Digitale Textsammlung älterer Literatur Estlands

Angaben

Aufsätze

• et ru

  Ülevaade

  Eluloolist

  Johan(n) Sebastian Markard sündis 8. jaanuaril 1621 Frankimaal Schweinfurdis. Tema varasemast elukäigust on vähe teada. 1640. aastail saabus ta Tallinnasse, varaseim märge on tema kohta siinsetes trükistes 1644. aastal. 1647. aastal allkirjastas ta ühe oma juhuluuletuse kui teoloogia üliõpilane. Hiljemalt 1651. aastal sai ta kohaliku linnakooli rektoriks. Varasemais allikais nimetatud rektoriks asumise aasta 1637 on ilmselt ekslik – oli ju J. S. Markard sel ajal kõigest 16-aastane.

  Novembris 1655 kutsuti J. S. Markard Põltsamaale (Oberpahlen) pastoriks. Aastatel 1657–58 oli ta oma sünnilinnas Schweinfurdis paos venelaste sissetungi eest Liivimaale. Nendesse aastatesse mahub Markardi kroonimine pärjatud poeediks ühe kuulsama tollase saksa poeedi Johann Rist`i poolt. Millise teose eest J. S. Markard selle tunnustuse pälvis, pole teada.

  Hiljemalt 1658. aastal pöördus J. S. Markard tagasi Põltsamaale, kus töötas pastorina kuni surmani 1659. aasta mais. Jaanuaris 1660 maeti ta Tallinna (Reval) Oleviste kirikusse.

  Luule

  J. S. Markardi loomingust on teada 30 luuletust, neist viis iseseisvates trükistes, ülejäänud eri autorite koondkogumikes. Lisaks nimetab Henning Witte 1688. aastal J. S. Markardi teost „Decachordon oder Saitenspiel“, mida siiani pole õnnestunud leida, kuid mis oli (nagu Markardi teisedki tekstid) ilmselt luulevormis.

  J. S. Markardi luules domineerib saksa keel ladina keele ees (värsiridu vastavalt 1523 ja 140), üksikuid luuletusi on vanakreeka ja eesti keeles (vastavalt 30 ja 56 värsirida). Lähtudes ajastu traditsioonidest viljeles Markard juhuluulet eri puhkudeks: lisaks ühele pikemale panegüürikale kuninganna Kristiina auks („Heroum Estho-Suedicum oder Glückwünschendes Freud- und Ehrngedicht“ („Eesti-rootsi kangelasluuletus ehk õnnitlev rõõmu- ja austusluuletus“) 1651, 252 aleksandriini); 11 leinaluuletust, nt „Christliche Trost- vnd Lehr-Schrifft“ („Kristlik tröösti- ja õpetusluuletus“) 1644 Heinrich Göseken`i tütre mälestuseks; „Christliches Grab=Mahl dem /…/ Erico von Beeck /…/“ („Kristlik hauakiri Ericus von Beeckile“ Niguliste kiriku pastori Erich von Beecki surma puhul); „Rigische Ehrn- vnd Gedächtniss-Seule“ („Riia au- ja mälestussammas“) 1658, sõja ja katku tõttu aastatel 1656–57 hukkunud riialaste mälestuseks, tegelikult vaba värsstõlge H. Witte ladinakeelsest proosakõnest; 8 pulmaluuletust, nt „Hypomnematos philosophogamikou Condigne si vis nubere, nube pari! Exegesis /.../“ („Selgitus abielufilosoofilisele teesile „Kui tahad väärikalt naituda, abiellu võrdsega“ Petrus Kochi pulmadeks“, 1651) ning 7 pühendus- ja õnnitlusluuletust eri juhtumiteks, s.h. kolm õnnitlust 1656. aastal ilmunud uue eestikeelse lauluraamatu „Neu Ehstnisches Gesangbuch“ juures. Just viimati nimetatute hulgas on J. S. Markardi ainuke eestikeelne luuletus pealkirjaga „Auffmunterung zur Dankbarkeit an Lifland Für die Ausbreitung des göttlichen Worts daselbs“ („Liivimaa üleskutsumine tänulikkusele jumalasõna levitamise eest sealsamas“). See on Stahl`i-aegseid põhjaeesti kirjakeele traditsioone jätkav kaheksastroofiline nn Lutheri stroofivormis dedikatsioon.

  Värsivormide valikult on J. S. Markardi ladina- ja kreekakeelne luule ühekülgne, piirdudes eleegilise distihhoni ja korijambiga; saksakeelne luule on mitmekesisem, sisaldades aleksandriine, nelja erinevat jambilist stroofivormi, kolme erinevat trohheilist stroofivormi ning sonetti.

  J. S. Markardi luulet eristab kaasaegsetest Liivimaal tegutsenud luuletajaist saksa keele vaba ja mõjus kasutus.

  Kristi Viiding

Sekundärliteratur

• 1. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 3. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1831, S. 162. [Deutsch]
• 2. Alttoa, Villem; Valmet, Aino. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule. Tallinn, 1973, lk 53-55. [Estnisch]
• 3. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Hrsg. von Martin Ottow und Wilhelm Lenz. Köln-Wien: Böhlau Verlag, S. 329. [Deutsch]
• 4. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 171. [Estnisch]
• 5. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 2: H-M. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S.886-888. [Deutsch]
• 6. Klöker, Martin. Literarisches Leben in Reval in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts (1600-1657). Institutionen der Gelehrsamkeit und Genese städtischer Gelegenheitsdichtung. Bd. I. Osnabrück, 2003, lk 217-225. [Deutsch]
• 7. Pleiss, Detlev; Viiding, Kersti. Johann Sebastian Markardi senitundmatu eestikeelne juhuluuletus aastast 1657. - Keel ja Kirjandus 2007, nr 4, lk 265-276. [Estnisch]
• 8. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Verlag Wissenschaft und Politik, Berend von Nottbeck : Köln, 1989, S. 226-227. [Deutsch]
• 9. Saareste, Andrus [= A. S-te.]. Markard, Johann Sebastian. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 290. [Estnisch]
• 10. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 38. [Estnisch]
• 11. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 164. [Estnisch]
• 12. Valmet, A. Markard, Johan(n) Sebastian. - Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 323. [Estnisch]
• 13. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, C. H. Beck, 2005, S. 95. [Deutsch]