et de ru en
Avaleht

Jacob Michael Reinhold Lenz (1751 – 1792)

Draama- ja proosakirjanik, luuletaja, tõlkija, kirjandusteoreetik; teoloog; C. D. Lenzi poeg, F. D. Lenzi vend

Sisuloend

Üldandmed

Sünnikoht: Cesvaine (Liivimaa)
Sünniaeg (ukj/vkj): 23.01.1751 / 12.01.1751
Surmakoht: Moskva
Surmaaeg (ukj/vkj): 03.06.1792 / 23.05.1792
Sugu: Mees
Keeled: Saksa, Prantsuse, Vene
Nimekujud: Jacob Michael Reinhold Lenz; Jakob Michael Reinhold Lenz; Jakob Lenz; Reinhold Lenz; J. M. R. L.; L.; J. M. R. Lenz; Lenz; Jakob Mich. Reinhold Lenz

Artiklid

  • et ru

    Ülevaade

    Lapsepõlv Liivimaal, kirjanduslik debüüt, aastad Strassburgis

    Jacob Michael Reinhold Lenz sündis 12. (23.) jaanuaril 1751 Cesvaine (Sesswegen) pastoraadis Liivimaal, Taga-Pommerist sisse rännanud pietistliku pastori Christian David Lenz`i – Köslin`i (Koszalin) vasksepa poja – ja Vastseliina (Neuhausen) pastori tütre Dorothea Neoknapp`i (1721–78) kolmanda lapsena (Dorothea põlvnes ema liinis vanast balti aadlisuguvõsast (von Rahden), tema vaarisa oli olnud Põhjasõja ajal Venemaale Vologdasse küüditatud Tartu kodanike bürgermeister). Pärast isa asumist Tartu (Dorpat) Jaani koguduse ülemõpetaja kohale elas ta 1759–68 Tartus, ja õppis sealses linnakoolis. 1766 ilmus ajalehe „Rigische Anzeigen“ kirjanduslisas Jaani kiriku eesti koguduse pastori Theodor Oldekop`i eessõna toel tema trükidebüüt, klopstocklik heksameetriline poeem „Der Versöhnungstod Jesu Christi“. Samal aastal esitati parun R. J. Igelströmi ja H. von Lauw` pulmas Põltsamaal (Oberpahlen) J. M. R. Lenzi näidendidebüüt, tellimustööna valminud pisaradraamalik „Der verwundete Bräutigam“.

    1768–71 õppis J. M. R. Lenz teoloogiat Königsbergi ülikoolis, kus pühendus aga üha enam kirjandusele ja kuulas eeskätt I. Kanti filosoofialoenguid. 1771 otsustas ta vastu isa tahtmist kodumaale esialgu selja pöörata ning sõitis kahe Kuramaa noore aadlikust ohvitseri saatjana Strassburgi (Strasbourg) Elsassis (Alsace), kuhu jäi viieks aastaks. Aasta varem oli tulnud sinna ka tema eakaaslane Johann Wolfgang Goethe, kellega J. M. R. Lenzi sidus peagi väga lähedane sõprus. Veidi varem oli linnas viibinud ja Goethega kohtunud ka äsja Riiast (Rīga, Riga) lahkunud Johann Gottfried Herder. Sündis revolutsioon saksa kirjanduses: tagantjärele „tormi ja tungi“ nime all tuntuks saanud saksamaise valgustuse n-ö enesekriitiline faas hõlmas umbkaudu aastaid 1770–76, millesse mahtus ka J. M. R. Lenzi viibimine Strassburgis, liikumise ühes keskuses. „tormi ja tungi“ väljapaistvamate autorite hulka kuulus teiste hulgas ka Friedrich Maximilian Klinger, hilisem Tartu ülikooli esimene taasavamisjärgne kuraator.

