et de ru en
Startseite

Friedrich David Lenz (1745 – 1809)

Geistlicher Schriftsteller; der erste akademische Lehrer der estnischen Sprache; Sohn von C. D. Lenz; Bruder von J. M. R. Lenz

Inhaltsverzeichnis

Angaben

Geburtsort: Serben (Livland)
Geburtsdatum (n.St./a.St.): 20.09.1745 / 09.09.1745
Sterbeort: Dorpat (Livland)
Sterbedatum (n.St./a.St.): 16.12.1809 / 04.12.1809
Geschlecht: Mann
Sprachen: Deutsch, Estnisch
Namensformen: Friedrich David Lenz; F. D. Lenz; Wridrik Dawid Lents; Lenz; Wannem Lenz; D. H.

Aufsätze

  • et ru

    Ülevaade

    Liivimaal, Königsbergis ja taas Liivimaal – lapsepõlv ja noorus

    Friedrich David Lenz sündis 9. (20.) septembril 1745. aastal Dzērbene`s (Serben) Võnnu (Cēsis, Wenden) kreisis Liivimaal, kus ta isa, Taga-Pommeri linnakesest Köslin`ist (Koszalin) pärit vasksepa poeg, Halles pietistlikuks teoloogiks koolitatud Christian David Lenz (1720–98), töötas alates 1742. aastast maapastorina. F. D. Lenzi ema oli vanast baltisaksa suguvõsast pärit pastoritütar Dorothea (snd Neoknapp) (1721–78) Vastseliinast (Neuhausen) Liivimaal. 1749. aastal kolis Lenzide perekond läheduses asuvasse Cesvaine`sse (Sesswegen), kuhu isa oli saanud pastorikoha. Kümme aastat hiljem siirdus neljalapseline perekond juba Tartusse, kus C. D. Lenz asus Jaani kiriku saksa koguduse ülemõpetaja kohale. Tartus sündis peresse veel neli last.

    Lenzide perekonna vanim poeg Friedrich (Fritz) sai algharidust isa ning koduõpetaja käest, aga ka Tartu linnakoolis, ja siirdus seejärel 12-aastaselt õppima Königsbergi pietistlikku Collegium Fridericianum`i. Halle pietismi ja sealsete õppeasutuste rajaja A. W. Francke eeskujul 1698. aastal Ida-Preisimaa pealinnas asutatud kool oli populaarne ka välismaal, muu hulgas ülikoolitus Baltikumis. 1762. aastal asus F. D. Lenz, omandanud perekonna ainsa lapsena ülikoolieelse hariduse osaliselt väljaspool kodumaad, Königsbergi ülikoolis teoloogiat õppima. Tema õpingukaaslaste hulka kuulus ka Johann Gottfried Herder, kuid kahe noormehe lähemate kontaktide kohta ei ole midagi teada.

    Pärast õpingute lõppu kolis F. D. Lenz 1764. aastal Liivimaale ning asus esialgu tööle koduõpetajana Tallinnas (Reval). 1767. aastal sai ta kutse pastorikohale Tarvastusse (Tarwast), kuhu ta jäi ametisse 1779. aasta lõpuni. 1768. aasta jaanuaris abiellus F. D. Lenz Tallinnas Oleviste koguduse ülemõpetaja – ühtlasi Tallinna superintendendi – tütre Christine Marie Kellneriga (1746–1815).

    1778. aastal suri Tartus (Dorpat) F. D. Lenzi põdura tervisega ema. Järgmise aasta suvel sõlmis isa uue abielu ja kolis sügisel Riiga, kus ta pühitseti Liivimaa kindralsuperintendendi ametisse. Samal aastal oli pärast ligemale üheteist aasta pikkust võõrsil viibimist saabunud kodumaale ka F. D. Lenzi noorem vend, „tormi ja tungi“ esikirjanikke Jacob Michael Reinhold Lenz, kes peatus 1779. aasta lõpul ja 1780. aasta algul Tartus, kus oli äsja võtnud Jaani koguduse ülemõpetaja ning linnakooli inspektori ametid isalt üle F. D. Lenz.

