Pedagoog, ajakirjanik, kirjandusloolane ja tõlkija; näitekirjanik
Гражданское имя:
Arthur Alfred Behrsing
Место рождения:
Velēna (Liivimaa)
Дата рождения
(новый стиль/старый стиль):
10.02.1873 / 29.01.1873
Место смерти:
Кёльн
Дата смерти
(новый стиль/старый стиль):
26.06.1929 / 13.06.1929
Пол:
Мужской
Языки:
Немецкий, Эстонский
Написания имени:
Arthur Behrsing; Arthur Alfred Behrsing; A. Behrsing; Erich Grote
-
Velēna kihelkonnakoolmeistri, köstri ja organisti Peter Behrsingi (Pehter Behrsin, Pēteris Bērziņš) (1837–1893) ja tema abikaasa Charlotte (snd. Knappe) poeg. Isa oli pärit Liivimaalt Valmiera kreisist (tänases Põhja-Lätis) Burtnieki kihelkonnast Labrenča mõisa alt läti taluperest ja saanud hariduse Jānis Cimze seminaris Valgas 1859–1862. Ema oli sündinud Sigulda kihelkonnas Lorupmuiža mõisa kõrtsmiku Reinhold Knappe tütrena, kuid elanud 1866. a-ks, mil ta Peter Behrsingiga laulatati (⚭ vkj. 31. I 1866), juba vähemalt tosinkond aastat Velēna kihelkonnas Lizuma mõisas, mille valitsejaks oli tema vend Eduard Knappe (kes võis olla pärinud selle ametikoha isalt Reinholdilt). Arthur Behrsing tuli ilmale Peter ja Charlotte Behrsingi teise lapsena, oli kolmest pojast keskmine.
Arthur Behrsing õppis Valga kreisis Velēna kihelkonnakoolis isa käe all, siis Cēsise (Võnnu) kreisis Vecpiebalgas Mülleri erakoolis ja seejärel Riias kubermangugümnaasiumis. 1892–1893 töötas Virumaal Lasinurmes koduõpetajana. 1893–1896 õppis Tartu ülikoolis teoloogiat (hõbeauraha 1895), oli seejärel koduõpetaja Eestimaal ja Kaluga kubermangus. (Kaluga kubermangu rändasid välja tema vennad. Vanem vend Johannes Eduard (Ivan Petrovitš) Behrsing töötas seal metsnikuna, noorem vend Arwid Alexander Behrsing semstvoarstina.)
1901 õppis Arthur Behrsing Saksamaal Jenas pedagoogikat ja õiendas Moskvas vanemõpetajaeksami. Seoses õpetajakutsega võib rääkida perekonnas traditsioonidest. Õpetaja ei olnud ju mitte ainult Arthur Behrsingi isa, vaid ka onu – ema teine vend Georg Heinrich Knappe (1835–?), kes kuulus Tartu elementaarkoolide õpetajate seminari kasvandike hulka ja töötas hiljem pedagoogina Jelgavas, Viljandis ning kõige pikemalt Ventspilsis. Georg Heinrich Knappe poeg Leo Knappe (1874–?) kirjutas luuletusi.
Arthur Behrsing oli koduõpetaja Järvamaal Paide külje all Präämas ja ühtlasi käsitöökursuste juhataja Paides. 1907–1921 töötas pedagoogina Tallinna koolides: 1907–1914 õpetajana Hansakoolis, 1914, 1919–1921 Toomkoolis (a-st 1920 direktor) ja 1919–1920 Elisekoolis. 1920–1921 oli Tallinna Saksa Õpetajate Liidu esimees. 1921–1927 töötas Viljandi saksa gümnaasiumi direktorina, 1927–1929 oli Võrus õpetajate seminari õpetaja.
1902 abiellus Arthur Behrsing Kuramaalt Aizpute kreisist Embūtest pärit Helene Elisabeth Mathilde Olga Adele Siegfriediga (1869–1930) (⚭ vkj. 12. VI 1902 Liepājas). Suri ootamatult Kölnis teel Inglismaale. Arthur Behrsing oli Eesti Vabariigi kodanik.
