Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu

 et de ru en
Avaleht
  • Tekstid
  • Autorid
  • Tutvustus
  • Töörühm
  • Toetajad
  • Teated
  • Otsing
  • Kõik EEVA autorid
  • 13.–16. sajand („Ordu aeg“)
  • 17. sajand („Rootsi aeg“)
  • 18.–19. sajand („Vene aeg“)
EEVA sisaldab 22.05.2022 seisuga 7865 teksti (7779 digiteeritud) 1125 autorilt, ühtekokku 173133 skaneeritud tekstidetaili.
Autori püsilink ⬈

Hugo von Eltz (1854 – 1932)

Pedagoog; koolijuht; proosakirjanik ja luuletaja

Sisuloend

  • 1. Üldandmed
  • 2. Märkused
  • 3. Artiklid
    • 3.1. Ülevaade
  • 2. Tekstid
  • 3. Lingid
  • 4. Sekundaarkirjandus
  • 5. Seotud autorid

Üldandmed

Kodanikunimi: Hugo Franz Joseph von Eltz
Sünnikoht: Hovinkylä/Aleksejevka (Ingerimaa)
Sünniaeg (ukj/vkj): 29.04.1854 / 17.04.1854
Surmakoht: Spāre (Kuramaa)
Surmaaeg (ukj/vkj): 21.06.1932 / 08.06.1932
Sugu: Mees
Keeled: Saksa, Vene
Nimekujud: Hugo von Eltz; Hugo Franz Joseph von Eltz; H. von Eltz; H. F. J. v. Eltz; Гуго Гугович Эльц; Г. Г. Фон-Эльц; Г. фон-Эльц; Г. фонъ Эльцъ

Märkused

Hugo von Eltzi onu (emavend) oli Tallinnast pärit kirjanik salanõunik Arnold von Tideböhl (1818–1883). Hugo von Eltzi õde oli Virumaal Vaivaras sündinud kirjanik Helene von Hirschheydt (1858–1908).

Artiklid

  • et

    Ülevaade

    Hariduselu suurkuju venestusaegses (19. ja 20. sajandi vahetuse) Baltikumis Hugo Franz Joseph von Eltz sündis Ingerimaal Hovinkylä mõisas (tollase haldusjaotuse järgi Peterburi kubermangus Jamburgi kreisis Aleksejevka mõisas) krahv Šuvalovi peavoliniku insener Hugo Franz Joseph Sigismund von Eltzi (1824–1900) ja tema abikaasa Henriette (snd. von Tideböhl) pojana.

    Isa oli Liivimaalt Valga kreisist Romeškalnsi mõisast pärit vabahärra, kes oli saanud koolihariduse Pihkva gümnaasiumis, õppinud Saksamaal Greifswaldis filosoofiat ja põllumajandust ning tutvunud Põhja-Prantsusmaal krahv Šuvaloviga. Suure osa oma edasisest elust oli ta elanud mitmel pool Venemaal, pühendudes ärile, tehnikale ja leiutamisele.

    Hugo von Eltz sai gümnaasiumihariduse Kiievis ja Riias, seejärel õppis Tartu ülikoolis (korp! Fraternitas Rigensis) juurat, majandusteadust ja slaavi filoloogiat 1876–1880. Võttis Kaukaasias vabatahtliku haigepõetajana osa Vene-Türgi sõjast (1877–1878). Oli Tartus veterinaariainstituudi inspektor ja sekretär 1880–1883, Friedrich Kollmanni eragümnaasiumis vene keele ja kirjanduse vanemõpetaja 1883–1887, Tartu politseivalitsuse sekretär 1888.

    Hugo von Eltz läks Riiga, kus töötas vene keele vanemõpetajana linnagümnaasiumis 1888–1895. 1892 asutas Riias Liivimaa rüütelkonna toel erakooli (Eltzsche Lehranstalt) – 1. järgu õppeasutuse, millest 1902 sai eragümnaasium, ja oli selle direktor 1910. a-ni. Õppeasutuse juures oli internaat (pansion), mille asju korraldas abikaasa Anna Vera Augustine von Eltz (snd. Sodoffsky), Riia kaupmehe tütar, kellega Hugo von Eltz oli 1881 abiellunud (⚭ vkj. 23. VI 1881 Riias)

    1910–1915 oli Hugo von Eltz vastasutatud saksa gümnaasiumi direktor Poolas Łódźis (tollal oli Łódź Venemaa osa, umbes 15% elanikest olid sakslased) ja töötas siis ametnikuna Ida-Preisimaal Masuurias. 1921 pöördus kodumaale tagasi, Läti Vabariiki, kus elas Kuramaal Spāre järve ääres oma villas (Landsitz Seehof), mille omanik oli 1900. a-st alates. Seal Hugo von Eltz, kes on maetud Riiga, ka suri.

    V.A.

