Karl Gottlob Sonntag (1765 – 1827)ÜlevaadeEluloostKarl Gottlob Sonntag sündis 11. (22.) augustil 1765 Radebergis Dresdeni lähistel, kus tema isa oli tekstiilivabrikant ja hiljem raehärra. 1778–83 õppis Sonntag Schulpfortas, seejärel 1784–88 Leipzigi ülikoolis teoloogiat (1786 omandas doktorikraadi). 1788 sai Sonntag tänu tutvusele Johann Gottfried Herder`iga, kes kirjutas eessõna tema Johann Valentin Andreae luuletuste väljaandele, Riia (Rīga, Riga) toomkooli rektori koha. Juba järgmisel aastal sai Sonntag aga Riia keiserliku lütseumi rektoriks (1789–92). See oli ühtlasi hüppelauaks karjäärile Jakobi kirikus – ainsas Riia luterlikus kirikus, mis kuulus Vene riigile (Kronskirche). Algul oli Sonntag koguduse diakon, aastatel 1791–1809 aga ülemõpetaja. 1799–1803 oli ta Liivimaa ülemkonsistooriumi assistent, aastast 1803 president ja kindralsuperintendent, olles enne seda tagasi lükanud nii kutse Peterburi Peetri kiriku saksa koguduse ülemõpetaja kohale kui ka Tartu (Dorpat) ülikooli kirikuajaloo ja teoloogilise kirjanduse professori kohale, millele oli enne kindralsuperintendendiks valimist kandideerinud. Sidemed Tartu ülikooliga olid sellele vaatamata soojad, 1805 valis ülikool Sonntagi oma audoktoriks ja aastal 1812, kui ülemkonsistoorium oli sõja eest Tartusse pakku tulnud, pidas ta ka üliõpilastele praktilise teoloogia loenguid. Sonntag kuulus 1805.aastal ka sellesse Peterburi komisjoni, kes töötas välja luteri kiriku uut liturgilist korda ja võttis 1822. aastal osa nõupidamistest protestantliku kirikukorralduse muutmiseks Venemaal, lisaks oli ta Venemaa Piibliseltsi Riia osakonna asepresident. 1818 valiti Sonntag provintsiaalseaduskomisjoni liikmeks. 1822 omistati talle Püha Anna II klassi orden. Ta oli Riia Kirjanduslik-Praktilise Kodanikeühenduse (Literärisch-Praktische Bürgerverbindung) (1802) ja Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi (Kurländische Gesellschaft für Litteratur und Kunst) asutajaliige (1817). Abielust oma naisega Sonntagil lapsi ei olnud, kuid tal oli kaks kasulast. Sonntag suri 17. (29). juulil 1827 Riias ja maeti suurte austusavaldustega Jakobi kiriku kalmistule. Kirjalik pärand ja tegevus eesti ja läti talupoegade heaksSonntagi kirjalik pärand on äärmiselt kirev. Temalt pärineb suur hulk jutlusi, juhuluuletusi, programmkirjutisi ja artikleid kõige mitmekesisematel teemadel, tõlkeid ladina ja kreeka autoritelt, loenguid (nt Riia vallutamisest Vene vägede poolt, noorte haritud naiste moraalsetest kohustustest), ajaloo ja õigusalaseid kirjutisi (nt Liivimaa politsei ajalugu selle algusest kuni aastani 1822, eesti- ja lätikeelse piibli tõlkeajalugu), lisaks andis ta välja mitmeid ajakirju. Eriti kuulus on Sonntagi kõne Liivimaa maapäeval 1795. aastal, mis oli üheks impulsiks 1804. aasta talurahva-regulatiivi väljatöötamisele. Sonntag püüdis igati toetada Johann Heinrich Rosenplänter`i tegevust eestikeelsete kirjutiste väljaandmiseks vajaliku trükikoja rajamisel, samuti soosis ta talurahvakoolide võrgu välja arendamist. Tartu murdes ilmus tõlge tema Liivimaa kubermangu katekismusest aastast 1816 (lisaks mõningaid muidki kirjutisi, vt teosed). Lätlastega tundis Sonntag koguni nii lähedast suhet, et hakkas veel vanuigi läti keelt õppima. Sonntagil oli oluline roll liivimaise läti lauluraamatu väljaandmisel. Kairit Kaur |