Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu

 et de ru en
Avaleht
  • Tekstid
  • Autorid
  • Tutvustus
  • Töörühm
  • Toetajad
  • Teated
  • Otsing
  • Kõik EEVA autorid
  • 13.–16. sajand („Ordu aeg“)
  • 17. sajand („Rootsi aeg“)
  • 18.–19. sajand („Vene aeg“)
EEVA sisaldab 02.07.2022 seisuga 7865 teksti (7779 digiteeritud) 1125 autorilt, ühtekokku 173133 skaneeritud tekstidetaili.
Autori püsilink ⬈

Arnold Friedrich Johann Knüpffer (1777 – 1843)

Rahvaluule- ja keeleuurija; pastor Kadrinas; Õpetatud Eesti Seltsi auliige; Georg Magnus Knüpfferi vend

Sisuloend

  • 1. Üldandmed
  • 2. Artiklid
    • 2.1. Ülevaade
  • 2. Tekstid
  • 3. Sekundaarkirjandus
  • 4. Seotud autorid

Üldandmed

Sünnikoht: Juuru (Eestimaa)
Sünniaeg (ukj/vkj): 05.07.1777 / 24.06.1777
Surmakoht: Kadrina (Eestimaa)
Surmaaeg (ukj/vkj): 15.10.1843 / 03.10.1843
Sugu: Mees
Keeled: Saksa, Eesti
Nimekujud: Arnold Friedrich Johann Knüpffer; A. Knüpffer; A. K.; Knüpffer; - p -; A. Knüpffer der Aeltere

Artiklid

  • et ru

    Ülevaade

    Eluloolist

    Arnold Friedrich Johann Knüpffer sündis 24. juunil (5. juulil) 1777 Juuru (Jörden) kirikumõisas Harjumaal pastor Friedrich Gustav Knüpfferi pojana. Aastatel 1787–94 oli ta Tallinna toomkooli õpilane, 1794–97 Jena ülikooli teoloogiatudeng. Pärast stuudiumi oli Knüppfer mõnda aega koduõpetaja Eestimaal, kuni ta 1800. aastal ordineeriti Kadrina (St. Katharinen) pastoriks. Sellele ametikohale jäi ta kuni surmani. 1817. aastal lisandusid Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi assessori ja 1822. aastal Eestimaa pastorite sinodi direktori ametikohad. Aastatel 1833–34 oli ta ka Eestimaa kindralsuperintendent, kuid ta astus ametist tagasi, kuna ei soovinud loobuda oma kogudusest. Remargina Knüpfferi ametialase tegevuse juurde olgu öeldud, et tema oli Friedrich Reinhold Kreutzwald`i ristija. Veel veidi enne surma (1842) jõudis ta astuda Eestimaa Kirjanduse Ühingu (Estländische Litterärische Gesellschaft) liikmeks. Arnold Knüpffer suri 3. (15.) oktoobril 1843 Kadrinas.

    Estofiilsest tegevusest

    Knüpfferile pakkusid sügavamat huvi eesti keel ja rahvaluule. Ajendatuna soovist koostada eesti keele grammatika ja sõnaraamat, kirjutas ta materjali kogudes üles hulgaliselt rahvalaule ja muinasjutte, mis tegid temast esimese suurema eesti rahvalaulude arhiivi (üle 600 rahvalaulu) omaniku. Nii rahvaluule kui ka eesti keele alal avaldas ta rea artikleid ajakirjanduses (nädalalehes „Das Inland“, Johann Heinrich Rosenplänter`i „Beiträge`s“). Esiletõstmist väärib siinkohal „Beiträge“ kolmandas ja seitsmendas vihikus ilmunud „Ueber die Bildung und Abbildung der Wörter der ehstnischen Sprache“, mida on peetud esimeseks suuremaks katseks eesti tuletusõpetuse alal. Ka oli Knüpffer esimene, kes soovitas eesti keele grammatika aluseks võtta ladina keele asemel soome keele (oma kirjutises „Bemerkungen über die Declinations- und Casusformen der ehstnischen Sprache“, Reval, 1817). Lisaks arvustas ta Otto Wilhelm Masing`i eesti õigekirja puudutavaid ettepanekuid.