Tekstid

  • Der Bettler und sein Kind
    Der Bettler und sein Kind
    Hugo von Eltz ; Tartu (Liivimaa) ; 1880
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Luule ; Luuletus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-4056
  • Der Thränenthurm
    Der Thränenthurm
    Hugo von Eltz ; Tartu (Liivimaa) ; 1884
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Luule ; Poeem ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand D Est.A-1117
  • Ein hölzern Kreuz
    Ein hölzern Kreuz [Puust rist]
    Hugo von Eltz ; Berliin ; 1893
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Luule ; Luuletus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-4056
  • Ein hölzern Kreuz
    Ein hölzern Kreuz
    Hugo von Eltz ; Tartu (Liivimaa) ; 1880
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Luule ; Luuletus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-4056
  • Erinnerung an die Fraternitas
    Erinnerung an die Fraternitas
    Oskar Schabert; Paul Bergengruen; Eduard Fehre; Hermann Julius Ageluth; Theodor Bornhaupt; Woldemar Deeters; Konrad Eck; August Eckhardt; Alexander von Ehlert; Hugo von Eltz; Theodor Friedländer; Ernst Friesendorff; Friedrich Geldner; Hermann Graff; Julius Grimm; Georg von Grindel; Gottfried Ludwig Haensell; Hermann Hillner; Wilhelm Hillner; Wilhelm Hülsen; Carl Ludwig Kaehlbrandt; Wilhelm Keller; Ferdinand Kolberg; August Lieventhal; Ernst Masing; Adolf Petersenn; Arthur Poelchau; Gustav Poelchau; Johann August Porsch; Eduard Pychlau; Theodor von Rieckhoff; Karl Rudloff; Christoph Schwartz; Wilhelm Schwartz; Alexander Zimmermann; Arnold von Tideböhl; Andreas von Wittorf; Valentin Wittschewsky ; Berliin ; 1893
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Luule ; Laulik, Luulekogu ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand, Kogumik E D Est.A-4056
  • Sonett
    Sonett
    Hugo von Eltz ; Berliin ; 1893
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Luule ; Luuletus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-4056
  • Sonett
    Sonett
    Hugo von Eltz ; Tartu (Liivimaa) ; 1880
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Luule ; Luuletus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-4056
  • Tamara
    Tamara [Tamara, Kaukaasia muistend]
    Hugo von Eltz ; Tartu (Liivimaa) ; 1880
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Luule ; Luuletus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-4056
  • Triolett
    Triolett
    Hugo von Eltz ; Tartu (Liivimaa) ; 1880
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Luule ; Luuletus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-4056
  • Басни Крылова и стихотворения Пушкина, Лермонтова, Жуковского, Языкова, Кольцова и др.
    Басни Крылова и стихотворения Пушкина, Лермонтова, Жуковского, Языкова, Кольцова и др. [Krõlovi valmid ja Puškini, Lermontovi, Žukovski, Jazõkovi, Koltsovi jt luuletused]
    Hugo von Eltz; Vassili Žukovski; Nikolai Jazõkov; Afanassi Fet; Fjodor Glinka ; 1890
    Vene ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Luule ; Antoloogia, Luulekogu ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand D Est.A-5765

Lingid

  • 1. Hasselblatt, Arnold. Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, lk 716. [Saksa]
  • 2. Brümmer, Franz. Lexikon der deutschen Dichter und Prosaisten vom Beginn des 19. Jahrhunderts bis zur Gegenwart. Bd. 2. 6. Aufl. Leipzig, 1913, lk 138. [Saksa]
  • 3. Baltisches Biographisches Lexikon digital [Saksa]
  • 4. Emapoolne vanaisa Johann Heinrich von Tideböhl (1786–1856) [Saksa]
  • 5. Hugo von Eltzi isa surmakuulutus (1900) [Saksa] [Törne arhiiv (EAA.4918.1.424)]
  • 6. Vikipeedia [Vene] [Hovinkylä/Aleksejevka]
  • 7. Vikipeedia [Eesti] [Opolje külaasundus]

Sekundaarkirjandus

  • 1. Getaufte. - Rigasche Stadtblätter 19. IX 1857, nr 38, lk 276. ("Petri-Kirche: [...] Anna Vera Augustine Sodoffsky.") [Saksa]
  • 2. Rigasche Zeitung 23. XII 1878, nr 299, lk 6. [Saksa]
  • 3. Wirulane 24. VI 1886, nr 26, lk 3. [Eesti]
  • 4. Rigasche Rundschau 29. VII 1900, nr 169, lk 2. (Isa nekroloog.) [Saksa]
  • 5. Die H. von Eltz'sche Lehranstalt zu Riga. - Düna-Zeitung 30. IV 1902, nr 98, lk 5. [Saksa]
  • 6. Privatgymnasium von Eltz. - Düna-Zeitung 7. VI 1908, nr 130, lk 4. [Saksa]
  • 7. Album fratrum Rigensium (1823-1910). Zus.gest. von Arend von Berkholz. 3., verm. u. verb. Aufl. Riga, 1910, lk 231. [Saksa]
  • 8. Hugo v. Eltz 75 Jahre. - Rigasche Rundschau 29. IV 1929, nr 95, lk 10. [Saksa]
  • 9. Direktor Hugo von Eltz †. - Rigasche Rundschau 25. VI 1932. nr 138, lk 5. [Saksa]
  • 10. Hugo v. Eltz †. - Riga am Sonntag 26. VI 1932, nr 274, lk 2. [Saksa]
  • 11. Direktor emer. Hugo von Eltz †. - Dorpater Zeitung 5. VII 1932, nr 149. [Saksa]
  • 12. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, lk 186. [Saksa]
  • 13. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 1: A-G. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, lk 390. [Saksa]

Seotud autorid

  • Helene von Hirschheydt (* 21.04.1858 – † 30.04.1908)
  • Arnold von Tideböhl (* 28.02.1818 – † 11.09.1883) D