Gottlieb Schlegel (1739 – 1810)ÜlevaadeKönigsbergi rätsepmeistri poeg. Õppis Königsberi ladinakoolis (Collegium Fridericanum), 1754 asus Königsbergi ülikoolis õppima teoloogiat. 1763 omandas filosoofiamagistri kraadi. 1763–1765 pidas Königsbergis loenguid. Suundus Riiga, kus 1765–1780 töötas toomkooli rektorina ja 1782–1790 inspektorina. 1768 võttis ette reisi Peterburi, 1771 Saksamaale. 1777 kaitses Erlangeni ülikoolis teoloogiadoktori kraadi ja oli 1777–1780 oli Riias toomkiriku diakon, 1780–1781 Peetri kiriku arhidiakon, 1780–1788 toomkiriku nädalajutlustaja, 1788–1790 ülemnädalajutlustaja. 1782 tegi tervislikel põhjustel ringreisi Saksamaal, Hollandis, Inglismaal ja Prantsusmaal. 1790 lahkus Riiast, elas a-st 1790 Greifswaldis, oli Rootsi Pommeri ja Rügeni saare kindralsuperintendent, Greifswaldi superintendent, konsistooriumi president ja Nikolai kiriku pastor, ühtlasi Greifswaldi ülikooli teoloogiaprofessor ja prokantsler. Tegi Rootsi Pommeri kirikus reforme, asutas Greifswaldis ka maakooliõpetajate seminari. Oli kirjamehena väga viljakas, õpetlasena mitmekülgne, avaldades Riias ja Saksamaa kirjastustes teosesid väga erinevatel teemadel: teoloogiast, filosoofiast ja eetikast, pedagoogikast, keelest, poeesiast, poeetikast jne. Avaldas ladina keele grammatika ja katekismuse. 1774–1783 toimetas ja andis Riias välja ajakirja Vermischte Aufsätze und Urtheile über gelehrte Werke, mis oli Baltikumi esimene üldteaduslik ajakiri (kokku ilmus 6 numbrit). Ajakiri sisaldas peale teoloogiliste, filosoofiliste, ajalooliste ja majanduslike kirjutiste ka ilukirjandust, mh avaldas väljaandja seal ka oma luulet. 1765–1776 avaldas oma luulet ka Riia ajalehes Rigische Anzeigen ja hiljem Greifswaldi väljaandes Die Kritischen Nachrichten. Vahur Aabrams |