et de ru en
Home

Carl Gustav von Staaden (1700 – 1750)

Occasional poet; clergyman

Contents

General data

Place of birth: Tallinn (Estonia)
Date of birth (N.S./O.S.): 12/11/1700 / 01/11/1700
Place of death: Tartu (Livonia)
Date of death (N.S./O.S.): 12/05/1750 / 01/05/1750
Sex: Male
Language: Estonian
Different versions of name: Carl Gustav von Staaden; Carl Gustav von Staden; Karl Gustas Taden

Articles

  • et ru

    Ülevaade

    Eluloolist

    Carl Gustav von Sta(a)den sündis 12. novembril 1700 Tallinnas sõjaväelase perekonnas. Kuni üheksanda eluaastani sai ta õpetust kodus, seejärel Tallinna gümnaasiumis (alates aastast 1709). 1710. aastal haigestus perekond katku, Staadeni vanemad surid, kuid tema ise jäi ellu. Poisi võttis kasvatada ema onupoeg Arnold von Husen, kellel endal lapsi ei olnud. A. von Husen oli Niguliste kiriku pastor, hiljem superintendent ning Oleviste kiriku hingekarjane. 1717. aastal pidas noor Staaden seoses reformatsiooni 200. aastapäeva pidustustega Tallinna raekojas kõne „De beneficiis a Luthero per reformationem praestitis“ („Lutheri poolt reformatsiooni käigus kordasaadetud heategudest“), aasta hiljem, gümnaasiumi lõpetamisel, „De peregrinationum necessitate et utilitate“ („Palverännakute tarvilikkusest ja kasulikkusest“).

    Ülikooliõpingud ja töö

    Pärast kooli lõpetamist suundus Staaden Saksamaale. Seiklusliku merereisi järel, mis oleks talle peaaegu elu maksnud, alustas ta teoloogiaõpinguid Halles, kuid vahetas 1719. aastal ülikooli ja lõpetas stuudiumi Jenas (1721). Siin avaldas ta oma Ungarist pärit sõbrale ja õpingukaaslasele Carl Friedrich Lövile pühendatud 16-realise põhjaeestikeelse luuletuse „SInno waiw ning raske Thö“, mis ilmus C. F. Lövi doktoritöö kaante vahel. 1957. aastal leidis Otto Alexander Webermann luuletuse Göttingeni ülikooli raamatukogu meditsiini-alaste dissertatsioonide kogust. 1722. aastal pöördus C. G. von Staaden Liivimaale tagasi ning pidas 1724–44 Äksi (Ecks) ja 1744–50 Tartu eesti koguduse pastori ametit. Staaden oli äge hernhuutluse vastane, seda tõendab tema kirjavahetus Johann Christian Quandt`iga (aastast 1744, avaldatud 1751). Omamoodi paradoksina oli Tartus töötamise ajal Staadeni juures köstriks veendunud hernhuutlane Michael Ignatius. Staaden oli ka Tartu linnakonsistooriumi liige ja püüdis anda oma panuse linna arendamisse. 1747. aastal lasi ta trükkida ülevaate Tartu linna olukorrast ja oma ettepanekud olukorra parandamiseks. Kirjatöö lootis Staaden üle anda Liivimaad väisanud tsaarinna Jelisavetale, kes oma reisil paraku Tartusse ei jõudnudki. Carl Gustav von Staaden suri 1. mail 1750.

    Kairit Kaur

Secondary literature

  • 1. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 4. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1832, S. 256 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 207. [German]
  • 2. Alttoa, Villem; Valmet, Aino. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 90-92. [Estonian]
  • 3. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Hrsg. von Martin Ottow und Wilhelm Lenz. Köln-Wien: Böhlau Verlag, S. 436. [German]
  • 4. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 173. [Estonian]
  • 5. Gadebusch, Friedrich Konrad. Livländische Bibliothek nach alphabetischer Ordnung. Dritter Theil. Riga: Hartknoch, 1777, S. 187-192. [German]
  • 6. Recke, Johann Friedrich von; Napiersky, Karl Eduard (Berarb.). Von Staden (Karl Gustav). – Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Vierter Band. S-Z. Mitau: Steffenhagen und Sohn, 1832, S. 256. [German]
  • 7. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 164. [Estonian]
  • 8. Valmet, Aino. Sta(a)den, Carl Gustav von. – Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 547. [Estonian]
  • 9. Webermann, Otto Alexander. Ein estnisches und ein ungarisches Gelegenheitsgedicht a. d. J. Ural-Altaische Jahrbücher XXIX, H. 1/2, Wiesbaden: Harrassowitz, 1957, S. 39-41. [German]