Julius Eckardt (1836 – 1908)ÜlevaadeLinnasündiku poeg. Õppis Valmieras pastor Häckeri koolis, Riias Poorteni koolis, Cēsise (Võnnu) lähedal Bērzaine õppeasutuses, Riias Bornhaupti koolis ja kubermangugümnaasiumis. 1855 õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust, 1856 jätkas õpinguid Tartus ja lõpetas need kandidaadikraadiga 1859. 1860 täiendas end Berliinis (dr phil 1868 Leipzigis). 1860–1867 töötas Riias Liivimaa luterliku kiriku konsistooriumi sekretärina ja alustas samal ajal ka ajakirjanikutööd, toimetades 1861–1867 ajalehte Rigasche Zeitung; astus välja aadliprivileegide vastu, samas kaitses Balti provintside eripära ja omavalitsusõigust vene ajakirjanduse rünnakute vastu. Asus elama Saksamaale, kus 1867–1870 toimetas Leipzigis ajakirja Die Grenzboten. 1870–1874 oli Hamburgis mõjuka päevalehe Hamburgischer Correspondent peatoimetaja, tegi kaastööd ka ajalehele Hamburgische Börsenhalle. 1874–1882 töötas Hamburgi senati sekretärina, 1882–1885 Preisi salajase valitsusnõunikuna Saksamaa välisministeeriumis Berliinis. 1885–1889 oli Saksa konsul Tunises, 1889–1892 Marseille's, 1892–1897 peakonsul Stockholmis, 1897–1900 Baselis ja 1900–1907 Zürichis. Pensionipõlve veetis Weimaris, kus ka suri. Maetud Travemündesse. Oli a-st 1868 Riia Ajaloo ja Muinasteaduse Seltsi korrespondentliige. Oli viljakas, sotsiaalpoliitiliselt terav publitsist, kelle tegevust suunas paljuski baltlase kaitsepositsioon reaktsioonina Venemaa kasvavale võimsusele. Avaldas Baltikumi ja Venemaa ajaloost ja kultuurist terve rea raamatuid, sh „Baltische und russische Culturstudien aus zwei Jahrhunderten“ (Leipzig 1869; 2. tr. „Russische und baltische Characterbilder aus Geschichte und Literatur“, Leipzig 1876) ja „Livland im achtzehnten Jahrhundert“ (Leipzig 1876). Avaldanud ka ka luuletusi ja mälestused „Lebenserinnerungen“ I–II (Leipzig 1910). Vahur Aabrams |