et de ru en
Startseite

Joachim Gottlieb Schwabe (1754 – 1800)

Dichter, Kalenderschriftsteller

Inhaltsverzeichnis

Angaben

Geburtsort: Kosch (Estland/Harrien)
Geburtsdatum (n.St./a.St.): 22.11.1754 / 11.11.1754
Sterbeort: St. Katharinen (Estland)
Sterbedatum (n.St./a.St.): 01.02.1800 / 21.01.1800
Geschlecht: Mann
Sprache: Estnisch
Namensformen: Joachim Gottlieb Schwabe; Schwabe

Aufsätze

  • et ru

    Ülevaade

    Eluloolist

    Joachim Gottlieb Schwabe sündis 11. (22.) novembril 1754 Kosel (Kosch) pastori pojana. Ta õppis Narvas (Narwa) ja Tallinna (Reval) gümnaasiumis. Ülikoolihariduse omandas Schwabe Jenas (1774–78). Aastatel 1780–83 oli ta pastor Nissis, 1783–1796 Lihulas (Leal) ning 1796–1800 Kadrinas (St. Katharinen). Schwabe suri Kadrinas 21. jaanuaril (1. veebruaril) 1800.

    Kirjanduslik tegevus. Ilmalikud luuletused

    Schwabe suhtles Johann Christoph Petri`ga, kes mainib teda oma teoses „Ehstland und die Ehsten“ („Eestimaa ja eestlased“) (Gotha 1808, lk 414) kui oma talupoegade elu parandamisele pühendunud inimest. Schwabe on üks varasemaid eestikeelse ilmaliku luule trükis avaldajaid. Lindforsi „Eesti-Ma Rahwa Kalendris“, mille lisa toimetajaks ta oli aastatel 1795–97 ning 1799, ilmus temalt kolm luuletust: „Laul“ (1795), „Lapse uinutamisse Laul“ (1796) ja „Kewwade laulda“ (1797). Käsikirjalisena on Johann Heinrich Rosenplänter`i ärakirjas („Bibliotheca esthonica“) säilinud Schwabe „Eestima tallomehhe laul“. Rosenplänter trükkis oma Beiträge 20. vihikus (1832) uuesti ära „Laulu“, saksakeelse pealkirja all „Der zufriedene Bauer“ („Rahulolev talupoeg“), ja luuletuse „Der Sommer“ („Suvi“).

    Luuletust „Kewwade laulda“ peetakse esimeseks trükis ilmunud eesti loodusluuletuseks, „Lapse uinutamisse Laulu“ esimeseks hällilauluks. „Lapse uinutamise Laul“ ja „Eestima tallomehhe laul“ vastanduvad oma kriitilise talupojaelu-kujutusega luuletusele „Laul“, mis maalib maaelu helgetes toonides.

    Kairit Kaur

Texte

Sekundärliteratur

  • 1. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 255, 295, 303, 332. [Estnisch]
  • 2. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 45, 46. [Estnisch]
  • 3. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 158, 190, 204. [Deutsch]
  • 4. Kampmann, Mihkel. Eesti kirjanduseloo peajooned. 1. jagu. Tallinn: Busch, 1912, lk 235-236. [Estnisch]
  • 5. Raud, L. – Eesti kirjanduse ajalugu. I. köide. Esimestest algetest XIX 40-ndate aastateni. Toim. Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 255. [Estnisch]
  • 6. Ridala, Villem. Eesti kirjanduse ajalugu koolidele. 1. jagu. Tartu: Noor-Eesti, 1924, lk 169-170. [Estnisch]
  • 7. Suits, Gustav; Lepik, Mart (toim.). Eesti kirjandusajalugu tekstides. Esimene osa. Tartu: Akadeemiline Kirjandusühing, 1932, lk 155-156. [Estnisch]
  • 8. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 263, 272. [Estnisch]
  • 9. Vinkel, Aarne. Kaks käsikirjalist luuletust XVIII sajandi lõpust. – Keel ja Kirjandus 1959, nr 1, lk 22-25. [Estnisch]
  • 10. Vinkel, Aarne. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 56-57. [Estnisch]
  • 11. Vinkel, A. Kaks käsikirjalist luuletust XVIII sajandi lõpust. - Keel ja Kirjandus 1959, nr 1, lk 22-28. [Estnisch]
  • 12. Vinkel, A. Schwabe, Joachim Gottlieb. – Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 519. [Estnisch]