et de ru en
Startseite

August von Kotzebue (1761 – 1819)

Dramatiker, Prosaschriftsteller, Publizist; Theaterdirektor; Staatsbeamter

Inhaltsverzeichnis

Angaben

Bürgerlicher Name: August Friedrich Ferdinand von Kotzebue
Geburtsort: Weimar
Geburtsdatum (n.St./a.St.): 03.05.1761 / 22.04.1761
Sterbeort: Mannheim
Sterbedatum (n.St./a.St.): 23.03.1819 / 11.03.1819
Geschlecht: Mann
Sprache: Deutsch
Namensformen: August von Kotzebue; August Friedrich Ferdinand von Kotzebue; August Friedrich Ferdinand Kotzebue; August Friedrich Ferdinand v. Kotzebue; August Kotzebue; Freyherr von Knigge; A. v. Kotzebue; Präsident von Kotzebue; Präsident v. Kotzebue; A. von Kotzebue; Kotzebue; v. Kotzebue; K.; Friedrich Germanus

Aufsätze

  • et

    Ülevaade

    Õpinguaastad

    August Friedrich Ferdinand (von) Kotzebue sündis 3. mail 1761 Weimaris jõuka kaupmehe ja legatsiooninõuniku pojana. Ta õppis esmalt Weimari gümnaasiumis, mille professoriks oli tema onu J. K. A. Musäus, tuntud valgustuskirjanik ja muinasjuttude autor. Aastatel 1777–79 õppis A. Kotzebue Jena ja Duisburgi ülikoolis õigusteadust, tegeldes samal ajal ka kirjandusega (debüüt 16-aastaselt C. M. Wielandi ajakirjas „Der Teutsche Merkur“). A. Kotzebue osales Jena üliõpilaste harrastusteatri töös ning asutas hiljem Duisburgis tudengiteatri. 1779 rajas ta Jenas kirjandusklubi (Dichterclub) ja astus kohaliku saksa seltsi liikmeks. Alates 1780. aastast töötas A. Kotzebue Weimaris advokaadina.

    Tallinnas, asjaarmastajate teater

    Aastal 1781 sai A. von Kotzebue isa sõbra, Preisimaa saadiku krahv Görzi vahendusel tööle Peterburi kindralkuberneri ja sealse saksa teatri direktori F. W. von Baueri erasekretäri kohale (enne teda oli seal töötanud Jacob Michael Reinhold Lenz). Pärast von Baueri surma aastal 1783 asus A. Kotzebue elama Tallinna, kus töötas ülemapellatsioonikohtu asessorina. 1785. aastal tõusis A. Kotzebue kubermangumagistraadi presidendi ametikohale, omandas ühtlasi Vene päriliku teenistusaadliseisuse (ning aadlipatrikli) ja abiellus Tallinna komandandi tütre Friederike Juliane Eleonore von Esseniga (1763–90).

    Aastal 1784 asutas A. von Kotzebue Tallinnas asjaarmastajate teatri (Liebhabertheater), mille tegevusest võttis teiste seas osa toonane Tallinna gümnaasiumi ladina keele professor Friedrich Gustav Arvelius, hiljem ka krahv Peter Manteuffel. Teater avati 8. detsembril 1784 Kanuti gildi majas näidendiga „Die beiden Zauberer“. Asjaarmastajate teatri kulul (asutuse puhaskasum läks Tallinna vaeste heaks) anti 1790. aastal välja Arveliuse „Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramatu“ 10 000 eksemplari, mida levitati talurahvale tasuta. Tallinnas valmis mitmeid menukaid näidendeid, mh ka melodraama „Menschenhass und Reue“ (1789), millega A. von Kotzebue pani aluse oma laiemale tuntusele.

    Rahutud aastad

    Aastal 1790 avaldas A. von Kotzebue saksa valgustuskirjaniku A. von Knigge nime all rämeda paskvilli „Doctor Bahrdt mit der eisernen Stirn“, mis kahjustas tugevasti tema mainet. Samal aastal loobus ta riigiteenistusest ning sõitis Pariisi. Seda kajastab reisikiri „Meine Flucht nach Paris im Winter 1790“ (1791). Aastal 1792 naasis A. von Kotzebue Venemaale ning abiellus kaks aastat hiljem Christine Gertrud von Essen`iga (snd von Krusenstiern, 1769–1803). Aastal 1795 lahkus A. von Kotzebue tervislikel põhjustel riigiteenistusest ning elas kaks aastat Virumaal oma väikeses maamõisas Friedenthalis Jõhvi (Jewe) lähedal, kuhu rajas ka harrastusteatri. Aastal 1798 sõitis ta perega Viini, kus töötas viis kuud õueteatri direktori ja intendandina ning sai seejärel Austria keisrilt Franz II-lt eluaegset pensioni. 1799. aastal elas A. von Kotzebue põgusalt Weimaris, mille lähedale ostis endale maja. Samal aastal ilmus trükist tema pamfletilik näitemäng „Der hyperboreeische Esel“, mis oli suunatud vararomantikute vastu, püüdes naeruvääristada kitsamalt vendade Schlegelite retoorikat.

