et de ru en
Startseite

Suve Jaan (1777 – 1851)

Prosaschriftsteller, Schulmeister

Inhaltsverzeichnis

Angaben

Bürgerlicher Name: Johann Friedrich Sommer
Geburtsort: Reval (Estland)
Geburtsdatum (n.St./a.St.): 23.12.1777 / 12.12.1777
Sterbeort: Pernau (Livland)
Sterbedatum (n.St./a.St.): 18.01.1851 / 06.01.1851
Geschlecht: Mann
Sprache: Estnisch
Namensformen: Suve Jaan; Johann Friedrich Sommer; Suwwe Jaan

Aufsätze

  • et ru

    Ülevaade

    Eluloost

    Suve Jaan, kodanikunimega Johann Friedrich Sommer sündis 12. (23.) detsembril 1777 Tallinnas (Reval) rätsepa perekonnas. Sommer õppis Tallinna saksa ja vene kreiskoolides. Oma vene keele oskuse täiendamiseks asus ta teenima sõjalaeval „Saraatov“. Pärast teenistuse lõppu ei leidnud ta kohe võimalust oma oskuste rakendamiseks, mistõttu asus õppima mõisamajandust Virumaal Saksi mõisas (Saximois), kus oli ametis valitsejana. Kui avanes võimalus asuda Tallinnas tööle vene keele tunniandjana, jättis Sommer põllumajandusega koheselt hüvasti. Ta sooritas õpetaja kutseeksami ja töötas aastatel 1808–14 Rakvere (Wesenberg), 1814–15 Viljandi (Fellin) ja 1815–37 Pärnu (Pernau) kreiskooli vene keele õpetajana. Rakveres kuulus Sommeri õpilaste hulka ka Friedrich Robert Faehlmann. Sommeri õpetajategevusest on lühidalt kirjutanud Johann Heinrich Rosenplänter oma raamatus „Ueber Kirchhöfe und Beerdigung der Todten, nebst einem Anhange den Pernauschen Kirchhof betreffend“ (1823:57). Pika teenistuse eest omistati Sommerile titulaarnõuniku tiitel. Pärast pensionileminekut 1837. aastal alustas ta ilukirjanduslikku tegevust. On arvatud, et Sommer, kel oli suur pere (2 tütart ja 6 poega, kellest üks suri noorelt) soovis kirjutades pensionile lisa teenida. J. F. Sommer suri 6. (18.) jaanuaril 1851 Pärnus ja on maetud Eliisabeti kalmistule.

    Kirjanduslik tegevus

    Esimene käsikiri on Sommerilt teada aastavahetusest 1839/1840. Ta saatis selle Õpetatud Eesti Seltsile hinnangu andmiseks, jutte ja luuletusi sisaldanud käsikiri kandis pealkirja „Suwwe Jaani ohta aia-wiide“. Dietrich Heinrich Jürgenson ja F. R. Faehlmann ei kiitnud heaks käsikirjas kasutatud keelt ja saatsid töö tagasi. Sommer tegi muudatusi ja saatis uue versiooni taas ÕESile, muutes ühtlasi pealkirja, milleks nüüd sai „Wälja-Õied. Suwwe Jani Jöulu-ande omma söbradele“, 1843). Käsikiri sisaldab 8 juttu ja 11 luuletust. Enamik luuletusi ilmus hiljem Berend Gildenmann`i antoloogias „Lillikessed“ I (1852).

    Esimene kahest Sommeri trükki jõudnud teosest oli „Wenne Südda ja Wenne Hing. Suwwe Jaani mällestamissed surest Wenne ja Prantsuse sõast“ (1841, 2. tr 1844 redigeeris Rosenplänter), millega Sommer tõi eesti kirjandusse vene ajaloo temaatika. Raamat räägib 1812. aasta Napoleoni sõjaretkest Venemaale ja selle tagasilöömisest. Sõjateemalist suunda jätkab ka teine Sommerilt ilmunud raamat „Luige Laus. Suwwe Jaani sõbradele“ (1843). Ühe sündmusena on siin kujutatud Vene-Rootsi merelahingut Tallinna lahel aastal 1790, milles osaleb jutustuse peategelane Luige Laos, keda on peetud eesti kirjanduse esimeseks eestlasest meeskangelaseks (Vaas 1922:186). Siiski ei saa teost pidada otseselt rahvuslikust vaimust kantuks, selleks oli Sommer liiga truu tsaaririigi alam. Pigem püüab Suve Jaan rõhutada, et oluline pole inimese seisuslik päritolu, vaid „süda“ – tema teod. Sommer on oma kirjandustegevuses tuginenud ilmselt nii vene kui saksa allikatele, nt üheks „Luige Laose“ inspireerijaks peetakse Aleksandr Bestužev-Marlinski „Meresõitja Nikitinit“ („Мореход Никитин“, 1834). Sommerit on nähtud oma aja (Otto Wilhelm Masing`i ja Johann Voldemar Jannsen`i vahelise ajastu, eelkõige 1840. aastate) parima jutustaja ja stiilimeistrina, kes on suutnud luua kaasakiskuvaid lahingu- ja looduskirjeldusi.