    Kirjandusliku tuntuse aastad, tüli Goethega, psüühikahäired

    J. M. R. Lenzi tuntuse umbkaudseks haripunktiks saksa keeleruumis olid aastad 1774–76, mil ilmus trükist suurem osa tema ilukirjanduslikest teostest. Olulisimatena kuuluvad nende hulka nn komöödiad (draamad) „Der Hofmeister“ (1774), „Der neue Menoza“ (1774) ja „Die Soldaten“ (1776) ning „tormi ja tungi“ draamateoreetilisi võtmetekste „Anmerkungen übers Theater“ (1774). J. M. R. Lenzi teosed olid mainekad siiski peamiselt kitsamas ringis, sageli omistas kriitika tema anonüümselt ilmunud kirjatööd pisut varem debüteerinud J. W. Goethele. 1776 viibis J. M. R. Lenz umbes pool aastat Weimaris ja selle lähistel. Aasta lõpul laskis kohaliku hertsogi äsja ametisse nimetatud legatsiooninõunik Goethe kindla töökohata võõramaalasest vabakutselise J. M. R. Lenzi puhkenud terava konflikti tõttu maalt välja saata. Igasugune suhtlus kahe kirjaniku vahel katkes.

    1777 viibis J. M. R. Lenz peamiselt sõprade (J. C. Lavater jt) juures Šveitsis. 1778 oli loomingulisse kriisi sattunud J. M. R. Lenzil Waldersbachi külas Elsassis pastor J. F. Oberlini juures esimene tõsine psühhoos, misjärel kirjandusringkondades levis kiiresti kuuldus, „Lenzi hullumeelsusest“. Mõni kuu hiljem järgnes Goethe õemehe juures Emmendingenis teine, tõsisem psühhoos. Samal aastal suri Tartus J. M. R. Lenzi ema. 1779. aastal abiellus isa teist korda, kolis Liivimaa kindralsuperinterdendiks edutatuna Riiga ning nõustus laskma haigusest enam-vähem taastunud poja tagasi Liivimaale toimetada.

    Tagasi Liivimaal

    Kodumaal taotles J. M. R. Lenz Riia toomkooli rektori vabanenud kohta, kuid kuna kooli rektor aastatel 1764–69, tollal Weimari kindralsuperintendendi ametis olnud Herder, keeldus endist sõpra soovitamast, lükati tema kandidatuur tagasi. 1779. aasta lõpul sõitis J. M. R. Lenz Tartusse vanema venna F. D. Lenzi, hilisema populaarse jutlusteautori ja Tartu ülikooli esimese eesti keele lektori poole, kes oli võtnud vahepeal üle Jaani kiriku õpetaja koha. 1780 sõitis J. M. R. Lenz Peterburi tööd otsima. Tema kandidatuur kadetikorpuse õpetaja kohale lükati tagasi. Aasta lõpul töötas ta koduõpetajana Ahja (Aya) mõisas H. H. von Lipharti juures, kuid lahkus sealt paar kuud hiljem 1781. aasta algul armuloo tõttu naabruses elanud noore aadlipreili Julie von Albedyll`iga. Tema järglaseks Ahja mõisa koduõpetaja töökohal oli nooruke vaimulik Georg Gottfried Marpurg, hilisem Vastseliina ja Rõuge (Rauge) pastor ning tartumurdeliste kooliraamatute autor, kellega ta oli Ahjal tutvunud.

    Elu lõpuaastad Venemaal

    1781. aasta algul lahkus J. M. R. Lenz jäädavalt Venemaale. Lühikest aega töötas ta Peterburis sealse kadetikorpuse juhataja ning kohaliku saksa teatri direktori kindral F. W. von Baueri erasekretärina. Tema lahkumise järel asus sellele kohale äsja Peterburi saabunud weimarlane August von Kotzebue.