    1800. aastal, pärast Venemaale naasmist, vahistati A. von Kotzebue Palanga lähistel, kust saadeti poliitiliselt kahtlase isikuna (tagantjärele oletatav süüdistus jakobiinluses) Siberisse (Tobolsk ja Kurgan). Paari kuu möödudes sai A. von Kotzebue keiser Paul I-lt, kellele meeldinud tema teos „Der alte Leibkutscher Peter des Dritten“ (1799), armu ning hüvituseks ka Vooru (Worroküll) kroonumõisa Tarvastu (Tarwast) kihelkonnas Liivimaal. Lisaks nimetati ta Peterburi saksa õukonnateatri direktoriks. Värvikast Siberi-seiklusest kõneleb tema autobiograafiline teos „Das merkwürdigste Jahr meines Lebens“ (1801). Pärast Paul I-le tehtud atentaati aastal 1801 loobus A. von Kotzebue teatrijuhi ametist ning asus elama sünnilinna Weimarisse.

    Weimaris

    Weimaris üritas A. von Kotzebue (kirjandus)seltskonnas tulutult läbi lüüa. Konflikt J. W. Goethe`ga, kes soovis lavastada tema komöödiat „Die deutschen Kleinstädter“ (1803), paisus näidendis leiduvate irooniliste vihjete tõttu Goethe ja vararomantikute aadressil sedavõrd, et ta lahkus 1802. aastal Berliini. Nimetatud 1803 Preisi Teaduste Akadeemia erakorraliseks liikmeks (alates aastast 1812 auliige), andis A. von Kotzebue Berliinis koos Garlieb Merkel`iga välja ajakirja „Der Freymüthige“ (1804–06), kuid loobus peagi tüli tõttu koostööst. 1803–04 viibis ta Pariisis, seejärel Liivi- ja Eestimaal, Saksamaal ning Itaalias. Itaalia-reisi käsitleb teos „Erinnerungen von einer Reise aus Liefland nach Rom und Neapel“ (1805).

    Taas Eestimaal, aktiivne teatritegevus

    Aasta pärast abikaasa surma, aastal 1803, abiellus A. von Kotzebue Wilhelmine Friederike von Kurselliga (snd von Krusenstiern, 1778–1852) ja asus elama naise kaasavaraks saadud Järlepa (Jerlep) mõisa Eestimaal, kuhu rajas ka koduteatri. Aastal 1804 sõitis A. von Kotzebue Pariisi, kust põgenes pärast Napoleoni võitu 1806 taas Eestimaale. Aastani 1813 elas ta Vardi (Schwartzen) mõisas Nissi kihelkonnas Eestimaal, kuhu rajas samuti koduteatri. Vardil tegeles A. von Kotzebue aktiivselt nii kirjandusega, andes välja Napoleoni-vastaseid ajakirju „Die Biene“ (1808/1809) ja „Die Grille“ (1811/1812), kui ka põllumajandusega. Pidevalt töötav kutseline teater Tallinnas õnnestus rajada alles 1809 Laiale tänavale ehitatud uues hoones. 1812–13 töötas A. von Kotzebue taas teatri juhina ning andis 1813 välja ajalehte „Russisch-Deutsches Volksblatt“.

    Atentaat

    Pärast Napoleoni kaotust nimetati A. von Kotzebue 1814. aastal Venemaa peakonsuliks Preisimaal Königsbergis, kus ta asus ühtlasi tööle sealse teatri kunstilise juhi kohale. 1817 edutati Peterburis Venemaa välisministeeriumi riiginõunikuks. Sestpeale viibis A. von Kotzebue Venemaa keisri isikliku referendina Saksamaal Weimaris, kus asutas nädalalehe „Das Litterarische Wochenblatt“. Ajalehes ilmunud ägedate sõnavõttude pärast Saksamaa üliõpilasühingute poliitiliste sihtide ning demokraatia ja sõnavabaduse vastu oli Vene keisri spiooniks peetud menukirjanik Saksamaa liberaalsetes ja rahvuslikes ringkondades väga vihatud. 1819. aastal kolis A. von Kotzebue Mannheimi. Sama aasta 23. märtsil tegi Jena teoloogiatudeng Karl Ludwig Sand (1795–1820) talle kui „isamaa reeturile“ ja „noorsoo kiusatusse ajajale“ pistodaga atentaadi. Sündmuse ajel hakati Saksa Liidu maades liberaalseid ja rahvuslikke püüdlusi jõuliselt maha suruma.

