Üldandmed

Artiklid

• et ru

  Ülevaade

  Eluloost

  Carl Johannes Masing sündis 9. (20.) oktoobril 1811 Rakveres (Wesenberg) mõisakirjutaja pojana. Aastatel 1823–31 õppis ta Tallinna kubermangugümnaasiumis, järgnevalt 1832–34 Tartu ülikoolis usuteadust. Martin Lipu (1907, 124) andmeil tulnud Masing ülikooli vennastekoguduse juurest, millega olnud lähedalt seotud ta vanemad. Usuteaduse alal peab M. Lipp Masingi olulisemaks mõjutajaks professor Ernst Sartoriust, kelle õpetus vastandunud varasemale ratsionalismile. Lisaks kuulanud noormees ka põllumajandust ja eesti keelt puudutavaid aineid. Kohe pärast ülikool lõppu aastal 1835 suundus Masing Saaremaale, kus ta sai Mustjala (Mustel) koguduse pastoriks (1835–60). Aastal 1836 abiellus ta parun Karl Ungern-Sternbergi tütre Adelheid (Ida) Elmine Ungern-Sternbergiga. Kuna Masingi jutlused olnud populaarsed, tulnud ehitada uus kirik. Sastori eestvedamisel saigi see teoks. Samuti tegutses Masing põllumajandusse alal ja rahvakooli arendajana. 1860. aastal kutsuti agar hingekarjane pastoriks Peterburi Mihkli kogudusele, millel esialgu polnud oma hoonetki. See valmis Masingi energilise tegevuse tulemusena aasta enne kirikuõpetaja enda surma. M. Lipu teateil (1907, 130) käinud tema jumalateenistustel koguni hilisem saksa riigikantsler Otto von Bismarck, kes oli tollal Saksa saadik Venemaal. C. J. Masing suri Peterburis 1878.

  Tegevusest kirjamehena

  C. J. Masingi sulest pärineb mitmesugust vaimulikku kirjandust. Ta andis välja rea brošüüre, mis kujutasid endast enamasti tõlkeid. Niisuguseid on „Ühhe pattust pöörnud Negri orja sündinud asjad“ (Pärnu, 1834), „Laewa pois Pop“ (Tartu, 1836), „Monned Kennad Luggud“ (Tartu, 1839) ja „Kahhest Some-ma wabbandikkudest“ (Pärnu, 1843). Tõlgetest olulisemaks kujunesid aga tema piiblilood (1. osa 1842, 2. osa 1859), millest ilmus kümneid trükke ja mis omandasid lausa koolilugemiku staatuse. 1840. aastate usuvahetusliikumise ajal võttis Masing sõna luterluse kaitseks, kirjutades pöördumise „Pea kinni, mis sul on, et ükski ei sa sinno kroni võtta“ (Pärnu, 1846), mida levitati lendlehtedena 30000 eksemplaris lisaks Saaremaale ka Lõuna-Eestis. Eesti kirjanduslukku on Masing läinud ka vaidlusega Arnold Friedrich Johann Knüpffer`iga, mis lahvatas pärast viimase poolt nädalakirjas „Das Inland“ (1839, nr 43, vrg 675) avaldatud märkust, kus tõsteti tunnustavalt esile krahv Peter Manteuffel`i raamatuid „Aiawite peergo walgussel“ ja „Willem Nawi ello-päewad“, eelistades neid laialt levinud „veidratele“ vaimulikele „traktaadikestele“, mis olla keeleliselt alaväärtuslikud ja tekitavat rahva usulistes arusaamades segadust. Masing reageeris märkusele 46-leheküljelise vastulausega

  „Ueber das ehstnische Tractatwesen unserer Tage“

  milles rõhutab, et kiriku asi ei ole levitada ilmalikku kirjandust, nagu seda on krahv Manteuffeli teosed, vaid tema ülesandeks on igal võimalikul moel levitada jumalasõna. Ta küll toonitab, et tal ei ole midagi ilmaliku kirjanduse vastu, kuid see pidavat olema kooskõlas kiriku õpetuse ja kristliku vaimulaadiga. Nõuda maarahvale suunatud vaimulikult kirjanduselt, et see oleks kirjutatud Manteuffeli laadis, olevat sama absurdne, kui eeldada, et Augustinus pidanuks kirjutama oma „Pihtimused“ („Confessiones“) nõnda, nagu kirjutas Terentius. Masing heitis Knüpfferile ette, et too avaldanuvat vaid mõningaid grammatika ja sõnavara-alaseid artikleid sakslastele suunatud keeleajakirjas, tegemata midagi reaalset maarahvale lugemisvara pakkumisel. Kuid just seda on teinud raskuste kiuste teised olukorras, kus keelt omandada olevat väga keeruline (talupoegade suulises kõnes ei eksisteerivat kindlat normi ja puuduvat eesti keele korralik lingvistiline kirjeldus). Ka lükkas Masing tagasi rahva usuliste arusaamades segaduse külvamise süüdistuse põhjendusega, et kõik liikvelolevad vaimulikud trükised on läbinud konsistooriumide läbivaatuse ja tunnistatud kiriku kehtivate arusaamadega kooskõlas olevateks. Knüpffer vastas Masingi traktaadile oma vaadete täpsustusega (Das Inland 1840, nr 9, vrg 129-136), milles ta avaldas arvamust, et igasugune kirjandus peaks olema kantud kristlikust vaimust, kuid talupoegadele suunatud lugemisvara peaks lähtuma nende eneste keelest ja kommetest ja olema selline, et talupojal oleks võimalik selles iseennast ära tunda: vaid nii võivat ta saada loetust impulsi usuliseks arenemiseks.

