et de ru en
Startseite

Johann Christoph Petri (1762 – 1851)

Publizist; Kritiker der Leibeigenschaft; Gelehrter; Pädagoge

Inhaltsverzeichnis

Angaben

Geburtsort: Kleinmölsen
Geburtsdatum (n.St./a.St.): 05.11.1762 / 25.10.1762
Sterbeort: Erfurt
Sterbedatum (n.St./a.St.): 24.02.1851 / 12.02.1851
Geschlecht: Mann
Sprache: Deutsch
Namensform: Johann Christoph Petri

Aufsätze

  • et ru

    Ülevaade

    Eluloost

    Johann Christoph Petri sündis 25. oktoobril (5. novembril) 1762 Saksamaal Tüüringis Erfurdi lähedal Kleinmölsenis, kus ta isa pidas pastoriametit. Koolihariduse sai Petri Erfurdi raegümnaasiumis, aastast 1780 oli ta Erfurdi ülikooli filosoofia teaduskonna üliõpilane, 1783 vahetas ülikooli, asudes õppima Jenasse. Oma kraadid sai ta siiski Erfurdis (filosoofiamagister 1784; teoloogiamagister 1797).

    1784. aastal tuli Petri Baltimaadele ning töötas kolm aastat koduõpetajana Põltsamaal (Oberpahlen), kus ta tutvus August Wilhelm Hupel`iga, kellelt sai tõuke publitsistitööks. Arvatakse, et koduõpetajaametit pidas Petri aastatel 1784–96 Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal ning Peterburis. Seejärel suundus ta tagasi Saksamaale, kus oli aastatel 1797–1820 Erfurdi gümnaasiumi retoorikaprofessor ja 1797–1816 Erfurdi ülikooli privaatdotsent. Lisaks oli ta 1814–40 Üldkasulike Teaduste Kuningliku Akadeemia liige. Petri suri Erfurdis 24. veebruaril 1851.

    Publitsistika ja pärisorjuse kriitika

    Pärast Saksamaale naasmist avaldas Petri hulgaliselt artikleid ja raamatuid väga mitmekesistel teemadel, millest täpset ülevaadet ei olegi (Recke/Napiersky (1831:406–409) mainib kaheksat raamatut kaheteistkümnes köites ja 42 artiklit, Heeg`il (1985:541) on andmeid 14 raamatust kahekümnes köites, 302 artiklist ajalehtedes ja ajakirjades ning 371 leksikoniartiklist, kuid ta ei pea seda infot lõplikuks). Suuresti keskendus Petri oma kirjutistes Eesti-, Liivi- ja Venemaale, tutvustades neid maid erinevate nurkade alt.

    Esimeseks raamatuks, milles Petri tutvustas Eestit, oli „Briefe über Reval“ („Kirju Tallinna kohta“, 1800), milles ta kujutab Tallinnat (Reval) allakäiva provintsliku sadamalinnana, mida valitsevad tsiviilasjades asjatundmatud sõjaväelased, mille ametnikud on korrumpeerunud ja aadlikud elavad luksuslikku elu, pidades lõputuid söömaaegu ja pidusid. Viimastele on vastandatud nii linnas kui maal elavad eestlased, keda kirjeldatakse räpaste ja armetutena, apaatsete ja alandlikena, täis allasurutud viha kõigi sakste vastu. Kui eestlasi kirjeldab Petri kaastundega, siis kõige sõbralikuma kirjelduse osaks saavad kohalikud venelased, keda ta kujutab toimekate väikekaupmeeste ja usinate aedviljakasvatajatena.