    Kokkuvõtteks

    Euroopas oma kaasajal ning 19. sajandil enim mängitud ja tõlgitud draamakirjanik August von Kotzebue kirjutas vähemalt 211 näidendit, lisaks arvukalt romaane, proosapalu, reisikirju, autobiograafilisi ja ajaloolisi tekste. Erinevalt F. Schiller`ist või Goethest ei näinud Kotzebue teatris kasvatusasutust, vaid üksnes meelelahutuspaika. Tema loomingu puhul on enamasti tegu ajaviitekirjandusega, mis kujutab endast ometi olulist kultuuriloolist dokumenti. Baltikumis pöörati tema skandaalsele mainele hoopis vähem tähelepanu kui Saksamaal. Siin nautis ta teeneka ametniku ja populaarse seltskonnategelase kuulsust. Tema pojad Otto ja Moritz Kotzebue tegid oma ümbermaailmareisidega perekonnale väga hea nime. Eesti kirjanduslukku on Kotzebue läinud peamiselt eestikeelse teatrikirjanduse varaseima virgutajana.

    Nii mängiti aastal 1816. Pärnus Kotzebue ja Ludwig Johann von Knorring`i kahasse kirjutatud ühevaatuselist saksa- ja eestikeelset näidendit „Der Talkus“, mis toodi lavale ka kümme aastat hiljem Tallinnas. Näidendi tekst ei ole kahjuks säilinud. 1805. aastal ilmus Riias trükist tema komöödia „Der Trunkenbold“, mille esimene kutseline eestlasest näitleja Peter Andreas Johann Steinsberg (1795–?), Tallinna saksa teatri näitleja aastatel 1817–24, mugandas hiljem kahevaatuseliseks eestikeelseks jandiks „Permi Jago unne-näggo“. Seda „esimest maa pärisrahva keeles läbiviidud lavateost“ (Suits 1999 : 112), mille tekst on läinud kahjuks samuti kaduma, mängiti 1824. aastal Pärnus. „Der Trunkenbold`i“ eelkäijaks oli taani teatri isa Ludvig Holbergi komöödia „Jeppe paa Bierget. Eller Den forvanlede Bonde“ (1723). Sama faabulat sisaldas ka Friedrich Wilhelm Willmann`i jutukogu „Juttud ja Teggud“ (1782).

    A. von Kotzebue rikkalikust näitemängude varamust on leidunud tõlkimisväärset ka eesti teatritele. Esimeseks ja küllap kaalukaimaks eestikeelseks Kotzebue-tõlkeraamatuks on 1878. aastal ilmunud komöödia „Wirrwarr“ (orig.: „Der Wirrwarr, oder Der Muthwillige“, 1803), mille eestindajaks oli nooruke August Kitzberg. Kitzbergi tuleb pidada kahtlemata nimekaimaks A. von Kotzebued tõlkinud eesti kirjameheks ühtekokku vähemalt kümne tõlkija hulgas. Seni viimaseks A. von Kotzebue draamateksti väljaandeks eesti keeles jäi nähtavasti 1940. aastal R. Mülleri tõlkes trükist ilmunud jandi „Maja maantee ääres“ (orig.: „Das Landhaus an der Heerstrasse“) 4. trükk (1. tr 1896).

    August von Kotzebue kuulub J. M. R. Lenzi, aga ka Friedrich Maximilian Klinger`i kõrval nende väheste Baltimaadega seotud näitekirjanike hulka, kelle looming on küündinud maailmakirjandussegi. Omaaegsel rahvusvahelisel menukirjanikul Kotzebuel, olgu hinnang tema kirjandusliku toodangu kvaliteedile milline tahes, on suuri teeneid Baltimaade, ennekõike Tallinna (saksakeelsete) teatritraditsioonide juurdumisel ning kaude ka eestikeelse teatri sünnil: „Kotzebue anne, ettevõtlikkus ja kuulsus kujunesid hooandjaks ning tõukejõuks kohalikule teatriharrastusele.“ (K. Kask)

    Vahur Aabrams

Texte

Bilder

  • August von Kotzebue
    August von Kotzebue
    Quelle: Frontispiss: Kaeding, Peter. August von Kotzebue : auch ein deutsches Dichterleben. Berlin : Union, 1985
    [image/jpeg] [245x400px]
  • August von Kotzebue
    August von Kotzebue
    Quelle: Neue Schauspiele. II.
    [image/jpeg] [392x524px]

