Carl Eduard Napiersky (1793 – 1864)ÜlevaadePraakeri poeg. Õppis Riia Toomkoolis ja kubermangugümnaasiumis. 1810–1812 õppis Tartu ülikools teoloogiat, 1814 kaitses kandidaadikraadi. 1815–1829 töötas pastorina Jaunpiebalgas, 1829–1849 oli Riia kubermangukooli ja -gümnaasiumi direktor, tsensor, a-st 1850 Liivimaa kubermangu statistikakomitee ja a-st 1851 Riia tsensuurikomitee liige. Kuulus arvukatesse kodu- ja välismaa seltsidesse ja oli kõrgelt tunnustatud: Läti Kirjanduse Seltsi asutajaid (hilisem auliige), Ajaloo ja Muinasteaduse Seltsi asutajaid (1853–1860 esimees), Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige, Õpetatud Eesti Seltsi korrespondent- ja auliige, a-st 1832 Königsbergi ülikooli audoktor, a-st 1852 riiginõunik. Avaldas palju kirjutisi Baltimaade ajaloo teemal, koostas terve rea teatmeteoseid. 1827–1832 koostas ja andis koos Johann Friedrich von Reckega välja Baltimaade haritlaste biograafilise leksikoni „Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland“ (4 kd, 1855–1861 koos Theodor Beisega kaks täiendköidet), mis on jäänud standardteoseks tänini. 1831 kirjutas esimese läti kirjanduse ajaloo, 1833–1835 oli 5-köitelise „Monumenta Livoniae antiquae“ ja 1848–1853 „Scriptores rerum Livonicarum“ (2 kd) kaasväljaandja. 1840-59 toimetas Ajaloo ja Muinasteaduse Seltsi väljaannet Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurlands, 1851 toimetas ja andis Riias välja ka ajalehte Rigische Stadtblätter. Vahur Aabrams |