    Kirju kirjandustegevus 18. sajandi lõpukümnenditel

    Aastatel 1788–89 andis F. D. Lenz koos Königsbergist pärit juristi ja kirjamehe Christian Heinrich Nielsen`i ja Leipzigis sündinud Friedrich Gotthilf Findeisen`iga välja ajalehti „Dörptsche Zeitung“ (1788) ja „Dörpatsches politisch-gelehrtes Wochenblatt“ (1789), kirjutas nagu juba Tarvastu-päevil juhuluuletusi ning avaldas jutlusi.

    F. D. Lenzi avaldatud jutlustest väärib eriti märkimist 1786. aastal (võib-olla J. M. R. Lenzi vahendusel) F. G. Jacobäeri kirjastuses Leipzigis trükist ilmunud kaheosaline mahukas koondkogu „Vaterländische Predigten“. Baltimaadel populaarsust nautinud teos, mille väljaandmisele oli autor mõelnud juba 1780. aastate alguses, trükiti 1794. aastal täiendatud kujul Tartus teistki korda. Esimese jutlusekogu edust julgustatuna avaldas F. D. Lenz peagi uue kaheosalise valimiku „Neue Sammlung Vaterländischer Predigten“ (1791/1792).

    F. D. Lenz oli tuttav aastatel 1780–82 Tartus linnakooli konrektorina töötanud Georg Gottfried Marpurg`iga, hilisema Vastseliina ja Rõuge (Ringen) pastori ning mitmete kooliraamatute autoriga, kelle 1793. aastal Tartus ilmunud eestikeelsele katekismusele „Kristlik Oppetusse-Ramat“ kirjutas ta saksakeelse saatesõna.

    1796. aastal andis F. D. Lenz Tartus välja ajakirja „Livländische Lese-Bibliothek“, virgutades niiviisi mõneti provintsilinna loidu vaimuelu. Ühe aastakäiguga piirdunud ajakirja veergudel ilmus kirjutisi teiste hulgas Friedrich Gustav Arvelius`elt ja Johann Wilhelm Ludwig Luce`lt.

    1803. aastal avaldas F. D. Lenz Tartu ajaloo teemalise brošüüri „Skizze einer Geschichte der Stadt Dorpat“. Sama aasta oktoobris vannutati Jaani koguduse ülemõpetaja, linnakonsistoorimi esimene assessor (aastast 1780) ning linnakooli inspektor (1780–1802) äsja taasavatud Tartu ülikooli – ja ühtaegu maailma – esimese eesti ja soome keele lektori kohale (eesti keele professuur sündis alles koos eestikeelse ülikooliga 1919. aastal).

    Töö Tartu ülikoolis ja eestikeelsed tekstid

    F. D. Lenz pidas Tartu ülikooli lektorina alates 1804. aasta kevadsemestrist kuni 1805. aasta kevadsemestri lõpuni loenguid eesti keeles, alates 1805. aasta sügissemestrist kuni 1809. aasta sügissemestri lõpuni, s.o kogu oma ülejäänud ametisolekuaja lisaks eesti keelele võib-olla ka soome keeles (on esialgu selgusetu, mil määral F. D. Lenz soome keelt valdas ning kus ta seda oli õppinud).

    Eesti keelega oli F. D. Lenz puutunud lähemalt kokku tõenäoliselt alles pärast ülikoolist vanematekoju naasmist (viimased olid kolinud vahepeal Liivimaa lätikeelsest osast Tartusse). Sellegipoolest avaldas F. D. Lenz eesti keeles õige mitu teksti. Nii ilmus tema nime all 1787. aastal Põltsamaal (Oberpahlen) F. G. Findeiseni kogumiku „Lesebuch für Ehst- und Livland“ 4. vihikus ilmalik luuletus „Minu Römuks olli Rosi“.

    F. D. Lenzil on teeneid ka eestikeelse tarbekirjanduse loomisel. 1796. aastal üllitas ta esimese eestikeelse aianduse õppekäsiraamatu „Aija-Kalender“, mille ta oli tõlkinud lõunaeesti murdesse samal aastal ilmunud Johann Precht`i lätikeelsest käsiraamatust „Dahrsa-Kallenders“ (viimane oli omakorda tõlge hilisema Riia linnapea Samuel von Holst`i saksakeelsest käsikirjast).

