et de ru en
Startseite

Jacob Johann Malm (1796 – 1862)

Humoristischer Dichter; Zollbeamter in Reval; Vater von Carl Eduard Malm

Inhaltsverzeichnis

Angaben

Geburtsort: Reval (Estland)
Geburtsdatum (n.St./a.St.): 06.01.1796 / 26.12.1795
Sterbeort: Reval (Estland)
Sterbedatum (n.St./a.St.): 23.05.1862 / 11.05.1862
Geschlecht: Mann
Sprachen: Estnisch, Deutsch
Namensformen: Jacob Johann Malm; Johann Jakob Malm; J. J. Malm

Aufsätze

  • et ru

    Ülevaade

    Elu

    Jacob Johann Malm sündis 26. detsembril 1795 (06. jaanuaril 1796) Tallinnas (Reval) tolliametniku Jacob Johann Malm`i (?–1809) pojana. Tema emaks oli tõenäoliselt Anna Maria Normann, kellega J. J. Malm vanem oli abiellunud 1797. aastal (isa esimene abikaasa, teise õde või poolõde Anna Maria Lillien, suri aastal 1794).

    Elupõline tallinlane J. J. Malm noorem käis esmalt Tallinna kreiskoolis ning õppis aastatel 1811–13 Tallinna kubermangugümnaasiumis, kust lahkus aga juba sekundas, et asuda tööle kohalikus tolliametis. Tööka ning hoolsa ametnikuna, kelle elukäigule lisab värvi üksnes (väidetavalt sõpraderingis väga hinnatud) portreemaaliharrastus ning kelle kirjanduslikest sepitsustest olevat teadnud vaid vähesed, tegi J. J. Malm karjääri, jõudes viimaks välja Tallinna tolliameti arvepidaja (Berechner) ametikoha ning titulaarnõuniku ametiastmeni. 1833. aastal abiellus J. J. Malm Tallinnas Minna Lütkens`iga (1812–65), kelle isa, samuti tolliametnik, oli 18. sajandi lõpul Hamburgist Tallinna elama asunud.

    J. J. Malm suri 11. (23.) mail 1862 oma kodulinnas Tallinnas neurasteenia tagajärjel. Ta on maetud Niguliste kiriku juurde. Samal aastal edukalt Tartu ülikooli teoloogiaõpingud lõpetanud Carl Eduard Malmist (1837–1901), J. J. Malmi keeletundlikust pojast, sai esimesi professionaalsel tasemel luuletõlkijaid eesti keelde (J. W. Goethe, F. Schiller, H. Heine, I. Krõlov jt) ning armastatud kirikuõpetaja Raplas (Rappel).

    Looming

    Eesti kirjanduslukku on J. J. Malm läinud üheainsa teosega, 1841. aastani käsikirjaliselt levinud saksa-eesti segakeelse, nn poolsaksakeelse (Halbdeutsch) humoristliku värsistatud lugulauluga „Die Oberpahlsche Freundschaft“ (teose esimene ning tuntuim osa on dateeritud aastaga 1818, teine osa aastaga 1857), mis naerab heatahtlikul, ent robustsel moel välja eestikeelse talumehe ning saksakeelse mõisa- resp. agulielaniku identiteedi vahel kõikuva kadakasaksa.

    Esmakordselt G. Kohli reisiraamatu „Die deutsch-russischen Ostseeprovinzen oder Natur- und Völkerleben in Kur-, Liv- und Esthland“ 2. osas (Dresden/Leipzig, 1841) anonüümselt ilmunud luuletuse autoriks peeti teiste hulgas Jakob Heinrich von Lilienfeld`i ning Peter von Manteuffel`it.

    J. J. Malm avaldas värssloo esimest korda autoriseeritud kujul kahes jaos Tallinna kalendris „Illustrierter Revalscher Almanach“ (1855/1858). Omaette raamatuna ilmus kaheosaline teos esimest korda veel autori eluajal 1861. aastal Tallinnas. Äärmiselt menuka luuleloo teisele trükile 1870. aastal järgnes veel kuus kordustrükki (1905. aastal 8. trükk) Tallinnas ning uustrükke mitmel pool mujal.

    J. J. Malmi teksti mõõtuandva levitajana, sotsiaalse ja rahvusliku poolsaksa vaherühma keele kultiveerija ning tulevase Baltikumi võimaliku ühiskeele innuka propageerijana (sattudes niiviisi mh Friedrich Reinhold Kreutzwald`i naerualuseks) paistis silma Dr. Bertam (G. J. Schultz-Bertram), kes avaldas luuletuse esimese osa kergelt muudetud kujul ka oma populaarses teoses „Baltische Skizzen“ (1857).