1919 oli Arthur Behrsing Tallinna ajalehe Estländische Zeitung für Heimat und Fortschritt peatoimetaja. 1924–1925 andis välja noorsoolehte Herdflammen (Baltisches Haus- und Jugendblatt) ning oli 1927–1929 selle toimetaja koos Emil Mussoga. Tõlkinud saksa keelde eesti kirjandust ja kirjutanud kirjanduskriitikat. 1928 andis välja baltisaksa kirjandusloo „Grundriss einer Geschichte der baltischen Dichtung“ ja kirjutas sellele kahasse Amblast pärit ajakirjaniku Arthur Knüpfferiga viimase, kaasaegset kirjandust käsitleva osa („Die jüngste Generation“). Arthur Behrsingi kirjanduslugu on jäänud standardteoseks tänase päevani.
Vahur Aabrams
-
1. Suits, Gustav. Balti kirjandusajaloo katse. - Eesti Kirjandus 1929, nr. 5. [Эстонский]
[Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika]
-
2. Arthur Behrsingi isa Peter Behrsingi vanemate abielukanne Burtnieki koguduse meetrikas 1834-1850 (Lettische, Getraute), lk 18p-19 (kaader 22), № 16. [Немецкий]
["Labbrenz Galge. Wirth Jahn Behrsin (Vater alter Wirth Jahn Behrsin; Mutter Trihne), geboren in Labbrenz Galge, und Lisdens Mintike Wirths Berthul Mennikis u. Marris Tochter Marri Mennikis, geb. in Lisden Gaile. Beide Eltern am Leben" laulatati vkj. 31. juulil 1836; "Er, ledig; 25 J.; Sie, ledig; 23 J."]
-
3. Arthur Behrsingi isa sünnikanne Burtnieki koguduse meetrikas 1834-1851 (Lettische, Geborene), lk 79p (kaader 82), № 185/94. [Немецкий]
["Pehter Behrsin" sünd. vkj. 4. dets. 1837 ("Labbrenz Galge"), rist. vkj. 12. dets. 1837; vanemad: "Vater. Wirth Jahn Behrsin, Mutter Marri – Luth."]
-
4. Arthur Behrsingi ema Jakobine Charlotte sünnikanne Sigulda koguduse meetrikas 1837 (Deutsche Gemeinde), lk 2 (kaader 4), № 4. [Немецкий]
["Kronenberg; ?Starpe Krug. Jakobine Charlotte Knappe; Vater Krüger Reinhold Knappe, Mutter Maria geb. Schatz."]
-
5. Sissekanne Velēna koguduse personaalraamatus 1827-1854, lk 5 (kaader 5). [Немецкий]
-
6. Arthur Behrsingi vanemate abielukanne Velēna koguduse meetrikas 1866, lk 55 (kaader 57), № 1. [Немецкий]
["Wellan Schule - Peter Behrsing mit: Lysohn Hof - Jacobine Charlotte Knappe" laulatati vkj. 31. jaan. 1866 Velēnas.]
-
7. Sünnikanne Velēna koguduse meetrikas 1873, lk 37 (kaader37), № 1. [Немецкий]
["Arthur Alfred Behrsing" sünd. vkj. 29. jaan. 1871 ("Wellan. Parochial-Schule"), rist. vkj. 4. märtsil 1871; vanemad: "V. Kirchspielschulm. Peter Behrsing, M. Jacobine Charlotte gb. Knappe – luth."]
-
8. Sissekanne Velēna koguduse personaalraamatus 1896-1909 (Lettische, Deutsche, Register der Gemeindemitglieder), lk 202-203 (kaader 104). [Немецкий]
[Wellan Parochialschule (Perekond Behrsing)]
-
9. Sissekanne Velēna koguduse personaalraamatus 1896-1909 (Lettische, Deutsche, Register der Gemeindemitglieder), lk 201 (kaader 102). [Немецкий]
[Arthur Behrsingi onu (emavend) "Verwalter Eduard Knappe" (1825–1908), kes hiljem elas Valgas.]