    Veel samal aastal sõitis J. M. R. Lenz Moskvasse, kus tal ei õnnestunud püsivat töökohta leida. Enamasti eraõpetajana ja mõnda aega ka ühe erakooli kasvatajana töötades leidis ta Moskvas ajutist peavarju vene ajaloolase G. F. Müller`i, hiljem selle sugulaste, aga ka Moskva valgustajate ja vabamüürlaste juures. Viimastel eluaastatel pakkusid talle ulualust noor vene kirjanik N. Karamzin ja tolle lähim sõber, tõlkija A. Petrov. Moskvas kavandas J. M. R. Lenz terve hulga projekte, nagu uute mitmekeelsete piiblitõlgete väljaandmine, Venemaa ja Liivimaa vahelise kaubanduse hoogustamine ning Balti provintside ülikooli taastamine Tartus. Olles saksa kirjandusringkondades unustatud, jätkas ta siiski vähemal määral kirjutamist ka Venemaal. Tööd raskendas publitseerimisvõimaluste ahtus, saksakeelse publiku nappus ja konservatiivsus, harvad kontaktid kolleegidega Lääne-Euroopast, Liivimaal elava perekonna tõrjuv hoiak, pidev rahapuudus ning senisest labiilsem tervislik seisund. Valdav osa Venemaal valminud tekstide käsikirju on läinud kaotsi. Süvenenumalt tegeles J. M. R. Lenz keeleküsimustega, lahates esmajoones kommunikatsiooniprobleeme. Tema saksakeelses tõlkes ilmus 1787. aastal S. Pleštšejevi majandusgeograafiline teos pealkirja all „Uebersicht des Russischen Reichs“ (2. trükk 1790).

    J. M. R. Lenz suri 23. või 24. mail (3. või 4. juunil) 1792. Tema surnukeha leiti ühelt Moskva tänavalt. Surma lähemad asjaolud, nagu ka haua asupaik, on teadmata.

    Kokkuvõtteks

    J. M. R. Lenz, keda on eesti kultuuriloos tuntud äärmisel juhul Tartu ülikooli esimese eesti keele lektori Friedrich David Lenz`i noorema vennana, oli 1770. aastatel saksa (näite)kirjanduse radikaalseid uuendajaid, „tormi ja tungi“ keskseid ja mitmekülgsemaid autoreid J. W. Goethe kõrval. (Goethe ja Lenzi vahekorrast, nagu ka uue kirjanduspõlvkonna eneseotsingutest annab aimu 1775. aastal sündinud „Pandaemonium germanicum“, J. M. R. Lenzi autopoeetikana, aga ka „tormi ja tungi“ programmina loetav näitemäng, mis nägi trükivalgust alles postuumselt aastal 1819). J. M. R. Lenzi kui esimese kutselise balti kirjamehe teeneks saksa kirjanduses jääb innovatiivse (antiaristotelesliku) draamateooria sõnastamine ning edukas rakendamine vahetut kaasaega (sotsiaal)kriitiliselt kujutavates näidendites. J. M. R. Lenzi eripära ja ainulaadsust kirjandusloos on hakatud laiemalt tunnustama alles 20. sajandil (G. Büchneri huvi kui pigem erandliku ilmingu järel 1830. aastatel sai tegelikuks läbimurdeks B. Brechti töötlus näidendist „Der Hofmeister“ aastal 1950; lavastatud ka Vanemuises a. 1980), hüppeliselt ja ka väljaspool saksa keeleruumi umbes 1980. aastate lõpust alates.

    Vahur Aabrams

Tekstid

Pildid

  • Vier Profile desselben Jünglings. L.
    Vier Profile desselben Jünglings. L.
    Dateering: 1774 ?
    Allikas: Lavater, Joh. C. Physiogn. Fragmente. 3. kd. Lpz./Winterthur, 1777, pärast lk 156 (paremal ülal).
    [image/jpeg] [312x400px]
  • J. M. R. Lenz
    J. M. R. Lenz
    Dateering: 1775 ?
    Allikas: Originaal Goethe muuseumis Weimaris
    [image/jpeg] [297x400px]
  • J. M. R. Lenz
    J. M. R. Lenz
    Dateering: 1775 ?
    Allikas: Grotthuss, Jeannot Emil Freiherr von. Das Baltische Dichterbuch. 2. Aufl. Reval: Franz Kluge, 1895 (frontispiss).
    [image/jpeg] [304x400px]

