Eduard Fehre (1862 – 1915)ÜlevaadeSündis Venemaal Siberis Tobolskis, Lääne-Siberi luterliku diviisipastori, Tartu ülikooli kasvandiku Eduard Reinhold Fehre (1834–1895) ja tema abikaasa Marie Margarethe Elisabeth (snd. Möller) (1833–1891) pojana. 1864 kolis perekond Saraatovi kubermangu, saksa kolonistide rajatud Rosenbergi asundusse, 1865 Voroneži, kus Liivimaalt Riia kreisist Jaunpilsist pärit isa töötas kubermangu pastorina kuni oma surmani. Sai hariduse Jelgava kubermangugümnaasiumis ja Tartu ülikoolis (korp! Fraternitas Rigensis), kus õppis ajalugu 1882–1887 ja 1889–1891. Sai uurimuse „Leben und Schriften des Kurländers Friedrich Ludwig Lindner” (1887) eest kuldauraha; tekst avaldati 1895. a-l kultuurikirjas Baltische Monatsschrift. Lõpetas õpingud kandidaadikraadiga. Oli Peterburis Senati arhiivis auskultant 1892, koduõpetaja Soomes ja Liivimaal 1892–1895, hiljem töötas kooliõpetajana Tartus ja Riias. 1904. a-st oli Riias Suurgildi sekretär ja arhivaar, 1906. a-st Riia linnaarhivaari abi, seejärel bibliotekaar 1904–1905. Jäi vallaliseks, suri ootamatult. 1890. aastate algul osales koos Paul Bergengrueniga (1861–1945) Oskar Schaberti (1866–1936) juhtimisel korporatsiooni Fraternitas Rigensis luule- ja laulukogu „Erinnerung an die Fraternitas” (Tartu 1880) teise, täiendatud trüki (Berliin 1893) koostamisel. Kirjutas Fraternitas Rigensise konvendi ülesandel korporatsiooni ajaloo (Peterburi 1898). Avaldas Baltikumi ajakirjanduses (Baltische Monatsschrift, Düna-Zeitung) luuletusi. V.A. |