Woldemar Huhn (1832 – 1867)ÜlevaadePärit Liivimaalt Cēsise (Võnnu) kreisist Veckalsnavast (Vana-Kalsnavast). Kohaliku koolmeistri ja organisti Paul Gottfried Huhni ja tema abikaasa Anna Margarethe (snd. Gewecke) poeg. Lõpetanud Riia kubermangugümnaasiumi, õppis Tartu ülikoolis usuteadust 1852–1856 (grad. stud.). Töötas õpetajana Võrus Krümmeri poeglaste pansionaatkoolis 1857–1859. Oli Liivimaal Koknese ja Krapa koguduse pastor 1861–1863, jälle õpetaja Võrus Krümmeri koolis 1864–1866, seejärel 1867. a-st kuni oma surmani pastor Valgevenes Hrodnas (Grodnos). 1863 abiellus Põltsamaalt pärit pastoritütre Elisabeth Hörschelmanniga (1841–1872), kelle lell Hermann Hörschelmann (1804–1865) oli Krümmeri kooli direktor 1849–1862 ja ühtlasi 1856. a-st Vastse-Kasaritsa (Uue-Kasaritsa) mõisa rentnik, muutes Vastse-Kasaritsa tollal kunsti- ja kirjandushuvilise seltskonna kohtumispaigaks. Vastse-Kasaritsa mõisas laulatati oma naisega ka Woldemar Huhn (⚭ vkj. 18. X 1863), ja noil aegadel on küllap valminud ka tema luuletus „Am Stillen See bei Kasseritz“ – õhtuse Verijärve ilu kiitev tekst, mis 1906 jõudis Riias ilmunud baltisaksa antoloogiasse „Unsre Heimat“. V.A. |