Lingid

Sekundaarkirjandus

  • 1. Aabrams, Vahur. Die negative Gesetzgebung als Lenzens Rebellionsbasis. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 12-19. [Saksa]
  • 2. Aabrams, Vahur. Friedrich David Lenz ning tema vend Jacob Michael Reinhold Lenz. – 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. 1803 eesti ja soome keele lektoraat Tartu ülikoolis. Juubelikogumik. Tartu : Tartu Ülikool, 2003, lk 28–60. [Eesti]
  • 3. Aabrams, Vahur. "Herra on meid lassnud kutzta…": Kotzebuest ja Lenzist eesti teatriaastal. - Akadeemia 2006, nr 11, lk 2371-2390. [Eesti]
  • 4. Aabrams, Vahur. Tähtede kohal on teistsugune filosoofia. Järelsõna. – Jacob Michael Reinhold Lenz. J. M. R. L. Eesti Goethe-Selts, Huma, 2003, lk. 457–541. [Eesti]
  • 5. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 3. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1831, S. 48-49 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 10-11. [Saksa]
  • 6. Bauer, Gerhard. Das Widerborstigkeitspotential von Lenz' deterritorialisierter Existenz und Schreibart. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 5-11. [Saksa]
  • 7. Bauer, Gerhard. Luftwurzeln? Eine deterritorialisierte Existenz und ihre lebens"praktischen", sozial-imaginativen und sprachlichen Notbehelfe. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen 8. Riga, 2001, S. 9-24. [Saksa]
  • 8. Bosse, Heinrich. Isa ja poeg Lenzid Tartus aastatel 1759-1769. - Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis. Koost. Katre Kaju. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2014, lk 137-160. [Eesti]
  • 9. Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 447. [Saksa]
  • 10. Falck, Paul Th. Das Drama im Baltenlande. Eine literarhistorische Anregung. - Baltische Monatsschrift. Jg. 54, Bd. 73. Riga: Jonck & Poliewsky, 1912, S. 199-222. [Saksa]
  • 11. Falck, P.[aul Theodor]. [Arvustus M. N. Rosanowi teosele:] Jakob M. R. Lenz, der Dichter der Sturm und Drangperiode. Sein Leben und seine Werke. Leipzig 1909. – Baltische Monatsschrift. Hrsg. von Friedrich Bienemann, Jg. 51, Bd. 68, Riga : Jonck & Poliewsky, 1909, S. 382–384. [Saksa]
  • 12. Falck, P.[aul] T.[heodor]. [Arvustus teosele:] Lenz, J. M. R. Gesammelte Schriften. Hrsg. von Franz Blei. München u. Leipzig : Georg Müller, 1909. – Baltische Monatsschrift. Hrsg. von Friedrich Bienemann, Jg. 51, Bd. 68, Riga : Jonck & Poliewsky, 1909, S. 360–366. [Saksa]
  • 13. Freymann, Karl von. Laster und Leidenschaft in J. M. R. Lenz’ Dichtung. – Baltische Monatsschrift. Hrsg. von Friedrich Bienemann. Riga : Verlag der Baltischen Monatsschrift, 1905, Jg. 47, Bd. 59, S. 25–40. [Saksa]
  • 14. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 2: H-M. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 818-834. [Saksa]
  • 15. Graubner, Hans. Kinder im Drama. Theologische Impulse bei Hamann, Lindner und Lenz. - Jahrbuch der Deutschen Schillergesellschaft. Internationales Organ für neuere deutsche Literatur. Im Auftrag des Vorstands hrsg. von Wilfried Barner, Christine Lubkoll u.a. Jg. 46. Stuttgart: Alfred Kröner Verlag, 2002, S. 73-101. [Saksa]
