasselblatt u.a. Jg. 59, H. 6. Riga: G. Löffler, 1928, S. 318-340. [Saksa]
• 24. Põldmäe, Rudolf. Eesti kirjanduse probleeme XIX sajandi esimesel veerandil. - Keel ja Kirjandus 1978, nr 4, lk 207-216. [Eesti]
• 25. Rauch, Georg von. Der Rigaer Prophetenclub und andere Aufsätze zur baltischen und russischen Geschichte. Beiträge zur baltischen Geschichte, Bd. 11. Hannover-Döhren: Verlag Harro v. Hirschheydt, 1988, S. 73-88. [Saksa]
• 26. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Verlag Wissenschaft und Politik, Berend von Nottbeck : Köln, 1989, S. 229-232. [Saksa]
• 27. Schwidtal, Michael. "Voll Zuversicht auf seine Kraft schwingt der König der Lüfte sich empor zu Kampf und Sieg." Das Schiller-Bild in Garlieb Merkels literarischer Publizistik. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 189-212. [Saksa]
• 28. Sivers, Jegór von. Garlieb Helwig Merkel, (1769–1850). – Deutsche Dichter in Rußland. Studien zur Literaturgeschichte. Berlin : Schroeder 1855, S. 166-193. [Saksa]
• 29. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 90, 180, 182, 237. [Eesti]
• 30. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 218-219, 240, 254-255, 270, 273-274, 348-349, 365, 372, 418, 450, 519. [Eesti]
• 31. Treiberg (Tarvel), Peeter [= P.T.]. Merkel, Garlieb Helwig. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 302-304. [Eesti]
• 32. Tähtsad mehed: Neljas anne. Toim. M. J Eisen. Tartu: Schnakenburg, 1883. [Eesti]
• 33. Undusk, Jaan. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid: Eesti ajaloo mitmest moraalist. - Tuna 2000, nr 2, lk 114-130. [Eesti]
• 34. Undusk, Jaan. Eesti ajaloo kotkaperspektiivist. Minu vaidlus Brüggemanniga. - Tuna 2002, nr 3, lk 99-116. [Eesti]
• 35. Undusk, Jaan. Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip. - Keel ja Kirjandus 1995, nr 9, lk 577-587; nr 10, lk 669-679; nr 11, lk 746-756. [Eesti]
• 36. Undusk, Jaan. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu. Merkel – Jakobson – Hurt. - Keel ja Kirjandus 1997, nr 11, lk 721-734; nr 12, lk 797-811. [Eesti]
• 37. Undusk, Jaan. Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia. - Keel ja Kirjandus 1992, nr 10, lk 583-594; nr 11, lk 645-656; nr 12, lk 709-725. [Eesti]
• 38. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, C. H. Beck, 2005, S. 120-123, 146. [Saksa]

Seotud autorid

• Ernst Merkel (* 04.08.1810 – † 18.03.1863)