Harald von Brackel (1796 – 1851)ÜlevaadeMaakohtu assessori leitnant Woldemar Wilhelm von Brackeli (1767–1828) ja tema abikaasa Sophia Friederike (snd. von Igelström) vanim poeg. Sündis Tartus, 1806–1816 õppis Peterburis kadetikorpuses, mida juhatas tollal Friedrich Maximilian Klinger (1752–1831). Haiguse tõttu (vasaku jala halvatus ägeda külmetuse tagajärjel) läks sõjaväeteenistusest erru. Töötas põgusalt vene keele õpetajana Cēsise (Võnnu) kreiskoolis, seejärel oli Tartu sillakohtu adjunkt 1816–1817. Hiljem elas kuni oma surmani Riias, kus töötas kubermanguvalitsuse ametnikuna ja riigipanga kontori direktorina. 1822 abiellus Friederike Henriette von Vegesackiga (1797–1864) (⚭ vkj. 27. IV 1822 Riias). Nende kolmas laps ja teine poeg oli Friedrich Maximilian von Brackel (1826–1896), kelle ristiisa oli Friedrich Maximilian Klinger. Harald von Brackel kirjutas peale luuletuste, mis koguks koondati alles postuumselt, teatrikriitikat, samuti ülevaateid Riia teatrielust, tegeles kirjandusloo ja Baltimaade kultuurilooga, oli Riia ajaloo ja muinasteaduse seltsi (Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde) kaasasutaja (1830), ajuti üks juhte ja auliige (1850) ning Riia teatrikomitee liige (1837). Tema sõprade hulka kuulusid kirjanik Andreas von Wittorf (1813–1886) ja Sileesiast Breslaust (Wrocławist) pärit Karl von Holtei (1798–1880), kes juhtis Riia linnateatrit 1837–1841. Eluajal jäi paljugi käsikirja, muu hulgas Klingeri biograafia „Über Friedrich Maximilian von Klinger“, millest osa ilmus postuumselt ajakirjas Das Inland 1853. Küllap kuulsaimaks Harald von Brackeli sulest pärinevaks tekstiks on hümn Venemaa keisrile Nikolai I-le, 1829. a-l kirjutatud „Hymne an den Kaiser Nikolai I. Pawlowitsch“ („Singt ein Lied dem edlen Kaiser,/ singt aus frohbewegter Brust …“ = Laulge laulu üllale keisrile, laulge rõõmurikkast südamest … ), mille 1837 viisistas noor Richard Wagner (1813–1883) („Nicolay“, esiettekanne Riias 1837), kelle Karl von Holtei oli Riiga esimeseks kapellmeistriks kutsunud. Vahur Aabrams |