EEVA | Carl Gustav Jochmann (1789

Poliitiline publitsist, esseist, keelefilosoof

Sisuloend

Üldandmed

Sünnikoht: Pärnu (Liivimaa)

Sünniaeg (ukj/vkj): 21.02.1789 / 10.02.1789

Surmakoht: Naumburg

Surmaaeg (ukj/vkj): 24.07.1830 / 12.07.1830

Sugu: Mees

Keel: Saksa

Nimekujud: Carl Gustav Jochmann; Karl Gustav Jochmann; K. G. Jochmann; X....

Märkused

Metallurn Jochmanni südamega ("COR IOCHMANNII") asub Riia toomkloostris.

Artiklid

et de ru

Ülevaade

Õpingud ja sõdurielu
Carl Gustav Jochmann sündis 10. veebruaril 1789 Pärnus (Pernau), raesekretäri Johann Gottlob Jochmanni ja Elisabeth Magdalene (snd Schwander) teise pojana. Vanemast pojast Johann Ludwigist sai Tartu ülikooli kirurgiaprofessor (1811–14). C. G. Jochmann alustas kooliteed 1795. aastal Pärnu linnakoolis ning jätkas aastatel 1799–1804 Riia toomkoolis. 1805. aastal lahkus C. G. Jochmann Saksamaale õigusteadust studeerima, õpingud Leipzigi, Heidelbergi ja Göttingeni ülikoolis kestsid 1809. aastani. Ülikooliaega jääb ka C. G. Jochmanni liitumine Napoleoni vägedega 1806. aasta sügisel, et võtta osa Poola vabastamisest Tsaari-Venemaa võimu alt. 1807 tõusis C. G. Jochmann koguni leitnandiks, kuid sõdurielus pettunud, lahkus ta vürst von Isenburgi rügemendist veel samal aastal. Pärast ülikooli lõpetamist siirdus C. G. Jochmann aastaks Lausanne`i prantsuse keelt omandama.

Advokaadiaastad, viibimine Inglismaal
1810 aastal naasis C. G. Jochmann Riiga, kus asus advokaadiametisse. Tema sõpruskonda kuulusid hilisem valitsussekretär A. Hehn, Liivimaa meditsinaalinspektor D. G. Kurtzwig, A. von Löwis of Menar (1811. aastast Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi sekretär), publitsist G. H. Merkel ning kaupmees C. H. von Sengbusch, kelle pärastisest kirjavahetusest C. G. Jochmanniga pärinevad peamised andmed autori käekäigust Liivimaalt lahkumise järel. 1812. aastal põgenes C. G. Jochmann lähenevate Napoleoni vägede eest Inglismaale, kuhu jäi kaheks aastaks. Viibides peamiselt Londonis, Oxfordis ja Edinburgh`is, tutvus C. G. Jochmann Inglismaa ühiskondlike oludega ning õppis inglise keelt ja ajalugu, filosoofiat ja kirjandust. Juristina huvitas teda iseäranis angloameerika õigussüsteem. Inglismaa poliitiline kultuur ja sõnavabadus mõjutasid sügavalt C. G. Jochmanni mõtteilma, võrdlus Inglismaaga pani ta aredalt nägema nii Liivi- kui ka Saksamaa ühiskondlikku tagurlikkust. 1815. aastal pöördus C. G. Jochmann tagasi Riiga, kus jätkas tööd advokaadina. Inglise keele oskus laiendas C. G. Jochmanni tööpõldu (nõustas Riias mh inglise äriühinguid), kuid juristiamet ei suutnud rahuldada tema vaimseid huvisid. Rahulolematus leivatööga ja Liivimaa loid vaimuelu ajendasidki C. G. Jochmanni 1819. aastal sünnimaalt lahkuma. Lääne-Euroopa „leebema taeva“ all lootis C. G. Jochmann parandada ka nõrka tervist, mida pingelised advokaadiaastad olid veelgi halvendanud.

Elu viimane kümnend, loominguliselt tegus aeg
Hoolimata esialgsest kavatsusest ning kestvast kodumaatuse tundest ei naasnud C. G. Jochmann enam kunagi Liivimaale. Kuni surmani elas ta vaheldumisi Saksamaal, Prantsusmaal ja Šveitsis, viimaks peamiselt Baden-Badenis ja Karlsruhes. Ehkki C. G. Jochmann külastas erinevaid kuurorte, ei paranenud ta tervis oluliselt ning tema elu viimane kümnend on varjutatud haigustest.

