Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu

Üldandmed

Tekstid

• 
  Leyen-Spiegels Sommer-Theil [Ilmikute peegli suve osa, milles lühidalt näidatakse, kuidas lihtne kristlane pühade ja pühapäevade evangeeliumid puhtas õpetuses ja pühas elus võib teha endale kasulikuks]
  Heinrich Stahl ; Tallinn (Eestimaa) ; Heinrich Westphal ; 1649
  Eesti, Saksa ; 17. sajand („Rootsi aeg“)
  Proosa ; Jutluseraamat, Kirikuraamat ; Mitteilukirjandus, Vaimulik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand E D R B-2738
• Leyen Spiegel [Winter-Theil] [Ilmikute peegel, milles näidatakse lühidalt, kuidas lihtne ristiinimene pühade ja pühapäevade evangeeliumid puhtas õpetuses ja vagas elus võib endale kasulikuks teha]
  Heinrich Stahl ; Tallinn (Eestimaa) ; Heinrich Westphal ; 1641
  Eesti, Saksa ; 17. sajand („Rootsi aeg“)
  Proosa ; Jutluseraamat, Kirikuraamat ; Mitteilukirjandus, Vaimulik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand R B-2738

Lingid

• 1. Ostdeutsche Biographie (Martin Klöker) [Saksa]

Sekundaarkirjandus

• 1. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 4. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1832, S. 257-260 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 207. [Saksa]
• 2. Alvre, Paul. Uurimus vanemast kirjakeelest. - Keel ja Kirjandus 2002, nr 5, lk 372-375. (Arvustus teosele: Habicht, Külli. Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu, 2001.) [Eesti]
• 3. Cederberg, Arno Rafael; Saareste, Andrus [= A.R.C.; A.S-te.]. Stahl (Stahel, Stahlius), Heinrich. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 469-471. [Eesti]
• 4. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 488-489. [Eesti]
• 5. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 127-130, 131-135, 136, 137, 140, 143, 144, 150-152, 154-158, 165, 171. [Eesti]
• 6. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 30-31, 32, 37. [Eesti]
• 7. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 3: N-Z. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 1231-1234. [Saksa]
• 8. Habicht, Külli. Heinrich Stahli eripärased modaaladverbid. - Keel ja Kirjandus 2009, nr 8-9, lk 608-619. [Eesti]
• 9. Habicht, Külli. Pilguheit peaaegu nelja sajandi tagusele sõnatuletusele. Heinrich Stahli omapärased tuletised. - Keel ja Kirjandus 2002, nr 4, lk 246-261. [Eesti]
• 10. Habicht, Külli. Verbirektsioon kui vanima eesti kirjakeele grammatiline indikaator. - Keel ja Kirjandus 2001, nr 12, lk 840-852. [Eesti]
• 11. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 110 f., 120, 126-130, 133, 137-141, 143 f., 227. [Saksa]
• 12. Jõgewer, J. Materjalid Eesti kirjakeele ajaloo jaoks. - Eesti Kirjandus 1914, nr 2, lk 62-70; nr 8, lk 185-192. [Eesti]
• 13. Koski, Mauno. Eesti ja soome keelest XVI ja XVII sajandi andmeil. - Keel ja Kirjandus 1997, nr 8, lk 508-514. [Eesti]
• 14. Lill, Anne. Christoph Blume ja XVII sajandi eesti kirjakeel. - Keel ja Kirjandus 1988, nr 1, lk 7-17; nr 2, lk 90-102. [Eesti]
• 15. Lotman, Piret. Veel kord Heinrich Stahli Ingerimaal kirjutatud katekismusest. - Keel ja Kirjandus 1995, nr 8, lk 541-547. [Eesti]
• 16. Mihkla, K. Grammatikate osa eesti kirjakeele kujunemisel. - Eesti Kirjandus 1937, nr 10, lk 480-488. [Eesti]
• 17. Raag, Raimo. Mis oli õieti esimese eesti keele grammatika autori nimi? - Keel ja Kirjandus 2002, nr 3, lk 183-192. [Eesti]
• 18. Ross, Kristiina. Baltisaksa pastorid ja eesti keel. - Keel ja Kirjandus 2002, nr 4, lk 225-230. [Eesti]
• 19. Ross, Kristiina. Tõlketehnilisi küsimusi eesti kirjakeele algusaegadest: teine käsk. - Keel ja Kirjandus 2000, nr 11, lk 781-795. [Eesti]
• 20. Rätsep, Huno. Heinrich Stahli keeleõpetus oma aja peeglis. - Keel ja Kirjandus 1987, nr 12, lk 709-715. [Eesti]
• 21. Siirak, E. Eestikeelse salmi ajaloost XVII sajandil. - Keel ja Kirjandus 1962, nr 11, lk 688-692. [Eesti]
• 22. Siirak, E. Stahl, Heinrich. - Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 548. [Eesti]
• 23. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 28-34, 37-39, 42, 48-49, 52, 61, 70. [Eesti]
• 24. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 132, 143, 153, 156-162, 165, 167, 176, 258, 279, 348. [Eesti]
• 25. Uibo, Udo. Alguses oli Stahl. - Keel ja Kirjandus 2004, nr 8, lk 622-625. (Arvustus teosele: Erelt, Tiiu. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002.) [Eesti]
• 26. Viiding, Kristi. Õnnelik olgu su samm ... Teelesaatmisluuletused XVII sajandi Eesti kirjanduselus. - Keel ja Kirjandus 2005, nr 5, lk 359-378; nr 6, lk 455-474. [Eesti]
• 27. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München: C. H. Beck: 2005, S. 85 f. [Saksa]