    Kuid Eesti ajaloos on Petri kuulsaks saanud eelkõige pärisorjuse kriitikuna Johann Georg Eisen von Schwarzenberg`i, Heinrich Johann von Jannau ja Garlieb Merkel`i kõrval ning tema kõige tuntumaks raamatuks on „Ehstland und die Ehsten“ („Eestimaa ja eestlased“, 1802). Selle raamatuga püüdis Petri luua paralleeli Merkeli „Lätlastele“ („Die Letten, vorzüglich in Liefland“, 1796). Petri kirjeldab Eestimaa geograafilis-klimaatilisi olusid, eestlasi, nende õigusetut seisundit ja kombeid, kirjeldab aadlit, leides, et see elab prassivalt, on vaimselt vähe arenenud ja talupoegade vastu ülekohtuselt julm. Lisaks vaatleb ta kiriku- ja kooliolusid, andes neilegi negatiivse hinnangu. Teos äratas pahameelt Balti aadliringkondades ja vaimulike seas, sellele ilmus mitmeid vastulauseid, millest tuntuim on ilmselt Hermann Friedrich Tiebe „Lief- und Ehstlands Ehrenrettung gegen Herrn Merkel und Petri“ („Liivi- ja Eestimaa au kaitsmine härrade Merkeli ja Petri vastu“, 1804), millele Petri vastas omakorda raamatuga „Neue Pittoresken aus Norden“ („Uusi pildikesi Põhjast“, 1805). Ka püütud Petri raamatud võimalikult kiirelt kokku koguda ja hävitada (Kaev 1953).

    „Ehstland und die Ehsten“ avaldas muljet hilisematele eesti rahvusliku liikumise tegelastele, Adam Peterson andis pealkirja all „Huwitaw tükike Kodumaa ajaluost“ (1901, 2. tr 1903) sellest välja tähtsamad eestlasi puudutavad lõigud. Etnograafide huvi on raamat äratanud hiljemgi.

    Võrreldes varasema pärisorjuse kriitikaga peetakse uuenduslikuks Petri valmidust kaotada aadlike seisus, samuti mitte-eitavat (ehkki mitte soosivat) suhtumist pärisorjuse probleemi lahendamisse revolutsiooni teel (Loone 1960:122–123). Eesti talupoegade pärisorjuse probleemist ei lähe Petri päriselt mööda isegi oma kirjutistes, mis otseselt Eestit ei puudutanudki. Nii võrdleb ta oma kaheköitelises Ameerika ajaloos „Neueste Kunde von Amerika“ („Uusimaid teateid Ameerika kohta“, 1816) eesti pärisorjade olukorda Ameerika neegerorjade omaga ja leiab koguni, et viimaste ike ei ole eestlaste omast sugugi hullem (Andres 1978:716). Petri kirjutistele on ette heidetud enesekordamist, pealiskaudsust ja retooritsemist, esile tõstetud aga siirast kaasaelamist pärisorjade olukorrale.

