et de ru en
Home

Kristian Jaak Peterson (1801 – 1822)

The legendary “first Estonian poet” (G. Suits), initiator of the study of Estonian national mythology and language

Contents

General data

Real name: Christian Jacob Petersohn
Place of birth: Riga (Livonia)
Date of birth (N.S./O.S.): 14/03/1801 / 02/03/1801
Place of death: Riga (Livonia)
Date of death (N.S./O.S.): 04/08/1822 / 23/07/1822
Sex: Male
Languages: Estonian, German
Different versions of name: Kristian Jaak Peterson; Christian Jacob Petersohn; Christian Jaak Peterson; Kristjan Jaak Peterson; Christian Jaak Petersohn; K. J. Peterson; Chr. J. Peterson; Christ. J. Peterson

Articles

  • et de ru

    Ülevaade

    Elust

    Eesti kirikuteenri pojana põhiliselt saksakeelses keskkonnas oskas Kristian Jaak Peterson varakult eesti, saksa ja rootsi keelt, hiljem andis veel heebrea, kreeka, ladina, vene ja inglise keele tunde ning huvitus eksootilistest keeltest. Juba gümnaasiumiõpilasena jäljendas ta kreeka küünikute eluviisi (elutarvete viimine miinimumi, ebakonventsionaalne toitumine ja riietus, julgus ja häbitundetus käitumispõhimõttena), millele jäi truuks elu lõpuni ja mis omandas – eriti hilisemas kultuuriteadvuses – teatava rahvuslik-boheemliku protesti varjundi. Aastatel 1819–20 õppis K. J. Peterson Tartu ülikooli usuteaduskonnas, seejärel oli koduõpetaja ja vaba literaat.

    Loomingust

    K. J. Petersoni peateoseks tema eluajal ja kogu 19. sajandi vältel jäi Kristfrid Ganander`i pärimusloolise seletussõnastiku „Mythologia Fennica“ (1789) originaalselt kommenteeritud mugandus rootsi keelest saksa keelde, „Finnische Mythologie“ (1821), mis algatas eesti rahvusliku mütopoeesia. Soome mütoloogia toel püüdis K. J. Peterson koondada teateid eesti muinasusust ja taastada oletatavat eesti panteoni. See tingis edasisi mütoloogilisi rekonstruktsioone ja viis hiljem eesti rahvuseepose koostamiseni. Lisaks sellele avaldati Johann Heinrich Rosenplänter`i ajakirjas „Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache“ aastatel 1818–23 Petersoni saksakeelseid keelealaseid kirjutisi. Luuletusi Petersonil oma eluajal avaldada ei õnnestunud. Aastal 1823 ilmusid Leipzigis luulelise autonekroloogina tema kolm saksakeelset luuletust. Alates 1901. aastast hakati ajakirjanduses tutvustama ka eestikeelset luulet, mis leidis õiget hindamist alles „Noor-Eesti“ liikumise (1905–15) raames. Sealtpeale peetakse K. J. Petersoni oma ajast kaugel ees seisnud luuleuuendajaks. Eraldi raamatuna ilmusid tema mõnikümmend luuletust koos vähese proosaga alles aastal 1922.

    1996. aastal kuulutati K. J. Petersoni sünnipäev 14. märts Eesti emakeele päevaks.

    Petersoni luule kõige esinduslikum tõlkevalimik, kümme oodi tõlge saksa keelde on ilmunud raamatus „IAAK. Kristian Jaak Peterson 200“ (2001).