    Luuleloo sootuks uue redaktsiooni pakkus 1881. aastal Leipzigis välja Tallinna literaat P. T. Falck, esitledes üllitatud teksti autori viimase tahtena. Ehkki Jacob Michael Reinhold Lenz`i teoste võltsijana kurja kuulsuse pälvinud eesti päritolu Falcki väidete usutavuses maksab kahelda, pakub tema mahuka „keele- ja kirjandusajaloolise sissejuhatusega“ varustatud väljaanne – liikudes Dr. Bertrami kiiluvees – sellegipoolest huvi katsena rajada Halbdeutsch`ile kui kirjanduskeelele teaduslikku vundamenti, esitades nõnda venestusaja eelõhtul veel teostatavana tundunud, tänapäeval kummastust tekitava visiooni ühisbalti identiteedist.

    J. J. Malmi lugulaul „Die Oberpahlsche Freundschaft“ kui „tõeline balti võrse“ (Dr. Bertram) pani aluse (vähemalt kakskeelset lugejat eeldavale) poolsaksakeelse luule traditsioonile Baltimaade kirjanduses. Tallinna tolliametniku jämekoomilisest teosest on ammutanud inspiratsiooni küllap suurem osa hilisemaid (valdavalt saksa rahvusest pärinenud) poolsaksakeelse luule harrastajaid nii eesti- kui lätikeelses Baltikumis: Dr. Bertram, 1880–90. aastate Riia kultuurielu keskseid tegelasi Rudolf Seuberlich (1841–1913), Tartu literaat Arthur Usthal nagu ka ümberasujate hulka kuulunud Walter von Wistinghausen (1879–1956), kelle 1954. aastal Hannoveris trükitud värssjutustus „Verwalter Pirk sein Hausboesie“ on jäänud ilmselt viimaseks seda laadi tekstiks üldse.

    Kokkuvõtteks

    Kultuuriajaloolisel taustal on G. Suitsu poolt pelgalt „veidernaljakaks värsisepitsuseks“ ja „värsidiletantismi näiteks“ nimetatud „Die Oberpahlsche Freundschaft“ ning hilisemad poolsaksakeelsed luuletused loetavad balti eneseirooniliste tekstidena, milles nii eestlaste (resp. lätlaste) kui baltisakslaste pihta suunatud pilge avaldub ühtaegu nii kasutatud mängulises keeles kui ka kujutatud koomiliste tegelaste karakteristikas. M. Bahtini karnevalikultuuri kontseptsiooni valgusel on nende tekstide pilge loetav universaalsena: välja naerdakse kogu korraga relatiivsena tunduv maailm – karnevaliatmosfääris sängitatakse mulda vana maailm ning võetakse tervitades vastu uus.

    Ajaloolisest kontekstist lahus on M. Kalda näidanud viljaka tõlgendusviisina võimalust läheneda J. J. Malmi humoristlikule lugulaulule kui makaroonilise luule ehedaimale näitele Baltimaade kirjanduses.

    Akadeemilise ja nõnda paratamatult piiratuma lugejaskonnaga Carl Petersen`i, värsivirtuoosse tartlase kõrval kuulub tallinlasest rahvalik ning amatöörne J. J. Malm esimeste ja lõpuks väheste Läänemereprovintsides üldist populaarsust nautinud kohalike humoristlike luuletajate hulka, kes suutsid ühiskondlikult murrangulisel 19. sajandil kõnetada oma loominguga siinseid erikeelseid ja -meelseid lugejaid.

    Vahur Aabrams

Texte

Bilder

  • Jacob Johann Malm
    Jacob Johann Malm
    Datierung: 1895
    Quelle: Das Baltische Dichterbuch. Hrsg. von Jeannot Emil Freiherr von Grotthuss. 2. Aufl. Reval: Franz Kluge,1895, S. 143.
    Signatur: Est. A-1757
    [image/jpeg] [417x500px]