    Kairit Kaur

Texte

Links

Sekundärliteratur

  • 1. Andres, Helga. Im Bannkreis des Jakobinismus. Johann Christoph Petri (1762-1851). – Zeitschrift für Slawistik 1978, Nr. 5 (Beiträge zu Baltistik II), S. 713-721. [Deutsch]
  • 2. Brutus, L.; Loone, L. (toim.). Põhijooni majandusliku mõtte ajaloost Eestis XIX sajandil. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, lk 40-53. [Estnisch]
  • 3. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 369. [Estnisch]
  • 4. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 36, 235, 240, 242, 243, 245-248, 262, 266, 278, 294. [Estnisch]
  • 5. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 41. [Estnisch]
  • 6. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 93 f. [Deutsch]
  • 7. Heeg, J. “Ueber einige Merkwürdigkeiten und Alterthümer in Lief- und Esthland.” Die Ostseeprovinzen Rußlands in den Publikationen Johann Christoph Petris (1762-1851). – Zeitschrift für Ostforschung 1985, Nr. 4, S. 536-557. [Deutsch]
  • 8. Heeg, J. Die Publikationen Johann Christoph Petris (1762-1851) über Estland, Livland und Rußland. – Journal of Baltic Studies 1985, Nr. 2, S. 128-137. [Deutsch]
  • 9. Kaalep, Ain (koost.). Külalisi mitmes Eestis. – Loomingu Raamatukogu 1960, nr 49 (161), lk 73. [Estnisch]
  • 10. Kaev, H. Valgustaja ja võitleja Joh. Ch. Petri. – Edasi, 16.12.1953, lk 2. [Estnisch]
  • 11. Kahk, Juhan. Der Bauer in der Literatur und im wirklichen Leben. Die progressiven baltischen Publizisten an der Grenzscheide des 18. und 19. Jahrhunderts und ihr Held. – Der Bauer Mittel- und Osteuropas im sozio-ökonomischen Wandel des 18. und 19. Jahrhunderts Beiträge zu seiner Lage und deren Widerspiegelung in der zeitgenössischen Publizistik und Literatur. Herausgegeben von Dan Berindei u. a. Redaktion Heinz Ischreyt. Köln ; Wien: Böhlau, 1973, lk 351-364. [Estnisch]
  • 12. Kruus, H. Eesti ajaloo lugemik III. Valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt XVIII ja XIX sajandil. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1929, lk 52-53. [Estnisch]
  • 13. Kurrik, H. Meie rahvustoitude hinnang balti kirjanduses ja nende tõeline väärtus. - Eesti Kirjandus 1940, nr 4, lk 171-179. [Estnisch]
  • 14. Lenz, Wilhelm (Hg.) Petri, Johann Christoph. – Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. Im Auftrage der Baltischen Historischen Kommision begonnen von Olaf Welding und unter Mitarbeit von Erik Amburger und Georg von Krusenstjern. Wedemark: Hirschheydt, 1998, S. 588. [Deutsch]
  • 15. Liiv, Otto. Petri, Johann Christoph. – Eesti biograafiline leksikon. 1. tr. Tartu: Loodus, 1926-1929, lk 378-379 (2. tr. Saku 2001, lk. 361-362). [Estnisch]
  • 16. Liiv, Otto. 125 aasta eest. Johan Christoph Petri raamatu “Ehstland und die Ehsten” juubeli puhul. Kibedad tõesõnad Balti sakslastele. – Vaba Maa, 24.12.1927, nr 302, lk 11. [Estnisch]
  • 17. Liiv, Otto. Märkmeid Johann Christoph Petri üle. Eesti Kirjandus 1929, nr 4, lk 145-157; nr 5, lk 209-218. [Estnisch]
  • 18. Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 117. [Deutsch]
  • 19. Loone, Leida. Lisandeid talurahva pärisorjuse vabastamise uurimisele Eestis. – Tartu Riikliku Ülilooli Toimetised 1960, v. 87. Eesti NSV ajaloo küsimusi I, lk122-123. [Estnisch]
  • 20. Recke, Johann Friedrich von; Napiersky, Karl Eduard (Bearb.). Petri (Johann Christoph). – Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Ehstland und Kurland. Dritter Band. Mitau: Steffenhagen u. Sohn, 1831, S. 406-409. [Deutsch]
  • 21. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Verlag Wissenschaft und Politik, Berend von Nottbeck : Köln, 1989, S. 249. [Deutsch]
  • 22. Siimo, Epp. Literaatide vestlusring Tallinnas. – Keel ja Kirjandus 1972, nr 10, lk 616. [Estnisch]
  • 23. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 219, 273-274. [Estnisch]
  • 24. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, C. H. Beck, 2005, S. 123. [Deutsch]
  • 25. Vinkel, Aarne. 200 aastat J. Chr. Petri sünnist. – Sirp ja Vasar, 10.11.1962, lk 4. [Estnisch]
  • 26. Vinkel, Aarne. Eesti kirjanduse ajalugu. 1. köide. Esimestest algetest XIX. sajandi 40ndate aastateni. Toim. Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 245-248. [Estnisch]
  • 27. Vinkel, Aarne. Petri, Johann Christoph. – Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 409. [Estnisch]
  • 28. Зутис, Я. Очерк по историографии Латвии I. Рига: Латгосиздат, 1949, c. 102-106. [Russisch]