-
10. EAA.402.2.12504 [Русский]
[Arthur Behrsingi onupoja, Tartu Keiserliku Ülikooli üliõpilase Georg Eduard Knappe toimik (1890), sisaldab mh tema isa (A. Behrsingi emavenna) Georg Heinrich Knappe (1835–?) elulugu (1889).]
-
11. Erik-Amburger-Datenbank [Немецкий]
[Arthur Behrsingi vanem vend Johannes Eduard Behrsing (snd. vkj. 23. XII 1766 Velēnas).]
-
12. Erik-Amburger-Datenbank [Немецкий]
[Arthur Behrsingi noorem vend Arwid Alexander Behrsing (snd. vkj. 7. XII 1876 Velēnas)]
-
13. Sissekanne Viljandi Jaani koguduse personaalraamatus 1886-1939 V (saksa pihtkond) (EAA.3149.1.103), lk 19 B. [Немецкий]
-
14. Baltisches Biographisches Lexikon digital [Немецкий]
-
15. TLA.1376.1.19 [Эстонский]
[Aadressleht (30.VII 1926) Tallinna Aadressbüroo fondi aadresslehtede kogust]
- 1. Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung 3. I 1862, nr 1, lk 3. [Немецкий]
- 2. Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung 22. V 1863, nr 57, lk 231. [Немецкий]
- 3. Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung 5. VII 1867, nr 75, lk 338. [Немецкий]
- 4. Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung 17. IX 1871, nr 106, lk 503. [Немецкий]
- 5. Kohalikud sõnumid. - Postimees 12. XII 1895, nr 277. [Эстонский]
- 6. Lange, Hermann. Erste Dorpatsche Lehrer-Seminar mit seinen Schülern und Lehrern von seiner Gründung 1828 bis zu seiner Schliessung 1889. Dorpat: Schnakenburg, 1890, lk 89. [Немецкий]
- 7. Das ritterschaftliche Parochiallehrer-Seminar in Walk, seine Lehrer und Zöglinge. 1839–1890. Hrsg. von C. Peterson, J. Bach u. E. Inselberg. Riga: Jonck & Poliewsky, 1898, lk 197. [Немецкий]
- 8. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 39. [Немецкий]
- 9. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 1: A-G. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 179-180. [Немецкий]
- 10. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Verlag Wissenschaft und Politik, Berend von Nottbeck: Köln, 1989, S. 35. [Немецкий]
- 11. Uus Saksa leht Tallinnas. - Tallinna Teataja 4. IX 1919, nr 189, lk 4. [Эстонский]
- 12. Behrsing, A. Ida-Euroopa hoiatushüüd kõigile Lääne-Euroopa kaswatajaile. - Päevaleht, 14. II 1928, nr 44, lk 2. [Эстонский]
- 13. Suits, Gustav. Arthur Behrsing. Teenuslikku kirjandustegelast mälestades. - Postimees 2. VIII 1929, nr 206, lk 5. (Järelehüüd.) [Эстонский]
- 14. Oras, Ants. Balti kirjandusloo katse. - Päevaleht 28. II 1929, nr 58, lk 6. [Эстонский]
- 15. ArA. [= Artur Adson?] Tükk Balti kultuurajalugu. - Vaba Maa 8. III 1929, nr 57, lk 6. [Эстонский]
- 16. Linde, Bernhard. Balti kirjanduse ajalugu. - Päevaleht 24. V 1929, nr 136, lk 6. [Эстонский]
- 17. EAA.386.3.1024 [Немецкий]
- 18. EAA.402.14.14 [Немецкий]
|
![EAA.402.2.12504 [Русский]](http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=345&iid=200250392008&img=eaa0402_002_0012504_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=50&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=ab8946543c91380cf83809d3f814b5cb){kind=link}
![Sissekanne Viljandi Jaani koguduse personaalraamatus 1886-1939 V (saksa pihtkond) (EAA.3149.1.103), lk 19 B. [Немецкий]](http://www.ra.ee/dgs/browser.php?web=saaga&tid=15&iid=200704491950&lst=2&idx=34&img=eaa3149_001_0000103_00034_m.jpg&hash=5a7fef08d1c539908f2c920070331964){kind=link}