    F. D. Lenzi keeleloengud (enamasti kaks akadeemilist tundi nädalas) toimusid reeglina tasuta. Loengutes tegeldi grammatika ja tõlkimisega, tehti jutluseharjutusi ning peeti konversatsiooni. Alates 1808. aasta sügissemestrist käis teoreetiline keeleõpe August Wilhelm Hupel`i grammatikaraamatu „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte“ (1780) alusel.

    Lektoritöö kõrvalt täitis F. D. Lenz ka eestikeelsete trükiste tsensori ülesandeid, olles oma tegevuses võrdlemisi leebe. Nii ei teinud ta takistusi 1806. aastal Tartus ilmuma hakanud ning veel samal aastal keelustatud esimesele eestikeelsele ajalehele „Tarto maa rahwa Näddali-Leht“.

    Üheksa lapse isa F. D. Lenz suri 4. (16.) detsembril 1809. aastal Tartus lugupeetud mehena. Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule. Tartu Jaani kiriku pastorikoha võttis F. D. Lenzi surma järel üle tema poeg Gottlieb Eduard Lenz, kes oli juba Tartu ülikooli teoloogiateaduskonna kasvandik ning alates 1824. aastast ka praktilise teoloogia professor.

    Kokkuvõtteks

    Eesti kultuurilukku läheb vaimulik kirjamees Friedrich David Lenz ennekõike esimese akadeemilise eesti keele lektorina, kelle õpilaste hulka kuulus teiste hulgas Johann Heinrich Rosenplänter. Saksa ja maailma kirjanduslugu tunneb Tarvastu ning Tartu Jaani kiriku pastorit siiski üksnes J. M. R. Lenz`i vanema vennana, kelle hoiak perekonna avangardistlikust luuletajast „vesivõsu“ suhtes jätkas isa C. D. Lenz`i ex-cathedra-positsiooni taunivat laadi.