Viimased kümme eluaastat on C. G. Jochmannile aga ka loominguliselt tegus aeg. 1819. aastal tutvus ta Pariisis saksa emigrantide krahv G. von Schlabrendorf`i ja K. E. Oelsner`iga (kirjanik ja Preisi legatsiooninõunik), kelle Prantsuse revolutsiooni mälestustest sai olulisi allikaid C. G. Jochmanni hilisematele Prantsuse lähiajalugu ja revolutsiooni vaagivatele esseedele. Vestlused äärmiselt omapärase Schlabrendorfiga, kes demokraatlike vaadete tõttu oli loobunud seisuslikest eesõigustest ning elas Prantsuse revolutsioonist saadik ühes Pariisi hotellis, mõjusid C. G. Jochmannile iseäranis viljastavalt. Osaliselt just Schlabrendorfi ideede pinnalt kasvas välja C. G. Jochmanni silmapaistvaim teos „Über die Sprache“ (1828).

C. G. Jochmanni (anonüümne) trükidebüüt saabus 1821. aastal tol ajal armastatud šveitsi kirjaniku ja valgustaja H. Zschokke ajakirjas „Überlieferungen zur Geschichte unserer Zeit“, kus ilmus järgnevatel aastatel veel paar C. G. Jochmanni esseed. Zschokkega oli ta kohtunud 1820 Aaraus, Šveitsis, ning sellest kujunes eluaegne sõprus. Zschokke kaudu tutvus C. G. Jochmann oma tulevase väljaandja, liberaalsete vaadetega Heidelbergi kirjastaja C. F. Winter`iga, kuid ennekõike võlgneme Zschokkele tänu C. G. Jochmanni loomingu säilimise eest: Jochmann pärandas talle kõik oma avaldamata käsikirjad, mis too pärast sõbra surma publitseeris oma ajakirjas „Prometheus“ ning valikkogus „Reliquien“ (1836–38), koondades sinna ka juba avaldatud esseid ja aforisme.

1824. aastast alates jäid C. G. Jochmanni kirjad Sengbuschile harvemaks ja teateid tema elust perioodil, mil nägi trükivalgust suurem osa tema raamatu kujul ilmunud teoseid, on üsna napid. 1828. aastal tegi C. G. Jochmann Hanaus läbi homöopaatilise ravikuuri, mis parandas tema enesetunnet ning ajendas teda kirjutama alternatiivset ravimeetodit kaitsva teose „Briefe eines Homöopatischgeheilten an die zünftigen Widersacher der Homöopathie“ (1829).

C. G. Jochmann suri 24. juulil 1830. aastal Naumburgi linnas, jõudmata homöopaatilise õpetuse looja S. Hahnemanni juurde, kelle meetodi abil lootis ta oma haigust leevendada (Jochmann põdes tuberkuloosi). Nagu C. G. Jochmann oli testamendis soovinud, saadeti tema süda portselanvaasis Riiga Sengbusch`ile, kelle aias pidi see leidma viimse rahupaiga (praegu asub C. G. Jochmanni süda Riia toomkloostris metallurnis). Ent C. G. Jochmann pidas oma viimases tahtes meeles ka sünnilinna Pärnut, kust ta oli jäädavalt lahkunud juba 10-aastaselt: ta annetas 15 000 hõberubla fondi asutamiseks, mille otstarve oli luua Pärnusse kool eesti rahvusest laste tarvis. Nn Jochmanni kool tõepoolest asutati ning see tegutses Pärnus aastatel 1873–1917 aadressil Pühavaimu 26.

Kirjanduslooming
Jochmann on eelkõige poliitiline kirjanik, kes tahab oma teostega inimeste silmi avada, neid mõtlema panna ja valgustada. Jochmanni on nimetatud isegi kirjanikust revolutsionääriks (W. Benjamin). Tema väga mitmekülgset ja heast stiilitundest kõnelevat loomingut ühendabki radikaalne kriitika, mida on innustanud Inglise demokraatia, Prantsuse revolutsioon ja Ameerika vabadusvõitlus. Kriitika ei ole suunatud üksnes Saksamaa restauratsiooniajastu ühiskondlike olude vastu, vaid Jochmann kritiseerib ka valitsevaid arusaamu meditsiinis („Briefe eines Homöopatischgeheilten…“), saksa keele seisundit („Über die Sprache“), religiooni avaldumisvorme nii katoliikluse („Die Hierarchie und ihre Bundesgenossen in Frankreich“) kui ka protestantismi rüpes („Betrachtungen über den Protestantismus“). Kasutades Jochmanni enda sõnu: „Inimkond teeb aeglaselt edusamme – tõsi ta on; kuid nagu igal inimesel, on inimkonnalgi uskumatult raske jõuda terve mõistuseni“ (vt „Das Räthsel“ teoses „Reliquien“). Valgustusaja lapsena usub Jochmann, et lõpuks mõistus võidab, isegi kui see tundub uskumatuna.

