Schriftsteller und Journalist; Musiklehrer; Übersetzer
Bürgerlicher Name:
Guido Hermann Eckardt
Geburtsort:
Pernau (Livland)
Geburtsdatum
(n.St./a.St.):
19.09.1873 / 07.09.1873
Sterbeort:
Überlingen (Bodensee)
Sterbedatum
(n.St./a.St.):
26.09.1951 / 13.09.1951
Geschlecht:
Mann
Sprache:
Deutsch
Namensformen:
Guido Eckardt; Guido Hermann Eckardt; Guido Herrmann Eckart; Fritz Geron Pernauhm; Pico; Гвидо Гвидович Экардт
-
Pärnu kihelkonnakohtuniku, luuletaja, tõlkija ja ajakirjaniku Guido Heinrich Eckardti (1843–1906) poeg. Õppis muusikat Münchenis, Genfis ja Berliinis 1894-1897, täiendas end Pariisis 1898-1899. Münchenis elades liikus saksa kirjanike Thomas Mann'i, Frank Wedekind'i, Max Halbe jt ringis. Töötas pärast Lääne-Euroopas veedetud noorusaastaid (mh elas mitu aastat Roomas) klaveriõpetajana Liepājas 1905–1906, kolis 1908 Riiga, kus asus tööle ajalehe Rigasche Neueste Nachrichten juures. Abiellus luuletaja ja tõlkija Elfriede Skalberg'iga (1884-1964) Riias 1915. 1939. a-ni töötas ajalehe Rigasche Rundschau toimetuses (följeton, muusika- ja teatrikriitika, kunstielu ülevaated). Riia seltskonna- ja kultuurielus tähtsat rolli mänginud Eckardt lahkus Lätist baltisakslaste ümberasumise käigus 1940. Eluõhtul töötas Saksamaal Konstanzis ajalehe Südkurier teatrikriitikuna. Oma 20. sajandi alguses Saksamaal avaldatud kolmes romaanis („Ercole Tomei“ (Leipzig, 1900), „Der junge Kurt“ (Berliin/Leipzig, 1904), „Die Infamen“ (Leipzig, 1906)) käsitles homoseksuaalsust, kuuludes selles žanris väljapaistvaimate tollaste saksakeelsete autorite hulka. Tema loomingut trükitakse Saksamaal tänapäevani.
Vahur Aabrams
-
Alt-Riga
Guido Eckardt
; Riga (Livland)
; 1906
Deutsch
; 18.–19. Jh. ("Russische Zeit")
Lyrik
; Gedicht
; Belletristik, Weltliche Literatur
Gedruckter Text
; Original
D
Est.A-1617
-
- 1. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 180. [Deutsch]
- 2. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 1: A-G. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 380. [Deutsch]
- 3. Lukas, Liina. Baltisaksa kirjandusväli 1890-1918. Tartu-Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus/Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond, 2006 (Collegium litterarum 20), lk 272-275 jm. [Estnisch]
- 4. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Verlag Wissenschaft und Politik, Berend von Nottbeck: Köln, 1989, S. 83. [Deutsch]
|