    Vahur Aabrams

Texte

Links

Sekundärliteratur

  • 1. Aabrams, Vahur. Friedrich David Lenz ning tema vend Jacob Michael Reinhold Lenz. – 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. 1803 eesti ja soome keele lektoraat Tartu ülikoolis. Juubelikogumik. Tartu : Tartu Ülikool, 2003, lk 28–60. [Estnisch]
  • 2. Aabrams, Vahur. „Tähtede kohal on teistsugune filosoofia“. Järelsõna. – Lenz, Jacob Michael Reinhold 2003. J. M. R. L. Saksa keelest tõlkinud Vahur Aabrams, Ain Kaalep jt. Eesti Goethe-Selts, Huma, 2003, lk 455–541. [Estnisch]
  • 3. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 3. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1831, S. 43–46 ; Nachträge und Fortsetzung. Hrsg von Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 8–9. [Deutsch]
  • 4. Am Tage der funfzigjährigen Predigtamtsfeier Sr. Magnificenz des Herrn General-Superintendenten über Livland und Präses des Oberkonsistoriums Herrn Christian David Lenz, Einrichtung des Gottesdienstes in der Krons-Kirche zu St. Jakob in Riga, angeordnet von dem Livländischen Oberkonsistorium Den 24sten Junii, 1792. Riga. [Deutsch]
  • 5. Anvelt, Leo. Tartukeelse nädalalehe "poliitilised artiklid". - Keel ja Kirjandus 1980, nr 11, lk 667-672. [Estnisch]
  • 6. Ariste, Paul. Eesti keele ja soome-ugri keelte õpetamisest ja uurimisest Tartu ülikoolis 1802–1852. – Looming 1952, nr 9, lk 1023–1037. [Estnisch]
  • 7. Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. H. 3. Lebensnachrichten von den livländischen Predigern, mit litterärischen Nachweisen. Th. 2. H–P. Mitau : J. F. Steffenhagen und Sohn, 1851, S. 52–53. [Deutsch]
  • 8. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 446 [Deutsch]
  • 9. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Hrsg. von Martin Ottow und Wilhelm Lenz. Köln / Wien : Böhlau, 1977, S. 106, 317 [Deutsch]
  • 10. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 235. [Estnisch]
  • 11. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 172. [Estnisch]
  • 12. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 40. [Estnisch]
  • 13. Falck, Paul Theodor. Der Stammbaum der Familie Lenz in Livland nach einem neuen System. Dazu als Pendant ein Goethe Stammbaum nach demselben System. Nürnberg : Bauer und Raspe (E. Küster), 1907, S. 5. [Deutsch]
  • 14. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 2: H-M. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 817-818. [Deutsch]
  • 15. Jürjo, Indrek, Bosse, Heinrich. Hofmeister gesucht: Neun Briefe von Christian David Lenz an Gotthilf August Francke. - Lenz-Jahrbuch: Sturm-und-Drang-Studien 1998/1999, Bd. 8/9. Hrsg. von Christoph Weiss. St. Ingbert: Röhrig Universitätsverlag, 2003, S. 9-43. [Deutsch]
  • 16. Kuum, Jüri. Aianduse ja mesinduse kutsehariduse arengust Eestis (1940. aastani). Tallinn, 1991, lk 13–15 . [Estnisch]
  • 17. Priidel, Endel. Mälestusi Tarvastu kultuuritegelastest. - Keel ja Kirjandus 1963, nr 2, lk 111-116. [Estnisch]
  • 18. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Köln, 1989, S. 205. [Deutsch]
  • 19. Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Feiern, Jubiläums-Nachrichten, etc. Aus den „Rigaschen Stadt-Blättern“ vom Jahre 1810 bis 1879 incl., mit Ergänzungen und Zusätzen, zum Theil aus dem seit dem Jahre 1853 in Riga erscheinenden „Rigaschen Almanach“ bis 1880 incl. [Hrsg. von] J. G. F. [= Jakob Gottfried Frobeen.] Bd. 3. Riga : Schnakenburg, 1884, S. 135–136. [Deutsch]
  • 20. Rätsep, Huno. 175 aastat eesti keele õpetamisest Tartu ülikoolis. – Tartu ülikooli ajaloo küsimusi. 7 (TRÜ ajaloo komisjoni materjalid). Tartu, 1979, lk 27–42. [Estnisch]
  • 21. Saareste, Andrus [= A. S-te.]. Lenz, Friedrich David. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 260. [Estnisch]
  • 22. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 122. [Estnisch]
  • 23. Tannberg, Tõnu. Tsensuurimaterjalid. – Tarto maa rahwa Näddali-leht. Uurimusi ja allikmaterjale. Koostanud Tõnu Tannberg, Tartu, 1998, lk 203–274. [Estnisch]
  • 24. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 245, 248, 254-255, 263, 268, 337. [Estnisch]
  • 25. Tartu ülikooli ajalugu. Kolmes köites 1632–1982. II. 1798–1912. Koostanud Karl Siilivask. Tallinn : „Eesti Raamat“, 1982, lk 13, 50, 177. [Estnisch]
  • 26. Verzeichnis der Vorlesungen auf der Kaiserlichen Universität zu Dorpat 1802–1815. [Deutsch]
  • 27. Vihma, Helgi. Esimene akadeemiline eesti keele lektor. Emakeele Seltsi aastaraamat 18, 1972, lk 189–195. [Estnisch]
  • 28. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, C. H. Beck, 2005, S. 113. [Deutsch]
  • 29. Vinkel, Aarne. „Tiiu tasane ja helde“. – Keel ja Kirjandus 1969, nr 11, lk 653–656. [Estnisch]
  • 30. Біографическій словарь профессоровъ и подавателей Императорскаго Юрьевскаго, бывшаго Дерптскаго, Университета за сто льтъ его существованія (1802–1902). Томъ 2. Подъ редакціей Г. В. Левицкаго. Юрьевъ : К. Маттисен, 1903, стр. 629. [Russisch]
  • 31. Императорскій Юрьевскій, бывшій Дерптскій, Университетъ за сто льтъ его существованія (1802–1902). Томъ I. Историческій очеркъ Е. Пътухова. Юрьевъ : К. Маттисен, 1902, стр. 16, 112, 121. [Russisch]

Verwandte Autoren