Paul Theodor Falck (1845 – 1920)ÜlevaadePaul Theodor Falck (ristinimi: Paul Theodor Falk) sündis Tallinnas klaverivabrikandi, hilisema Toomgildi oldermanni Hans Heinrich Falki (Falcki) (1791–1874) ja tema abikaasa Emilie (snd. Nestler) (1804–1867) pojana. Hans Heinrich Falck, Tallinna arengus õige teenekas mees (teda meenutavad Falgi tee, Falgi park, Kaarli puiestee ja Kaarli kirik), oma eluajal väidetavalt ka üks jõukamaid, oli väidetavasti rootsi-eesti soost: sündinud rootslasest möldri Niklas Falcki ja tema eesti rahvusest naise Gertrude (snd. Koppelsohn) pojana Järvamaal Ambla kihelkonnas Järvajõel; oma hariduse (kaks klassi) olevat ettevõtlik mees saanud Tallinna Pühavaimu kiriku koolis. Hans Falcki abikaasa, Paul Theodor Falcki ema Emilie oli Tallinna kellassepa tütar. Paul Theodor Falck sai hariduse Tallinna kubermangugümnaasiumis (1857–1862), õppis majandus- ja loodusteadusi Riia polütehnikumis 1866–1867, seejärel Leipzigis 1867–1870 (dr. phil.). Töötas pärast õpingute lõppu ametnikuna Tallinnas Eestimaa kubermanguvalitsuses ja Balti Raudtees. 1881 abiellus Riiast pärit Emmy Martha Bäckmanniga (1857–1928) (⚭ vkj. 27. XII 1881 Riias). Abielust sündis viis last (kolm tütart ja kaks poega). 1891 läks Falck erru ja elas nüüd Riias produktiivse publitsistina, uurides baltisaksa kirjandust, millega oli tegelnud juba ametnikupõlves. Eriti huvitus Falck „tormi ja tungi“ autori Jacob Michael Reinhold Lenzi (1751–1792) isikust ja loomingust, avaldas sel teemal muu hulgas monograafia „Der Dichter J.M.R. Lenz in Livland“ (Winterthur 1878). Falck kogus Lenzi kohta väga suurel hulgal biograafilist ja perekonnaloolist materjali. Teisalt läks tema tegelemine oma lemmikautoriga niikaugele, et ta hakkas avaldama Lenzi originaalloomingu pähe võltsinguid, mida leidub juba 1878. aasta monograafias, suutes saksa kirjandusteadlasi mõneks ajaks nende ehtsust uskuma panna. 1905. aastal paljastas Göttingeni germanist Edward Schröder (1858–1942) võltsingud ning märkis 1909. aastal, et „teadusliku puhtuse ja kirjandusliku hügieeni nõudeks on Falckilt lähtuvad mistahes teated meie kirjandusürikutest eemaldada“. Falck oli nimelt väitnud, et on saanud oma valdusse ühe osa Moskvas surnud Lenzi käsikirjadest (ja hiljem sellest, õige seikluslikel asjaoludel, jälle ilma jäänud). Oma mitmekordset lubadust käsikirjad, nn „Lenz-Schatz“ [Lenzi aare], välja anda Falck ei teostanud, kuid üht-teist neist tekstidest jõudis tema eluajal trükki küll. Tegelikkuses, nagu on selgunud hoopis hiljem, võttis Falck ette põhjaliku Lenzi teoste ümberkirjutamisaktsiooni, oma maitsele vastavaks „toimetamise“, produtseeris omalaadse „toimetaja-poeedina“ [Editionsdichter], nagu Heinrich Bosse on sõnastanud, „mitte ainult [Lenzi] luuletustele, vaid ka näidenditele, jutustustele ja esseedele alternatiivtekstid“. Need tekstid leiduvad koos muude Falckist järele jäänud paberitega Eesti Ajaloomuuseumis. Sel taustal vajaksid kindlasti kontrollimist ka Paul Theodor Falcki teated oma isa kohta – Hans Heinrich Falcki sünniandmed pärinevad ju nimelt Paul Theodor Falckilt, kes on isa mälestusele pühendatud teoses „Ein baltischer Bürger von altem Schrot und Korn“ (Riia 1914), mis alapealkirja järgi põhinevat isast järelejäänud märkmetel („Nach hinterlassenen Aufzeichnungen“), muu hulgas väitnud, et isaisa Niklas „viis oma esivanemad tagasi Linköpingi Erik Falckini, kes oma abikaasa Christina Arvidsdotteri (snd. Store, lesest. Uggla) kaudu oli suguluses kuningas Gustav Vasaga tolle kolmanda abikaasa Karin Gustafsdotter-Stenbocki kaudu“ (lk 5) jne. Isikuandmed selles teoses muudab ebausaldusväärseks seegi autori märkus, et „ühe õnnetuse käigus hävisid leekides kõik [isa] dokumendid ...“ (lk 6). Hans Heinrich Falcki sünnikannet Ambla koguduse meetrikas, kus see tõenäoliselt olema peaks (Paul Theodor Falcki andmetel snd. vkj. 4. IV 1791), igatahes millegipärast ei leidu. Küll on sealses meetrikas registreeritud (snd. vkj. 24. IV 1791), võib-olla juhuslikult ja siinkohal täielikult asjasse puutumatult, kellegi vaba mehe (kõrtsmiku?) Reinhold Petersoni ja tema abikaasa Maie poja Hans Hinrik Petersoni sünd. Vahur Aabrams |