Links

Sekundärliteratur

  • 1. Kotzebue, August von. Inimviha ja kahetsus (Katkend). Tlk Hanna-Lisett Lubi. – Akadeemia 2015, nr 5, lk 870–880. (Tõlgitud väljaandest: Kotzebue, August von. Schauspiele. Hrsg. von Jürg Mathes. Frankfurt am Main: Athenäum Verlag, 1972. Esmatrükk: Menschenhass und Reue: Schauspiel in fünf Aufzügen. Berlin: Christian Friedrich Himburg, 1790, lk 28–46. Hanna-Lisett Lubi tõlkele lisatud Tiina-Erika Friedenthali saatesõna lk 879–880.) [Estnisch]
  • 2. Aabrams, Vahur. "Herra on meid lassnud kutzta…": Kotzebuest ja Lenzist eesti teatriaastal. - Akadeemia 2006, nr 11, lk 2371-2390. [Estnisch]
  • 3. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1829, S. 507-539 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 1. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 329-330. [Deutsch]
  • 4. Acten-Auszüge aus dem Untersuchungs-Process über Carl Ludwig Sand : nebst anderen Materialien zur Beurtheilung desselben und Augusts von Kotzebue ; M. e. Titelkupfer. Altenburg ; Leipzig, 1821. [Deutsch]
  • 5. Albertsen, Leif Ludwig. August von Kotzebues dramaturgisches Wirken an der Ostsee. - Das Baltikum im Spiegel der deutschen Literatur. Carl Gustav Jochmann und Garlieb Merkel. Beiträge des Internationalen Symposions in Riga vom 18. bis 21. September 1996 zu den kulturellen Beziehungen zwischen Balten und Deutschen. Hrsg. von Michael Schwidtal und Armands Gūtmanis. Heidelberg: Winter, 2001, S. 109-117. [Deutsch]
  • 6. August von Kotzebue, 1761–1819 : zum Gedenken an die 200. Wiederkehr seines Geburtstages ; Ausstellung im Reiss-Museum, 11. Nov. 1961 bis 15. Jan. 1962. Städtisches Reiss-Museum ... Hrsg. von Ludwig W. Böhm. - Mannheim : Mannheimer Großdruckerei, 1961. [Deutsch]
  • 7. Authentischer Bericht über die Ermordung des Kaiserlich-Russischen Staatsraths Herrn August von Kotzebue : nebst vielen interessanten Notizen über ihn und über Carl Sand, den Meuchelmörder. Faks.-Dr. [der Ausg. Mannheim], 1819. Hrsg. und mit kritischen Anm. vers. von Antonia Meiners. Berlin : Berliner Handpresse, 1999 (Berliner Handpresse : Reihe Werkdruck ; No. 27). [Deutsch]
  • 8. Beckedorff, Ludolph von. An die deutsche Jugend. Ueber der Leiche des ermordeten August von Kotzebue. Hannover : Helwing, 1819. [Deutsch]
  • 9. [Becker, Gottfried Wilhelm.] Kotzebue. Skizze seines Lebens und Wirkens. Leipzig : F. Richter, 1819. [Deutsch]
  • 10. Benz, Ernst. Franz von Baader und Kotzebue : das Russlandbild der Restaurationszeit. Mainz : Akad. d. Wiss. u. d. Literatur (Wiesbaden : Steiner [in Komm.]), 1957 (Abhandlungen der Geistes- und Sozialwissenschaftlichen Klasse / Akademie der Wissenschaften und der Literatur ; 1957,2). [Deutsch]
  • 11. Bodisco, A. von. Aus dem Leben des Lustspieldichters August von Kotzebue. - Deutsche Monatsschrift für Russland 1914, Nr. 4 (Baltische Monatsschrift, Jg. 56), S. 241-256. [Deutsch]
  • 12. Bosse, Heinrich. Über die soziale Einbettung des Theaters: Riga und Reval im 18. Jahrhundert. - Das deutschsprachige Theater im baltischen Raum, 1630-1918. Hrsg. von Laurence P. A. Kitsching. Frankfurt/Main: Peter Lang, 1997, S. 105-122. [Deutsch]
  • 13. Brückner, Peter. Bewahre uns Gott in Deutschland vor irgendeiner Revolution 324 : die Ermordung des Staatsrats v. Kotzebue durch den Studenten Sand. Berlin : Wagenbach, 1975 (Wagenbachs Taschenbücherei ; 6). [Deutsch]
  • 14. Carové, Friedrich Wilhelm. Ueber die Ermordung Kotzbue’s. Eisenach : Bärecke, 1819. [Deutsch]
  • 15. Chapeau, Armand, Varin, Victor. Le vieux général : coméd.-vaudev. en 2 actes imitée du théatre allemand de Kotzebue. Berlin : Schlesinger, 1829 (Répertoire du théâtre français à Berlin ; 25). [Französisch]