    Kairit Kaur

Texte

Sekundärliteratur

  • 1. Anvelt, Leo. Killuke Suve Jaani pedagoogitegevusest. – Keel ja Kirjandus, 1969, 9, lk 529-530. [Estnisch]
  • 2. Anvelt, Leo. Suve Jaani õpetajapõlvest Pärnus. – Keel ja Kirjandus, 1977, 12, lk 712-721 (= O. W. Masing ja kaasaegsed, 1979). [Estnisch]
  • 3. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 495. [Estnisch]
  • 4. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 298, 421, 427, 448, 459-470, 512. [Estnisch]
  • 5. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 175, 204. [Deutsch]
  • 6. Issakov, Sergei. Eesti-vene kirjanduslike suhete uurimise põhiprobleeme. - Keel ja Kirjandus 1965, nr 8, lk 460-466; nr 9, lk 539-546. [Estnisch]
  • 7. Kampmann, Mihkel. Eesti vanem ilukirjandus. Üleminek waimuliku kirjanduse walitusest Eesti algupärasele rahvuslikule kirjandusele. Tartu: K. Sööt, 1908. lk 81-84. [Estnisch]
  • 8. Lepik, Mart [= M.L.]. Sommer, Johannes. – Eesti biograafiline leksikon. Tartu: Loodus, 1926-1929 lk 484 (2. tr. Saku : Eesti Akadeemiline Ajalooselts, 2000, lk 463). [Estnisch]
  • 9. Liiv, Toomas. Venelane ja vaenlane. – Sirp 1.10.2004, lk 8. [Estnisch]
  • 10. Mihkla, K. “Mees on see, kel mehe süda rinnus ...”. Ääremärkusi eesti sentimentalistliku jutukirjaniku Johann Friedrich Sommeri elukäigust. – Eesti Sõna 9.06.1944, lk 4. [Estnisch]
  • 11. Nurmekund, Pent. Avaldamata materjale Suve Jaanist. – Edasi 3.10.1954, lk 3. [Estnisch]
  • 12. Ridala, Villem. Eesti kirjanduse ajalugu koolidele. I jagu. 2., parandatud ja täiendatud trükk. Tartu: Noor-Eesti, 1924, lk 201-202; 205-208. [Estnisch]
  • 13. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 133-135. [Estnisch]
  • 14. Sööt, B. Johann Sommer – eesti-vene kirjanduslike suhete pioneer (1777-1851). – Edasi 27.03.1951, lk 2. [Estnisch]
  • 15. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 348, 355, 429. [Estnisch]
  • 16. Tuglas, Friedebert. Kirjanduslik stiil. Mõned leheküljed eesti salmi ja proosa ajaloost. Noor-Eesti IV album. Helsinki : E. K. S. Noor-Eesti väljaanne, 1912 (= F. Tuglas 1996: Kirjanduslik stiil. Lehekülgi eesti salmi ja proosa ajaloost. Kogutud teosed 7. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk. 43-44). [Estnisch]
  • 17. Vaas, T. [Retsensioon teosele Suve Jaan. Luige Laos. Suve Jaani sõpradele. Redigeerinud Aino Paltser. 3 [4!] tr. Tartu, 1922]. – Eesti Keel, 1922, 5-6, lk 186-191. [Estnisch]
  • 18. Vinkel, Aarne. Suve Jaani koht eesti kirjanduse ajaloos. Keel ja Kirjandus, 1959, 9, lk 533-543; 10, lk 584-594. [Estnisch]
  • 19. [Vinkel, Aarne]. “Vene süda ja vene hing”. Esimene eesti raamat 1812. aasta isamaasõjast. – Rahva Hääl 8.09.1962, lk 4. [Estnisch]
  • 20. Vinkel, Aarne. Suve Jaan. – Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Esimestest algetest XIX sajandi 40ndate aastateni. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 459-470. [Estnisch]
  • 21. Vinkel, Aarne. Eesti rahvaraamat : ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 203-222. [Estnisch]
  • 22. Vinkel, Aarne. Suve Jaan. – Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 556-557. [Estnisch]

Verwandte Autoren