  Kairit Kaur

Tekstid

• 
  Laewa pois Pop [Laevapoiss Bob teeb oma heale kaptenile ta surma voodi peal ihu ning hinge poolest head]
  Carl Masing ; Tartu (Liivimaa) ; Johann Joachim Christian Schünmann ; 1836
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Hardusraamat ; Pietism, Sentimentalism ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Vaimulik kirjandus
  Trükitekst ; Tõlge E D R A-39
• 
  Monned Kennad Luggud töeste sündinud asjadest [Mõned kenad lood tõestisündinud asjadest. Maarahva meele heaks ja hinge kasuks kokku kirjutatud. Esimene anne]
  Carl Masing ; Tartu (Liivimaa) ; Lindforsi pärijad ; 1839
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Hardusraamat ; Pietism, Sentimentalism ; Ilukirjandus, Vaimulik kirjandus
  Trükitekst ; Tõlge E D R A-76
• 
  Ueber das ehstnische Tractatwesen unserer Tage [Eestikeelsetest vaimulikest brošüüridest meie päevil. Vastusõna erusoleva kindralsuperintendendi, konsistoriaalassessori, Eestimaa Kadrina pastor A. Knüpfferi poolt "Das Inlandi" 1839. a. nr 43-s tehtud rünnakule.]
  Carl Masing ; Tartu (Liivimaa) ; C. A. Kluge ; 1839
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Traktaat ; Hernhuutlik kirjandus, Pietism ; Ilmalik kirjandus, Kirjanduskriitika, Lingvistika, Mitteilukirjandus, Publitsistika
  Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-15088
• 
  Ühhe pattust pöörnud Negri orja [Ühe patust pööranud neegriorja sündinud asjad ja elav usk Jeesuse Kristuse sisse]
  Carl Masing ; Tartu (Liivimaa) ; Lindforsi pärijad ; 1839
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Hardusraamat ; Pietism, Sentimentalism ; Ilukirjandus, Vaimulik kirjandus
  Trükitekst ; Tõlge E D R A-65

Lingid

• 1. Laulatuskanne Mustjala koguduse meetrikas 1834-1881 (EAA.3135.1.36), kaader 8, № 3. [Saksa]
• 2. Erik-Amburger-Datenbank [Saksa]

Sekundaarkirjandus

• 1. Alttoa, V. – Eesti kirjanduse ajalugu. I. köide, Esimestest algetest XIX sajandi 40-ndate aastateni. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 433. [Eesti]
• 2. Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 490. [Saksa]
• 3. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Hrsg. von Martin Ottow und Wilhelm Lenz. Köln-Wien: Böhlau Verlag, S. 331. [Saksa]
• 4. Kruus, Hans. Masing, Karl Johannes. – Eesti biograafiline leksikon. Toim. A. Cederberg jt. Tartu: Loodus, 1926-1929, lk 307-308 (2. tr. Saku: Eesti Akadeemiline Ajalooselts, 2001, lk 294-295). [Eesti]
• 5. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 321, 433. [Eesti]
• 6. Lenz, Wilhelm (Hg.). Masing, Carl Johannes. – Deutschbaltisches biographisches Lexikon, 1710-1760. Im Auftrage der Baltischen Historischen Kommision begonnen von Olaf Welding und unter Mitarbeit von Erik Amburger und Georg von Krusenstjern. Wedemark : Hirschheydt, 1998, S. 490. [Saksa]
• 7. Lipp, Martin. Kodumaa kiriku ja hariduse lugu. Tõine raamat, Uuem aeg : Wene walitsuse algusest meie päewini. Tõine anne, Meie aastasaja algusest kõige uuema ajani. Eesti rahwa 75-aastase priiuse juubeli mälestuseks. Jurjewis: Schnackenburg, 1899, lk 104-105. [Eesti]
• 8. Lipp, Martin. Masingite suguvõsa. Hariduse- ja perekonnaloolilised uurimised. Tartus: “Postimehe” kirjastus (Eesti Kirjanduse Seltsi toimetused ; 3), 1907, lk 124-130. [Eesti]
• 9. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 357. [Eesti]

Seotud autorid

• Ernst Masing (* 17.05.1843 – † 23.12.1915) D