    Tähendusest

    Eestikeelne ilmalik kirjasõna, peamiselt pastorite looming, orienteerus 19. sajandi alguses veel teadlikult primitiviseeritud adressaadile – kujuteldavale „maarahvale“. K. J. Peterson oli esimesi, kes püüdles kõrgstiilse eestikeelse originaalloomingu poole. Sel eesmärgil kirjutas ta natuurfilosoofilise sisuga luuletusi tollal Pindarose oodidele omaseks peetud vormis, mis ehedaimalt kajastub „tormi ja tungi“-aegse Johann Wolfgang Goethe nn suurtes hümnides: pikkade lauseperioodide looklemine lühikestes vabarütmilistes värsiridades, millest tuleneb siirde (anžambmaani) kasutamine. Nii nagu taotles Pierre de Ronsard uuendada „pindariseerides“ 16. sajandil prantsuse, J. W. Goethe 18. sajandi lõpul ja Friedrich Hölderlin 19. sajandi algul saksa luulet, umbes nii taotles originaalselt „pindariseeriv“ Peterson uuendada eesti luulet. Tema valitud vorm tähistas poeetilist mässu ka baltisaksa luule põhivoolus, kus valitsev oli süntaktilisele loogikale allutatud ladus ja riimiline schillerlik värss. K. J. Petersoni oodide sisuline põhimotiiv on dualistlik: looduse ja ideedemaailma paralleelsus ning looduslike vormide kaduvus neist kõrgemal seisvate vaimsete kujundite püsides. Et ei Petersoni oodid ega tema dialoogilised karjaseidüllid, kus ta jäljendab rahvalaululist parallelismi, trükki ei pääsenud, jäi „mäss“ tulemusteta ning publikuta noorpoeet lõpetas (eesti keeles) luuletamise à la Arthur Rimbaud 18-aastaselt.

    Jaan Undusk

Texts

Images

  • Kristian Jaak Peterson. Täisfiguurportree
    Kristian Jaak Peterson. Täisfiguurportree
    Source: Fotokoopia raamatust (Franz Burchard Dörbecki akvatinta (Riia, 19. saj.)).
    Call number: Fo 138A
    [image/jpeg] [301x400px]

