Heinrich Georg von Jannau (1789 – 1869)ÜlevaadeEluloolistHeinrich Georg von Jannau sündis 3. (14.) augustil 1789 (EBL, Recke-Napiersky andmeil 4. augustil 1788) Laiuse (Lais) kirikumõisas Tartumaal Heinrich Johann von Jannau pojana. Heinrich Georg sai hariduse kodus. Aastatel 1806–10 õppis ta Tartu ülikoolis usuteadust. Ülikooli ajal kirjutas mõned lühemad teaduslikud tööd, mida autasustati. 1811. aastal sai temast Hargla (Harjel) kirikuõpetaja. 1819 omandas ta dr phil kraadi Jenas. 1822 sai temast isa järeltulijana Laiuse koguduse pastor. Sellele ametikohale jäi Jannau aastani 1864. 1836 sai ta lisaks Tartu ringkonna rahvakoolide revidendiks, 1842 Liivimaa konsistooriumi liikmeks. Jannau suri 18. septembril 1869 Dresdenis. LoomingustAmetitegevuse kõrval pakkusid Jannaule huvi eesti kirjakeele ja Liivimaa ajaloo küsimused. Aastal 1836 käis ta uurimisreisil Rootsis, et tutvuda Liivimaa-alaste arhivaalidega. Ta oli üks 1838. aastal Tartus rajatud Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliikmetest. Oma uurimuste tulemusi avaldas ta mitmetes kohalikes ajakirjades, nt „Das Inland“ ja Johann Heinrich Rosenplänter`i „Beiträge“. Viimase 19. vihikus ilmus tema tuntumaid töid „Ueber Grund- und Ursprache der Ehsten“ Selles kirjutises pakub Jannau välja omapoolse vastuse küsimusele, miks Eesti alal ei ole seni suudetud luua ühtset kirjakeelt. Jannau arvates oli asi selles, et ühtset kirjakeelt üritati moodustada põhja- ja lõunaeesti keele baasil, mis aga olevat vaid hilistekkelised ja sageli suvale ülesehitatud dialektid. Selleks, et saaks luua ühtse kirjakeele, mis oleks paremini mõistetav ja kergemini õpitav mõlema murde kõnelejatele, tuleks aga pöörduda tagasi eestlaste keeleliste juurte juurde, aega enne mainitud dialektide teket. Ehk nagu ütleb Jannau, teha kindlaks eestlaste alus- ja algkeel, kusjuures aluskeele [Grundsprache] all peab ta silmas keelt tema kõige algsemal kujul, enne selle esimest lagunemist dialektideks, algkeeleks [Ursprache] aga vanimat dialekti, mille juurde on võimalik kaasajal tagasi minna. Jannau peab eesti keele aluskeeleks soome keelt ja algkeeleks liivi keelt. Ühise kirjakeeleni jõutaks niimoodi, et põhja- ja lõunaeesti keeltest eemaldataks see, mis läheb vastuollu liivi keele põhimõtetega. Jannau arvamus, nagu oleks eesti keel arenenud liivi keelest, kummutati peatselt ja tema lähenemine ühtse kirjakeele loomisele lükati tagasi. Lisaks sellele kirjutisele on hilisemal ajal huvi pakkunud Jannau päevik, mis kajastab tänase Lõuna-Eesti talupoegade üleminekut vene õigeusku, mille avaldas koos eestikeelse tõlkega 1927. aastal Hans Kruus. Peetakse võimalikuks, et Otto Wilhelm Masing`i kadumaläinud mahukas eesti-saksa sõnaraamat sattus Jannau valdusse, kindlaid tõendeid selle kohta küll ei ole. Kairit Kaur |