  • 16. Cramer, Friedrich. Leben August von Kotzebue’s nach seinen Schriften und nach authentischen Mittheilungen dargestellt Friedrich Cramer. Leipzig, 1820. [Deutsch]
  • 17. [Cramer, Friedrich Matthias Gottfried.] Noch acht Beiträge zur Geschichte August von Kotzebues und C. L. Sands Zusatztitel aus öffentl. Nachrichten zusammengestellt. Mühlhausen : Typogr. Societät, 1821. [Deutsch]
  • 18. Denis, Andrée. La fortune littéraire et théatrale de Kotzebue en France : pendant la Révolution – le consulat et l’Empire. Paris : Champion, 1976. [Französisch]
  • 19. Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 409-410. [Deutsch]
  • 20. Döring, Johann Michael Heinrich. August von Kotzebue’s Leben. Mit Kotzebue’s Portrait und einem Fac-simile. Weimar : W. Hoffmann (Erfurt : Uckermann), 1830. [Deutsch]
  • 21. Fouqué, Friedrich de LaMotte. Der Mord August’s von Kotzebue. Freundes Ruf an Deutschlands Jugend. Berlin : Maurer, 1819. [Deutsch]
  • 22. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 181. [Estnisch]
  • 23. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 322. [Estnisch]
  • 24. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 43, 45, 46, 57, 152. [Estnisch]
  • 25. Elias, Otto-Heinrich. August von Kotzebue als politischer Dichter. - Baltische Literaturen in der Goethezeit. Hrsg. von Heinrich Bosse, Otto-Heinrich Elias, Thomas Taterka. Würzburg: Königshausen & Neumann, 2011, S. 255-289. [Deutsch]
  • 26. Elias, Otto-Heinrich. August von Kotzebue estofiilina. - Keel ja Kirjandus 2011, nr 8-9 (= Baltisaksa kirjakultuur), lk 643-659 (saksa keelest tõlkinud Reet Bender). [Estnisch]
  • 27. Elias, Otto-Heinrich. August von Kotzebue kui poliitiline kirjanik. - Keel ja Kirjandus 2007, nr 3, lk 203-221 (saksakeelsest käsikirjast tõlkinud Jaan Undusk; originaali pealkiri "August von Kotzebue als politischer Dichter"). [Estnisch]
  • 28. Falck, Paul Th. Das Drama im Baltenlande. Eine literarhistorische Anregung. - Baltische Monatsschrift. Jg. 54, Bd. 73. Riga: Jonck & Poliewsky, 1912, S. 199-222. [Deutsch]
  • 29. Friedenthal, Tiina-Erika. Näitemängude tühisusest ja hädavajalikkusest Riias 18. sajandi lõpul. - Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis. Koost. Katre Kaju. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2014, lk 161-192. [Estnisch]
  • 30. Gebhardt, Armin. August von Kotzebue : Theatergenie zur Goethezeit. Marburg : Tectum-Verlag, 2003. [Deutsch]
  • 31. [Geiser, Johann Christian Daniel.] August von Kotzebue als Knabe, Jüngling, Gatte, Schriftsteller und Exulant, biographisch dargestellt. Mit drey Portraits und drey illuminirten Kupfern. Breslau : Schall, 1802. [Deutsch]
  • 32. Giesemann, Gerhard. Kotzebue in Russland : (Materialien zu e. Wirkungsgeschichte.). Frankfurt (am Main) : Athenäum-Verlag, 1971 (Osteuropastudien der Hochschulen des Landes Hessen : Reihe 3, Frankfurter Abhandlungen zur Slavistik ; Bd. 14) (Frankfurt (Main), Univ., Philos. Fak., Diss. 1968). [Deutsch]
  • 33. Giesemann, Gerhard. Zur Geschichte des deutschen Theaters in St. Petersburg. – Festschrift für Alfred Rammelmeyer. Hrsg. von Hans-Bernd Harder. München : Fink, 1975. [Deutsch]
  • 34. Giesemann, Gerhard. Zur Entwicklung des slovenischen Nationaltheaters : Versuch einer Darstellung typologischer Erscheinungen am Beispiel der Rezeption Kotzebues. München : Trofenik, 1975 (Geschichte, Kultur und Geisteswelt der Slowenen ; 13). [Deutsch]
  • 35. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 2: H-M. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 716-749. [Deutsch]
  • 36. Greiffenhagen, Otto; Suits, Gustav [= O.G.; G.S.]. Kotzebue, August Friedrich Ferdinand v. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 220. [Estnisch]
