Alphons Goebel (1847 – 1914)ÜlevaadePärit Kuramaalt Aizpute lähedalt Cīravast, maa-arsti Theodor Goebeli (1815–1892) ja tema abikaasa Caroline (Lina) (snd. Waldhauer) (1816–1877) poeg. Lõpetanud Liepājas gümnaasiumi, õppis Tartu ülikoolis (korp! Curonia) õigusteadust 1865–1869 (cand), töötas Kuramaal Jelgavas raeametnikuna 1869–1870, ühtlasi oli kreisifiskaali asetäitja 1870. 1870 abiellus Angelique von Bienenstammiga (⚭ vkj. 24. juulil 1870 Aizputes). Seejärel elas Kuldīgas, isa sünnilinnas, kus oli raesekretär 1870–1882, ühtlasi notarius publicus 1874–1889; oli Kuldīga linnapea 1878–1885 ja 1882. a-st ka ülemõuekohtu advokaat. 1889 kaotas vene keele puuduliku oskuse tõttu töö ja elates end vandeadvokaadina. Eluõhtu veetis haigena ratastoolis. 1894 avaldas Alphons Goebel, kes oli pärit kirjanduslembesest kodust ja kelle ema kirjutas luuletusi (peres oli levinud juhuluuletuste kirjutamise komme), Jelgavas oma lapsepõlve- ja noorusmälestused „Heiteres aus dem Baltenlande“, nimetades eessõnas raamatu inspiratsiooniallikaks Mark Twaini loomingut. Vahur Aabrams |