Jochmanni olulisimad teosed on pühendatud keelele. Tegemist pole aga keeleraamatutega kitsas tähenduses. Põhiteoses „Über die Sprache“ on keelekriitika tihedalt seotud ühiskonnakriitikaga, sest keele seisund peegeldab Jochmanni meelest ühiskonna arengutaset.

Ajakirjandusvabadusest räägib võimu ja valitsemise probleeme vaagiv essee „Über die Öffentlichkeit“ (1830; 2. tr 1837). Nagu Jochmanni mõjutanud šoti valgustajad eesotsas J. Mill`iga on Jochmann veendunud, et avalikkus on ainus jõud, mis suudab tagada demokraatia ja hoida ära võimu kuritarvitamise. Omas ajas erandlik on Jochmanni käsitlus „Robespierre“ – õigustamata vägivalda ja fanatismi, püüab Jochmann analüüsida Robespierre`i fenomeni. Siin keskendub Jochmann muu hulgas keelele kui vahendile inimeste (mõtete) üle võimu saavutamiseks.

Baltimaade andekaimaks publitsistiks nimetatud Jochmanni loomingus on vähe baltisaksalikuks peetavaid jooni. Erinevalt paljudest baltisaksa reisikirjanikest ei kõrvuta ta kunagi balti kodumaad saksa emamaaga. Sama vähe haakuvad Jochmanni teosed 19. sajandi alguse valitsevate kirjanduslike suundumustega Saksamaal – klassika ja romantismiga. Vahest seepärast oligi Jochmann kuni 20. sajandi alguseni üpris vähetuntud autor. Tema tundmatusele aitas kaasa ka paradoksaalne tõsiasi, et avaliku sõna eest võitlev Jochmann avaldas kõik oma teosed anonüümselt.