  • 37. Grudule, Māra. Holbergs "Jeppe vom Berge" in der lettischen Theatergeschichte. - Baltische Literaturen in der Goethezeit. Hrsg. von Heinrich Bosse, Otto-Heinrich Elias, Thomas Taterka. Würzburg: Königshausen & Neumann, 2011, S. 303-322. [Deutsch]
  • 38. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 156, 205-207, 313, 385. [Deutsch]
  • 39. Hays, Michael; Nikolopoulou, Anastasia. Melodrama the cultural emergence of a genre. New York : St. Martin’s Press, 1996. [Deutsch]
  • 40. Hohnhorst, Levin Karl von. Vollständige Uebersicht der gegen Carl Ludwig Sand, wegen Meuchelmordes, verübt an dem K. Russischen Staatsrath v. Kotzebue, geführten Untersuchung. Aus den Originalakten ausgezogen, geordnet, und herausgegeben von dem Staatsrath von Hohnhorst, vorsitzendem Mitgliede der angeordneten Untersuchungs-Commission. Stuttgart ; Tübingen : Cotta [,?]. [Deutsch]
  • 41. Holzmann, Albert William. Family Relationships in the dramas of August von Kotzebue. Princeton : Princeton University Press, 1935 (New York, Phil. Diss.). [Englisch]
  • 42. Hundt-Radowsky, Hartwig. Kotzebue’s Ermordung, in Hinsicht ihrer Ursachen und ihrer wahrscheinlichen literarischen Folgen für Deutschland. Berlin : Petri, 1819 (Leipzig, Gräff in Comm.). [Deutsch]
  • 43. Ihala, Kaiku. Havaintoja August von Kotzebuen sanavarastosta hänen huvinäytelmässään „Die deutschen Kleinstädter“ Kaiku Ihala. Helsinki : Helsingin yliopisto, 1956. [Finnisch]
  • 44. Jarcke, Carl Ernst. Carl Ludwig Sand und sein, an dem Kaiserlich-russischen Staatsrath v. Kotzebue verübter Mord : eine psychologisch-criminalistische Erörterung aus der Geschichte unserer Zeit. Neue aus ungedr. Quellen verm. Bearbeitung. Berlin : Dümmler, 1831. [Deutsch]
  • 45. Kaeding, Peter. August von Kotzebue. Auch ein deutsches Dichterleben. Berlin : Union Verlag, 1985. [TÜ Raamatukogus] [Deutsch]
  • 46. Keturi, Marja-Liisa. Goethen ja Kotzebuen Italian kuva Marja-Liisa Keturi. Helsinki : Helsingin yliopisto, 1989. [Finnisch]
  • 47. Kitsching, Laurence P. A. (Hrsg.) Das deutschsprachige Theater im baltischen Raum, 1630-1918 (The German-Language Theatre in the Baltic, 1630-1918). Frankfurt/Main: Peter Lang, 1997 (Schriftenreihe Thalia Germanica Series Bd./Vol.1 1997). [Deutsch]
  • 48. Klingenberg, Karl-Heinz. Iffland und Kotzebue als Dramatiker. Weimar : Arion Verlag, 1962. (= Beiträge zur deutschen Klassik. Bd. 15.) (Diss. Leipzig 1959). [TÜ Raamatukogus] [Deutsch]
  • 49. Kotzebue, August. Memuaar revolutsioonivaimu kohta mõningaid Vene provintse silmas pidades, ja meetmete kohta selle vaimu edusamme takistada. Tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Kross. - Tuna 2001, nr 1, lk 76-83. (A. v. Kotzebue saksakeelne originaal, mis valmis sügisel-suvel 1794, ilmus esmakordselt DDR-i ajakirjas Weimarer Beiträge 1957, nr 1.) [Estnisch]
  • 50. Kotzebue, Paul von, Kotzebue, Rostislav von. History and genealogy of the Kotzebue family : completed from Paul von Kotzebue’s memories followed by historical data about note-worthy persons. Paris : Hervas, 1984. [Englisch]
  • 51. Kotzebue, W[ilhelm] von. August von Kotzebue. Urtheile der Zeitgenossen und der Gegenwart. Dresden : Wilhelm Baensch Verlagshandlung, 1881. [TÜ Raamatukogus] [Deutsch]
  • 52. Kotzur, Josef. Die Auseinandersetzung zwischen Kotzebue und der Frühromantik um die Jahrhundertwende. Gleiwitz : Oberschles. Volksstimme, 1932. [Deutsch]
  • 53. Kreilein, Sylvester Linus. August von Kotzebue’s critical reception in New York City <1798–1805> : a study in early American theatre criticism. Ann Arbor, Mich. : Univ. Microfilms Internat., 1989 (Madison, Univ. of Wisconsin, Phil. Diss. v. 1989). [Englisch]