Links

Sekundärliteratur

  • 1. Aabrams, Vahur. „Die Oberpahlsche Freundschaft“, „Karluscha Tattelbaum“, „Benjamin Paul Püttisepp“ und „Kleine Indermetzo. Reise in Ausland“ – Vier Gedichte in estnischem Halbdeutsch aus einer karnevalesken Umbruchzeit. Diplomarbeit. Tartu : Universität Tartu, Lehrstuhl für Deutsche Philologie, 1999. (Käsikiri.) [Deutsch]
  • 2. Aabrams, Vahur. "Mehr nurrige Gesicht" : Vier Gedichte in estnischem Halbdeutsch aus einer karnevalesken Umbruchzeit. Tartu : Universität Tartu, Lehrstuhl für Deutsche Philologie, 2007. (Käsikiri. Kättesaadav ka digitaalsel kujul, vt viited) [Estnisch]
  • 3. Behrsing, Arthur. Grundriß einer Geschichte der baltischen Dichtung. Hrsg. unter Mitarb. von André Favre, Otto Greiffenhagen u. Arthur Knüpffer. Leipzig : Institut für Auslandskunde, Grenz- und Auslanddeutschtum, 1928. [Deutsch]
  • 4. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz- Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, S. 484. [Deutsch]
  • 5. Falck, Paul Theodor. Wer ist der Verfasser der oberpahlschen Freundschaft, und welche Lesart des Gedichtes ist die echte? – Die Oberpahlsche Freundschaft. Ein Gedicht in deutsch-estnischer Mundart von Jacob Johann Malm. Mit einer linguistisch- und literarhistorischen Einleitung zum ersten Male herausgegeben von Paul Theodor Falck. Leipzig : Wilhelm Friedrich, Verlag des „Magazin für die Literatur des In- und Auslandes“, 1881, S. 14–29. [Deutsch]
  • 6. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 2: H-M. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 881-882. [Deutsch]
  • 7. Grotthuss, Jeannot Emil Freiherr von. Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kristischen Studien. Reval: Verlag von Franz Kluge, 1894, S. 375-376. [Deutsch]
  • 8. Grotthuß, Jeannot Emil Freiherr von. Jacob Johann Malm. – Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Rußlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. Aufl. Reval : Franz Kluge, 1895, S. 431–432. [Deutsch]
  • 9. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 218–221. [Deutsch]
  • 10. Kalda, Maie. Jacob Johann Malm ja makarooniline luule. – Vikerkaar 1993, nr 3, lk 67–74; nr 4, lk 67–72. [Estnisch]
  • 11. Kalda, Maie. Deutsch-estnische makkaronische Dichtung. Ettekanne 7. Balti seminaril „Literaturbeziehungen zwischen Deutschbalten, Esten und Letten“ 9. VI 1995 Lüneburgis. (Käsikiri.) [Deutsch]
  • 12. Kalda, M. Malm, Jacob Johann. - Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 320. [Estnisch]
  • 13. Kalda, Maie. – Über makkaronische Dichtungsart in Estland. – Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum Jyväskylä 10.–15. 8. 1995. Pars VII. Litteratura. Archaelogia & Anthropologia. Redegerunt H. Leskinen, R. Raittila, T. Seilenthal. Moderatores Jyväskylä 1996, lk 96–99. [Deutsch]
  • 14. Kalda, Maie. Makaroonilisi ühe- ja kahekõnesid Eesti kultuuriruumis. – Looming 1996, nr 2, lk 258–270. [Estnisch]
  • 15. Kalda, Maie. Über makkaronische Dichtungsart in Estland. – Latvijas Zinātņu Akadēmijas Vēstis. A daļa: Sociālās und humanitārās zinātnes / Proceedings of the Latvian Academy of Sciences. Section A. 1996, kd 50, nr 4/5, lk 1–10. [Estnisch]
  • 16. Kalda, Maie. Jacob Johann Malm ja makarooniline luule. – Kalda, Maie. Mis mees ta on? Tallinn : Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2000 (=collegium litterarum 12), lk 82–149. [Estnisch]
  • 17. Lehiste, Ilse. A poem in Halbdeutsch and some questions concerning substratum. – Word 21, 1965, lk 55–69. [Englisch]
  • 18. Lehiste, Ilse. Luuletus Halbdeutschis ja mõned küsimused substraadi kohta. [Tõlkinud Ene-Reet Soovik] – Lehiste, Ilse. Keel kirjanduses. Koostaja Jaan Ross. Tartu : Ilmamaa, 2000 [2001] (=Eesti mõttelugu 36), lk 121–134. (Sealsamas lk-del 293–300 on faksiimilena trükitud [=fototaastrükina] ka Malmi luuletuse I osa (1818) väljaandest: Malm, J. J. Die Oberpahlsche Freundschaft. Deutsch-estnisches Gedicht. Harry v. Hofmann: Hamburg-Rahlstedt 1961 (=foto-ofset-taastrükk väljaandest: Malm, J. J. Die Oberpahlsche Freundschaft. Deutsch-estnisches Gedicht. Mit dem Lebensbild des Verfassers. 8. Original-Aufl. Reval : Ferdinand Wassermann, 1905).) [Estnisch]
  • 19. Lukas, Liina. Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918. Tartu–Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus/Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond, 2006, S. 97–100. [Estnisch]
  • 20. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Verlag Wissenschaft und Politik, Berend von Nottbeck : Köln, 1989, S. 222. [Deutsch]
  • 21. Sivers, Jegór von, (1775–1822). – Deutsche Dichter in Rußland. Jacob Heinrich von Lilienfeld (1716–1785). – Studien zur Literaturgeschichte. Berlin : Schroeder 1855, S.17–23. [Deutsch]
  • 22. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 359, 570. [Estnisch]
  • 23. Undusk, Jaan. Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia. - Keel ja Kirjandus 1992, nr 10, lk 583-594; nr 11, lk 645-656; nr 12, lk 709-725 (vt eriti nr 10, lk 586-589). [Estnisch]
  • 24. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, C. H. Beck, 2005, S. 149, 183. [Deutsch]

Verwandte Autoren