Nele Lopp

Tekstid

Lingid

Sekundaarkirjandus

1. Jochmann, Carl Gustav. Ajakohatu tõde (Valitud palu). Tlk Silva Lilleorg. – Akadeemia 2015, nr 5, lk 862–869. (Tõlgitud väljaandest: Jochmann, Carl Gustav. Die unzeitige Wahrheit: Aphorismen, Glossen und der Essay "Über die Öffentlichkeit". Hrsg. von Eberhard Haufe. Leipzig-Weimar: Gustav Kiepenheuer Verlag, 1990, lk 7, 64–65, 74–75, 109–111, 129–130, 135–136, 161–162. Silva Lilleoru tõlkele lisatud Vahur Aabramsi saatesõna lk 868–869.) [Eesti]
2. Allgemeine Deutsche Biographie. Hrsg. durch die historische Commission bei der Königl. Akademie der Wissenschaften. Bd. 14, Leipzig : Duncker & Humblot, 1881, S. 105. (Julius Eckardt) [Saksa]
3. Benjamin, Walter. Gesammelte Schriften. [Bd.?] II. 2. Hrsg. von Rolf Tiedemann, Hermann Schweppenhäuser. Frankfurt / a. M : Suhrkamp, 1989, S. 572–598 [Die Rückschritte der Poesie. Von Carl Gustav Jochmann. Einleitung] [Saksa]
4. Carl Gustav Jochmann. Die Rückschritte der Poesie und andere Schriften. 1967. Hrsg. Werner Kraft. Frankfurt / a. M : Insel S. 7-29 [Einleitung] [Saksa]
5. Das Baltikum im Spiegel der deutschen Literatur. Carl Gustav Jochmann und Garlieb Merkel. Beiträge des Internationalen Symposions in Riga vom 18. bis 21. September 1996 zu den kulturellen Beziehungen zwischen Balten und Deutschen.Beiträge zur neueren Literaturgeschichte, Bd. 181. Hrsg. von Michael Schwidtal, Armands Gutmanis. Heidelberg, 2001, S. 121–193 [Saksa]
6. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, S. 357 [Saksa]
7. Digitale Bibliothek Bd 9 : Killy Literaturlexikon, S. 9942-9945 (vgl. Killy Bd. 6, S. 103-104) [= Literaturlexikon. Hrsg. von Walther Killy. Lizenzausgabe des Bertelsmann Lexikon Verlages. Berlin : Directmedia, 1998] [Saksa]
8. Die unzeitige Wahrheit. Aphorismen, Glossen und der Essay: „Über die Öffentlichkeit“. Hrsg. E. Haufe. Leipzig und Weimar: Kiepenheuer, 1990, S. 241–431 [Saksa]
9. Eckardt, Julius 1971. Die baltischen Provinzen Russlands. Politische und culturgeschichtliche Aufsätze von Julius Eckart. Zweite, vermehrte Auflage. Nachrdruck. Hannover-Döhren : Verlag Harro von Hirschheydt, S. 313–358 [Saksa]
10. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 2: H-M. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 632-635. [Saksa]
11. Grotthuss, Jeannot Emil Freiherr von. Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. Aufl. Reval : Franz Kluge, 1895, S. 424 [Saksa]
12. Grotthuss, Jeannot Emil Freiherr von. Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kristischen Studien. Reval: Verlag von Franz Kluge, 1894, S. 368. [Saksa]
13. Jochmann, Carl Gustav. Briefe eines Homöopathischgeheilten an die zünftigen Widersacher der Homöopathie. Hrsg. von Peter König, Ulrich Kronauer und Hans-Peter Schütte. Heidelberg: Universitätsverlag Winter, 2010 (Gesammelte Schriften, Bd. VI-1). [Saksa]
14. Jochmann, Carl Gustav. Zur Naturgeschichte des Adels. Faksimile der Erstveröffentlichung von 1838. Hrsg. von Ulrich Kronauer. Heidelberg: Universitätsverlag Winter, 1982. [Saksa]
15. Jochmann, Carl Gustav. Über die Sprache. Hrsg. von Peter König, Ulrich Kronauer und Hans-Peter Schütte. Heidelberg: Universitätsverlag Winter, 1998 (Gesammelte Schriften, Bd. I). [Saksa]
16. Jürjo, Indrek. Balti valgustusliikumine. - Jürjo, Indrek. Ideed ja ühiskond. Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.–19. sajandil. Koost. Inna Põltsam-Jürjo ja Tõnu Tannberg. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2011, lk 16–24. (21. augustil 2002 Pärnus Carl Gustav Jochmannile (1789–1830) pühendatud konverentsil peetud ettekanne.) [Eesti]
17. Kronauer, Ulrich. Anonymität und Glaubwürdigkeit. Carl Gustav Jochmann als politischer Schriftsteller. - Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen 10. Riga und Bonn, 2005, S. 60-72. [Saksa]
18. Kronauer, Ulrich. Zu Leben und Werk Carl Gustav Jochmanns. – Jochmann, Carl Gustav. Gesammelte Schriften. Hrsg. von Peter König, Ulrich Kronauer, Hans-Peter Schütt. Bd. 1: Über die Sprache. Mit einem Vorw. zu dieser Ausg. von Hans-Peter Schütt und einem einf. Essay zu Jochmanns Leben und Werk von Ulrich Kronauer. Hrsg. von Peter König. Heidelberg : Winter, 1998, S. XI–XXIV [Saksa]
19. Kraft, Werner. Herz und Geist: gesammelte Aufsätze zur deutschen Literatur. Wien; Köln: Böhlau, 1989, S. 135–143 [Jochmanns „Stylübungen“] [Saksa]
20. Kronauer, Ulrich. Ein liberaler Revolutionär. Carl Gustav Jochmanns Rückkehr nach Estland. – Neue Zürcher Zeitung. 24. Juni 2003 [Saksa]
21. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Köln : Verlag Wissenschaft und Politik, 1989, S. 160 [Saksa]
22. Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Feiern, Jubiläums-Nachrichten, etc. Aus den „Rigaschen Stadt-Blättern“ vom Jahre 1810 bis 1879 incl., mit Ergänzungen und Zusätzen, zum Theil aus dem seit dem Jahre 1853 in Riga erscheinenden „Rigaschen Almanach“ bis 1880 incl. [Hrsg. von] J. G. F. [= Jakob Gottfried Frobeen.] Bd. 2. Riga : Schnakenburg, 1883, S. 31–36 [Saksa]
23. Wilpert, Gero von. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, C. H. Beck, 2005, S. 168. [Saksa]
24. Wuthenow, Ralph-Rainer. Carl Gustav Jochmanns Adelsschrift. – Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Hrsg. von Silvija Pavīdis und Thomas Taterka. Siebte Folge. Riga : 2000, S. 40–56 [Saksa]

Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu

Carl Gustav Jochmann (1789 – 1830)

Sisuloend

Üldandmed

Märkused

Artiklid

Ülevaade

Õpingud ja sõdurielu

Advokaadiaastad, viibimine Inglismaal

Elu viimane kümnend, loominguliselt tegus aeg

Kirjanduslooming

Tekstid

Lingid

Sekundaarkirjandus