  • 54. Krug, Wilhelm Traugott. Ueber deutsches Universitätswesen, mit Rücksicht auf Kotzebue’s literarisches Wochenblatt und gewaltsamen Tod vom Professor Krug. Leipzig : F. A. Brockhaus, 1819. [Deutsch]
  • 55. Mathes, Jürg Martin. Die Sprache in den frühen Dramen August von Kotzebue. Heidelberg : Hörning, 1968 (Diss. Basel 1967). [Deutsch]
  • 56. Maurer, Doris. August von Kotzebue : Ursachen seines Erfolges ; konstante Elemente der unterhaltenden Dramatik. Bonn : Bouvier, 1979 (Bonner Arbeiten zur deutschen Literatur ; Bd. 34) (Bonn, Univ., Philos. Fak., Diss., 1978). [Deutsch]
  • 57. Melnikova, Svetlana. Das Deutsche Theater in St. Petersburg am Anfang des 19. Jahrhunderts. – Jahrbuch für Geschichte Osteuropas 44 (1996), Nr. 4, lk. 523–536. [Deutsch]
  • 58. Melnikova, Svetlana. Das deutsche Theater in Sankt Petersburg am Anfang des 19. Jahrhunderts. - Das deutschsprachige Theater im baltischen Raum, 1630-1918 / The German-Language Theatre in the Baltic, 1630-1918. Hrsg. von Laurence P. A. Kitching. Frankfurt/Main: Peter Lang, 1997 (Schriftenreihe Thalia Germanica, Bd. 1), S. 89-104. [Deutsch]
  • 59. Meyer, Jörg F. Verehrt. Verdammt. Vergessen. : August von Kotzebue ; Werk und Wirkung. Frankfurt am Main ; Berlin ; Bern ; Bruxelles ; New York ; Oxford ; Wien : Lang, 2005 (Historisch-kritische Arbeiten zur deutschen Literatur ; Bd. 38) (Münster (Westfalen), Univ., Diss.). [Deutsch]
  • 60. Nudow, Heinrich. Ueber und an Herrn August von Kotzebue : nebst einem Postskript an die heilige Inquisition den Verfasser Dr. Bahrdts mit der eisernen Stirn betreffend. Hannover und Reval, 1792. [Deutsch]
  • 61. Oertel, Friedrich von. Über Humanität : ein Gegenstück zu des Präsidenten von Kotzebue Schrift vom Adel. Leipzig : Voss u. Leo, 1793. [Deutsch]
  • 62. Petersen, Otto von. Merkel und Kotzebue. - Baltische Monatsschrift. Hrsg. von Woldemar Wulffius, Werner Hasselblatt u.a. Jg. 59, H. 6. Riga: G. Löffler, 1928, S. 318-340. [Deutsch]
  • 63. Priidel, Endel. Mälestusi Tarvastu kultuuritegelastest. - Keel ja Kirjandus 1963, nr 2, lk 111-116. [Estnisch]
  • 64. Robert, Kyra. Quellen zur Geschichte des Revaler deutschen Theaters 1784 bis 1917 - Materialien in der Bibliothek der Estnischen Akademie der Wissenschaften: eine Übersicht. - Das deutschsprachige Theater im baltischen Raum, 1630-1918 / The German-Language Theatre in the Baltic, 1630-1918. Hrsg. von Laurence P. A. Kitching. Frankfurt/Main: Peter Lang, 1997 (Schriftenreihe Thalia Germanica, Bd. 1), S. 1-6. [Deutsch]
  • 65. Rabany, Charles. Kotzebue, sa vie et son temps, ses oeuvres dramatiques : Thèse pour le doctorat, présentée à la faculté des lettres de Paris. Paris [u.a.] : Berger-Levrault, 1893 (Paris, th. let., 1892–93). [Französisch]
  • 66. Rabe, ?. Der vertheidigte Herr v. Kotzebue oder : letzter, gelungener Versuch, die Werke des besagten Mannes gleichsam zu entschuldigen. Königsberg : Haberland, 1815. [Ilmunud ka : Teutschland, 1819.] [Deutsch]
  • 67. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Verlag Wissenschaft und Politik, Berend von Nottbeck : Köln, 1989, S. 182-190. [Deutsch]
  • 68. Schott, Friedrich. Kotzebue, Deutschland und Rußland. Nebst einem Vorwort an den Herrn Professor Krug in Leipzig. Leipzig ; Merseburg : Klein, 1820. [Deutsch]
  • 69. Sellier, W. Kotzebue in England. Ein Beitrag zur Geschichte der englischen Bühne und der Beziehungen der deutschen Litteratur zur englischen. (Diss. Leipzig 1901.) [Deutsch]
  • 70. Siimo, Epp. Literaatide vestlusring Tallinnas. - Keel ja Kirjandus 1972, nr 10, lk 616-621. [Estnisch]
  • 71. Siimo, E. August v. Kotzebue kirjad Johann August Hagenile. - Keel ja Kirjandus 1975, nr 8, lk 490-493 (Publikatsioone ja materjale). [Estnisch]
