Hermann Lange (1841 – 1928)ÜlevaadeKoolmeistri Carl Friedrich Lange poeg, pärit Ida-Preisimaalt Königsbergi lähedalt Bladiau kihelkonnast Windkeimi külast (see tänapäeval Venemaal Kaliningradi oblastis asuv küla on lakanud eksisteerimast). Õppis Königbergi seminaris 1858–1861, töötas seejärel Frauenburgis (nüüd Frombork Poolas) evangeelses linnakoolis teise õpetajana, ühtlasi teotses linna uues kirikus organistina (oli õppinud juba Bladiaus klaveri- ja orelimängu ning täiendanud end sel alal ka Königsbergis; mõistis ka viiulit mängida). Pärast sõjaväeteenistust Danzigis (Gdańskis) 1864. a-l sai kutse Tartusse, kus töötas elementaarkoolide õpetajate seminaris teadusliku õpetajana 1865–1889. Kui seminar Baltimaade venestamise käigus suleti, töötas Lange Tartu Jaani koguduse köstri-kantorina 1893–1925, kuni kõrge ea tõttu emeriteerus; ühtlasi õpetas vanemas põlves Hugo Treffneri gümnaasiumis laulmist. Maetud (▭ 9. X 1928) Tartu Raadi (Vana-Jaani) kalmistule. Hermann Lange koostatud looduslooõpikule „Die Naturgeschichte auf der Elementarstufe“ (1875) toetub osaliselt Jakob Permanni kaheosaline „Looduse lugu“ (1878–1879). Vahur Aabrams |