  • 16. Grotthuss, Jeannot Emil Freiherr von. Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kristischen Studien. Reval: Verlag von Franz Kluge, 1894, S. 372-375. [Saksa]
  • 17. Grotthuss, Jeannot Emil Freiherr von. Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Rußlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. Aufl. Reval : Franz Kluge, 1895, S. 428-431. [Saksa]
  • 18. Grudule, Māra. Das Nachleben von Jakob Michael Reinhold Lenz in der lettischen Kulturgeschichte. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 84-95. [Saksa]
  • 19. Gündel, Vera. Jakob Michael Reinhold Lenz' Mitgliedschaft in der Moskauer Freimaurerloge "Zu den drei Fahnen". - Lenz-Jahrbuch 1996, Bd. 6. St. Ingbert: Röhrig, 1996, S. 62-73. [Saksa]
  • 20. Joch, Markus. Wer verliert, gewinnt. J. M. R. Lenz' Werkphase 1774–1776 und ihre paradoxe Ökonomie. - Zeitschrift für Germanistik 2007, Nr. 3, S. 533–546. [Saksa]
  • 21. Jürjo, Indrek. Christian David Lenzi maailmavaade. Tlk Tea Vassiljeva ja Urmas Oolup. - Jürjo, Indrek. Ideed ja ühiskond. Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.–19. sajandil. Koost. Inna Põltsam-Jürjo ja Tõnu Tannberg. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2011, lk 82–96. [Eesti]
  • 22. Jürjo, Indrek, Bosse, Heinrich. Hofmeister gesucht: Neun Briefe von Christian David Lenz an Gotthilf August Francke. - Lenz-Jahrbuch: Sturm-und-Drang-Studien 1998/1999, Bd. 8/9. Hrsg. von Christoph Weiss. St. Ingbert: Röhrig Universitätsverlag, 2003, S. 9-43. [Saksa]
  • 23. Kirschfeld, Joh.: Der Pietismus des Christian David Lenz. In: Baltische Blätter für allgemein-kulturelle Fragen (Riga), Jg. 2 (1924/25), H. 3, S. 99-105. [Saksa]
  • 24. Käser, Rudolf. Spiegel und Spiegelbilder in Lenz' dichterischem und poetologischem Werk. Anmerkungen zur Kehrseite seines "Realismus". - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 20-36. [Saksa]
  • 25. List, Gotthard. Nie allein. Anmerkungen zu Lenz' Nachleben in Literatur und Literaturwissenschaft der letzten Jahrzehnte. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 96-103. [Saksa]
  • 26. Lukas, Liina. Jakob Michael Reinhold Lenz „Wertherit“ lugemas. – Goethe Tartus. Konverentsi „Goethe Tartus“ (1999) ettekanded. (Eesti Goethe-Seltsi aastaraamat II.) Tartu 2000, lk 131–141. [Eesti]
  • 27. Lukas, Liina. "Werther"-Lektüre von Jakob Michael Reinhold Lenz. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen (Sonderheft: Goethe) 6. Tartu, 1999, S. 116-127. [Saksa]
  • 28. Nikogda, Anele. Das realistisch-groteske Detail bei J. M. R. Lenz. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 37-45. [Saksa]
  • 29. Pethes, Nicolas. "sie verstummten – sie gleiteten – sie fielen". Epistemologie, Moral und Topik des "Falls" in Jakob Michael Reinhold Lenz' "Zerbin". - Zeitschrift für Germanistik 2009, Nr. 2, S. 330–345. [Saksa]
  • 30. Pilv, Aare. Mõned mõtted Lenzi raamatu juurde. - Sirp, 1. august 2003, nr 28, lk 4j. [Eesti]
  • 31. Preuss, Werner H. Gesellschaftskritik und Humanismus des Geheimen Rats Jakob Heinrich von Lilienfeld und ihre Rezeption durch Lenz. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 57-73. [Saksa]