  • 72. Sinko, Grzegorz. Sheridan and Kotzebue : a comparative essay. Wroclaw : Nakl. Wroclawskiego tow. naukowego, 1949 [1950] (Prace Wroclawskiego Towarzystwa Naukowego : Ser. A ; 27). [Englisch]
  • 73. Sivers, Jegór von. August Friedrich Ferdinand v. Kotzebue, (1761–1819). – Deutsche Dichter in Rußland. Studien zur Literaturgeschichte. Berlin : Schroeder 1855, S. 120-130. [Deutsch]
  • 74. Steffens, Henrich. Ueber Kotzebue’s Ermordung. Breslau : [s.n.], 1819. [Deutsch]
  • 75. Stenger, Gerhard. Goethe und August von Kotzebue. Breslau : Hirt, 1910 (Breslau, Univ., Diss., 1910) (Breslauer Beiträge zur Literaturgeschichte ; 22). [Deutsch]
  • 76. Stock, Frithjof. Kotzebue im literarischen Leben der Goethezeit : Polemik, Kritik, Publikum. Düsseldorf : Bertelsmann-Universitätsverlag, 1971 (Literatur in der Gesellschaft ; Bd. 1) (Bonn, Univ., Philos. Fak., Diss. 1970). [Deutsch]
  • 77. Strohschänk, Johannes. William Dunlap und August von Kotzebue – deutsches Drama in New York um 1800 = William Dunlap and August von Kotzebue - German drama in New York around 1800. Stuttgart : Heinz, 1992 (Deutsch-amerikanische Studien ; Bd. 7 American-German studies). [Englisch]
  • 78. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 80-81, 84, 111-112, 114, 260. [Estnisch]
  • 79. Suits, Gustav. Jannsen'i "Eesti Laulik". - Keel ja Kirjandus 1933, nr 10, lk 479-492. [Estnisch]
  • 80. Svoboda, Karl J. „Kleine Kotzebueana“ : August von Kotzebue (1761 - 1819) ein „in der Theatergeschichte immer höchst bedeutendes Meteor“. Heidelberg : Pressestelle der Universität, 1969. (= Ruperto-Carola ; Jg. 21, Bd. 46 (1969), S. 80–84). [Deutsch]
  • 81. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 255, 281-284, 454, 466. [Estnisch]
  • 82. Thompson, Lionel F. Kotzebue : a survey of his progress in France, and England, preceded by a consideration of the critical attitude to him in Germany. Paris : Champion, 1928 (Revue de littérature comparée (Bibliothèque). T. 51). [Englisch]
  • 83. Ueber August von Kotzebue in den vorzüglichsten und interessantesten Verhältnissen als Mensch, Dichter und Geschäftsmann : Mit Rücksicht auf das merkwürdigste Lebensjahr, den litterarischen Verbindungen, Unternehmungen und Fehden desselben ; Mit dem Bildnisse dieses Dichters. Frankfurt am Main : Behrenssche Buchhandlung, 1802. [Deutsch]
  • 84. Weinhold, Karl August. Arndt und Kotzebue als politische Schriftsteller. [S. l. : s. n.], 1814. [Deutsch]
  • 85. Wilde, Harry. Der politische Mord. Bayreuth : Hestia-Verl., 1962. [Deutsch]
  • 86. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, C. H. Beck, 2005, S. 108, 121, 126, 130, 132-134, 139, 156, 160, 166, 261, 263. [Deutsch]
  • 87. Vinkel, A. Kotzebue, August. - Eesti kirjanike leksikon. Koost. O. Kruus ja H. Puhvel. Toim. H. Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 219-220. [Estnisch]
  • 88. Wistinghausen, Henning von. Die Kotzebue-Zeit in Reval : im Spiegel des Romans „Dorothee und ihr Dichter von Theophile von Bodisco. Tallinn : [s.n.] ([Tallinn] : Tallinna Raamatutrükikoda), 1995. [Deutsch]
  • 89. Vollständige Biographie oder Leben, Thaten, Schicksale und trauriges Ende des großen teutschen Dichters, Aug. Friedr. Ferd. v. Kotzebue, Kaiserl. Russischen Staatsraths Vollständige Biographie oder Leben, Thaten, Schicksale und trauriges Ende des großen teutschen Dichters, Aug. Friedr. Ferd. v. Kotzebue, Kaiserl. Russischen Staatsraths : der am 23ten März 1819 in Mannheim von einem Studenten erstochen wurde nebst Beurtheilung seiner Schriften. - Mannheim ; Heidelberg : Groos, [1819?]. [Deutsch]

Verwandte Autoren