Links

Secondary literature

  • 1. Aaver, Eva. Kristian Jaak Petersoni uuest teostekogust. - Keel ja Kirjandus 2002, nr 8, lk 594-600. (Arvustus teosele: IAAK. Kristian Jaak Peterson 200. Eesti Keele Instituut. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus [, 2001].) [Estonian]
  • 2. Aaver, E.; Nagelmaa, A. K. J. Peterson ilmunud. Mis edasi? - Keel ja Kirjandus 1977, nr 3, lk 170-172. [Estonian]
  • 3. Aben, Karl. Kristian Jaak Petersoni ilmavaade. - Eesti Kirjandus 1924, nr 6, lk 225-234. [Estonian]
  • 4. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 3. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1831, S. 405-406 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 116-117. [German]
  • 5. Anvelt, Leo. Marginaal K. J. Petersoni ja O. W. Masingu suhete asjus. - Keel ja Kirjandus 2008, nr 10, lk 815-820. (Kommenteerinud Heli Laanekask.) [Estonian]
  • 6. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 368-369. [Estonian]
  • 7. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 9, 36, 292, 311, 322, 329, 331, 333, 340, 341, 351, 383-412, 471, 487, 488, 490, 497, 498, 508, 512. [Estonian]
  • 8. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 47, 48, 54, 58-59, 61, 124, 179, 421, 431, 566, 569, 648. [Estonian]
  • 9. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 3: N-Z. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 1015-1017. [German]
  • 10. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 30, 38, 45, 170 f., 190-202, 212, 329, 360, 383, 409, 523, 548, 586, 688, 746. [German]
  • 11. Hasselblatt, Cornelius. Zur Publikation der Gedichte Kristian Jaak Petersons in Deutschland. Ein Zwischenbericht. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 131-138. [German]
  • 12. Jansen, Ea. Muinaseesti Panteon: Faehlmanni müütide roll eestlaste rahvusteadvuses. - Keel ja Kirjandus 1998, nr 12, lk 801-811. [Estonian]
  • 13. Järv, Risto. Kristian Jaak Peterson in Fetters. The Censor's Work and the Translator's Self-Censorship in Finnische Mythologie by Kr. Ganander / Kr. J. Peterson. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 156-164. [English]
  • 14. Järv, Risto. Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica" saksakeelsest tõlkest. - Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 173-180. [Estonian]
  • 15. Karma, Tõnu. Kristian Jaak Peterson ehk see, kus ta elas ja käis, mida nägi ja kellega kokku sai oma lühikese elu sees. - Keel ja Kirjandus 1972, nr 8, lk 478-487. [Estonian]
  • 16. Kattai, Hillar. Kristian Jaak Petersoni isa sünnikoht luuletaja pärandis. - Keel ja Kirjandus 1976, nr 3, lk 163-165. [Estonian]
  • 17. Kristjan Jaak Peterson (sünd. Riias 2. märtsil 1801, surnud 23. juulil 1822). - Eesti Kirjandus 1913, nr 10, lk 353. (Sisaldab K. J. Petersoni pildi esmakordset reprot allkirjaga: "Jaak. sündinud Rias 2-mal Mardi Ku päwal 1801.") [Estonian]
  • 18. Lepik, Mart. Mõnda Kristian Jaak Petersonist. - Keel ja Kirjandus 1972, nr 8, lk 459-466. (Artiklile lisatud järelmärkused Leo Anveltilt.) [Estonian]
  • 19. Lepik, M. Kristian Jaak Peterson. - Eesti Kirjandus 1932, nr 8, lk 353-376. [Estonian]
  • 20. Metste, Kristi. Von K. J. Peterson bis F. R. Faehlmann: die Erschaffung der estnischen Mythologie. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 139-155. [German]
  • 21. Mihkelev, Anneli. The Signs of Rebellion in Kristian Jaak Peterson's Poetry. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 122-130. [English]
  • 22. Mirov, Ruth. Kristian Jaak Peterson ja regivärsiline rahvalaul. - Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 145-158. [Estonian]
  • 23. Paltser, Aino. Kristian Jaak Petersoni 100-aastase surmapäeva mälestuseks. - Eesti Kirjandus 1922, nr 7, lk 209-217. (Siin ka repro portreest lk 211.) [Estonian]
  • 24. Põldmäe, Rudolf. Eesti kirjanduse probleeme XIX sajandi esimesel veerandil. - Keel ja Kirjandus 1978, nr 4, lk 207-216. [Estonian]
  • 25. Rootsmäe, Lemming. Kristian Jaak Petersoni esivanematest ja sugulastest. - Keel ja Kirjandus 1973, nr 11, lk 676-677. [Estonian]
  • 26. Salupere, Malle. Ääremärkusi K. J. Petersoni loole. - Keel ja Kirjandus 1990, nr 6, lk 348-352. [Estonian]
  • 27. Salupere, Malle. Ääremärkusi Kristian Jaak Petersoni loole. – Salupere, Malle. Tõed ja tõdemused. Sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus. Tartu, 1998, lk 153–163. [Estonian]
  • 28. Schwidtal, Michael. Komparativistlikke ja kultuuriteaduslikke ärgitusi Baltimaade germanistikale. - Keel ja Kirjandus 2001, nr 11, lk 818-821. (Saksa keelest tõlkinud V. Aabrams.) [Estonian]
  • 29. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 101, 125-129, 131-133, 146, 156, 159, 171, 324. [Estonian]
  • 30. Suits, Gustav. K. J. Peterson uusasjalikus valgustuses. - Eesti Kirjandus 1933, nr 3, lk 142-149. [Estonian]
  • 31. Suits, Gustav [= G.S.]. Peterson, Kristian Jaak. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 359-361. [Estonian]
  • 32. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 238, 246, 262-264, 271-273, 275, 279, 295, 313, 338, 346, 348, 372, 274, 465, 469, 517, 565. [Estonian]
  • 33. Undusk, Jaan. Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip. - Keel ja Kirjandus 1995, nr 9, lk 577-587; nr 10, lk 669-679; nr 11, lk 746-756. [Estonian]
  • 34. Undusk, Jaan. Pindar als Erneuerer der europäischen Dichtung. Am Beispiel von Johann Wolfgang Goethe und Kristian Jaak Peterson. - Baltische Literaturen in der Goethezeit. Hrsg. von Heinrich Bosse, Otto-Heinrich Elias, Thomas Taterka. Würzburg: Königshausen & Neumann, 2011, S. 131-186. [German]
  • 35. Undusk, Jaan. Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia. - Keel ja Kirjandus 1992, nr 10, lk 583-594; nr 11, lk 645-656; nr 12, lk 709-725 (vt eriti nr 10, lk 584). [Estonian]
  • 36. Veel Chr. J. Petersoni pildi puhul. - Eesti Kirjandus 1913, nr 11, lk 428-429. [Estonian]
  • 37. Vogel, Marianne. Was heisst schon genial? Jakob Michael Reinhold Lenz, Kristian Jaak Peterson und die Problematik des Geniebegriffs. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S.104-121. [German]
  • 38. Vinkel, A. Peterson, Kristian Jaak. - Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 407-408. [Estonian]