  • 32. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Verlag Wissenschaft und Politik, Berend von Nottbeck : Köln, 1989, S. 209-211. [Saksa]
  • 33. Sato, Ken-ichi. Lenzens Kindheit in Livland als Grundlage seines "Sturm und Drang"-Schaffens. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 46-56. [Saksa]
  • 34. Scholz, Rüdiger. Zur Biographie des späten Lenz. - Lenz-Jahrbuch 1991, Bd. 1. St. Ingbert: Röhrig, 1991, S. 106-134. [Saksa]
  • 35. Schwidtal, Michael. Komparativistlikke ja kultuuriteaduslikke ärgitusi Baltimaade germanistikale. - Keel ja Kirjandus 2001, nr 11, lk 818-821. (Saksa keelest tõlkinud V. Aabrams.) [Eesti]
  • 36. Sivers, Jegór von. Jakob Michael Reinhold Lenz (1750–1792). – Deutsche Dichter in Rußland. Studien zur Literaturgeschichte. Berlin : Schroeder 1855, S. 40-59. [Saksa]
  • 37. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 90. [Eesti]
  • 38. Zanders, Ojars. Liivimaalane Jakob Michael Reinhold Lenz (1751–1792), Goethe noorpõlvesõber. – Goethe Tartus. Konverentsi „Goethe Tartus“ (1999) ettekanded. (Eesti Goethe-Seltsi aastaraamat II.) Tartu 2000, lk 120–130. [Eesti]
  • 39. Undusk, Jaan. Lenz ehk 20 päeva hullust. - Eesti Ekspress, 7. august 2003, nr 32 (713) (Areen, lk B 12). [Eesti]
  • 40. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 274. [Eesti]
  • 41. Tommek, Heribert. Das (scheiternde) Ideal einer "Õkonomie des ganzen Hauses". Der Projektemacher J. M. R. Lenz zwischen Russland und Livland. - Baltische Literaturen in der Goethezeit. Hrsg. von Heinrich Bosse, Otto-Heinrich Elias, Thomas Taterka. Würzburg: Königshausen & Neumann, 2011, S. 231-254. [Saksa]
  • 42. Weinert, Gesa. "... und ich, ich sey Jacob." : Der Taufeintrag von J. M. R. Lenz im Kirchenbuch von Sesswegen. - Lenz-Jahrbuch : Sturm-und-Drang-Studien 1998/1999, Bd. 8/9. Hrsg. Christoph Weiss. St. Ingbert : Röhrig, 2003, S. 83-97. [Saksa]
  • 43. Weiss, Christoph. „Hoidke oma taevas endale!“ Jacob Michael Reinhold Lenz (1751–1792). – Sirp, 1. august 2003 (number 28 / 2973), lk 4–5. [Eesti]
  • 44. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, C. H. Beck, 2005, S. 111, 132, 134-138, 164. [Saksa]
  • 45. Winter, Hans-Gerd. "So verwegen - so tollkühn [...], weil auch ich es gewagt zu dichten." Jakob Michael Reinhold Lenz' Traum vom Dichtergenie. - Zeitschrift für Germanistik 2008, Nr. 1. Bern: Peter Lang, 2008, S. 55-71. [Saksa]
  • 46. Vogel, Marianne. Was heisst schon genial? Jakob Michael Reinhold Lenz, Kristian Jaak Peterson und die Problematik des Geniebegriffs. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S.104-121. [Saksa]
  • 47. Wuthenow, Ralph-Rainer. Ein gekreuzigter Prometheus. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Literatur in baltischen Bezügen, Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Petersen [!]. Hrsg. von Liina Lukas, Thomas Taterka und Jaan Undusk. Zwölfte Folge (2006). Riga-Bonn, 2007, S. 74-83. [Saksa]
  • 48. –h–. [Arvustus teosele:] Lenz in Briefen von Dr. F. Waldmann. Zürich 1894. Verlag von Sterns literarischem Bülletin der Schweiz. – Baltische Monatsschrift. Hrsg. von Arnold v.[on] Tideböhl. Reval : Franz Kluge, 1894, Jg. 36, Bd. 49, S. 64–65. [Saksa]

Seotud autorid