Läti Henrik (1188 ? – 1259 ?)ÜlevaadeLäti Henrik, pärinedes arvatavasti Magdeburgi ümbrusest, sai hariduse Segebergi augustiinlaste kloostris Lüübeki lähedal, olles astunud juba noorukieas Liivimaa piiskopi Alberti (Albert von Buxhövden) teenistusse. Tuli 1205 misjonärina vastasutatud (1201) Riiga. 1208 pühitseti Ümera (Ymera) lätlaste preestriks Rubenē`s (Papendorf) Võnnu (Cēsis, Wenden) lähedal. Võttis kohalikke keeli oskava tõlgina osa paljudest ristikäikudest ka eestlaste aladele. Läti Henrik on pannud kirja ladinakeelse kroonika, nn „Heinrici Chronicon Livoniae“ (ca 1224–27), mis on peamine allikas Baltimaade kristianiseerimise kohta aastatel 1180–1227. Vanim säilinud ärakiri originaalkäsikirjast, mis ei ole säilinud, pärineb 14. sajandist. Läti Henriku kroonika sisaldab arvukalt koha- ja isikunimesid ning esmakordselt kirjapanduna ka eestikeelseid sõnu ja lauseid. Esimest korda publitseeriti kroonika 1740 (J. D. Gruber) pealkirja all „Origines Livoniae sacrae et civilis seu Chronicon Livonicum vetus“. Saksa keelde tõlgiti teos esmakordselt 1747/1753 (J. G. Arndt), eesti keelde 1881–83 (J. Jung), läti keelde 1883 (M.Siliņš). |