    (Rahva)luule-alastest kirjutistest väärivad tähelepanu tema „Beiträge“ üheksandas vihikus ilmunud märkused Peter Heinrich von Frey artikli „Ueber die Ehstnische Poesie“ kohta. Siin astub Knüpffer vastu arusaamale, et eesti luule peaks end painutama rangete saksa, ladina ja kreeka prosoodiareeglite alla. Ta põhjendab oma arvamust sellega, et on veel teisigi keeli, nt prantsuse, mis seda ei tee. Selle asemel soovitab ta tõlkida ja luuletada just eesti rahvaluulele omases maneeris, misläbi võiks tema arvates õilistada eestlaste esteetilist maitset ja parandada moraali, selle asemel, et suruda neile peale nende vaimulaadile täiesti võõrast ja mitte mingisugust naudingut pakkuvat luulet oma (saksa) maitse järgi. Nende vaadetega oli Knüppfer oma ajas üsna erandlik, sest Frey kõrval oli rahvaluule üsna halvas kirjas ka veel nt August Wilhelm Hupel`i, O. W. Masingi ja Eduard Ahrens`i juures.

    Ise Knüpffer luuletama ja tõlkima ei kippunud. Temalt on teada vaid ühe saksa laulu tõlge eesti keelde. Küll aga oli ta eesti keele hea tundjana 1822. aastal haaratud Venemaa Piibliseltsi poolt väljaantud eestikeelse piibli redigeerimistöödesse. Samuti oli ta pikka aega (1826–44) Gresseli kalendri toimetaja. Vähesel määral oli ta tegev ka kirjanduskriitikuna – tema märkus nädalakirjas „Das Inland“ (1839, nr 43, vrg 675), kus ta tõstis tavapärase vaimuliku kirjanduse taustal esile krahv Peter von Manteuffel`i raamatut „Ajawite peergo walgussel“, provotseeris Mustjala pastori Carl Johannes Masing`i 46-leheküljelise vaimuliku kirjanduse kaitsekõne „Ueber das ehstnische Tractatwesen unserer Tage“, millele Knüpffer vastas omapoolse selgitusega (Das Inland 1840, nr 9, vrg 129-136), kus ta nõustus, et talupoegadele kirjutades tuleb lähtuda kristlikust vaimust, kuid seejuures tuleb aluseks võtta nende endi keel ning kohandada kirjandus konkreetsele ajale, kohale ja kommetele, nii et talupojal oleks kirjutistes võimalik ka iseennast ära tunda, sest vaid nii saavat ta neist tõuke enda usuliseks arendamiseks.

    Kairit Kaur

Tekstid

  • Beiträge [03]
    Beiträge [03] [Lisandusi eesti keele paremaks tundmiseks. Kolmas vihik]
    Johann Heinrich Rosenplänter; Otto Wilhelm Masing; Jakob Everth; Arnold Friedrich Johann Knüpffer; Johann Wilhelm Ludwig Luce; Friedrich Schmidt; Friedrich Wilhelm Willmann ; Pärnu (Liivimaa) ; Johann Gotthard Marquardt ; 1814
    Saksa, Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Mistsellid, Perioodika, Teatmeteos, Uurimus ; Ilmalik kirjandus, Kirjanduskriitika, Lingvistika, Teaduskirjandus
    Trükitekst ; Algupärand, Kogumik E D R A-38028
  • Beiträge [04]
    Beiträge [04] [Lisandusi eesti keele paremaks tundmiseks. Neljas vihik]
    Johann Heinrich Rosenplänter; Woldemar von Ditmar; Peter Heinrich von Frey; Arnold Friedrich Johann Knüpffer; Johann Wilhelm Ludwig Luce; Otto Wilhelm Masing; Friedrich Schmidt ; Pärnu (Liivimaa) ; Johann Heinrich Rosenplänter ; 1815
    Saksa, Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Mistsellid, Perioodika, Teatmeteos, Uurimus ; Ilmalik kirjandus, Kirjanduskriitika, Lingvistika, Teaduskirjandus
    Trükitekst ; Algupärand, Kogumik E D R A-38028
  • Beiträge [05]
    Beiträge [05] [Lisandusi eesti keele paremaks tundmiseks. Viies vihik]
    Johann Heinrich Rosenplänter; Jakob Everth; Peter Heinrich von Frey; August Wilhelm Hupel; Arnold Friedrich Johann Knüpffer; Eduard Körber; Otto Wilhelm Masing; Wilhelm Moritz; Benedikt Offe; Reinhold Johann Winkler ; Pärnu (Liivimaa) ; Johann Heinrich Rosenplänter ; 1816
    Saksa, Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Mistsellid, Perioodika, Teatmeteos, Uurimus ; Ilmalik kirjandus, Kirjanduskriitika, Lingvistika, Mitteilukirjandus, Teaduskirjandus
    Trükitekst ; Algupärand, Kogumik E D R A-38028
  • Beiträge [08]
    Beiträge [08] [Lisandusi eesti keele paremaks tundmiseks. Kaheksas vihik]
    Johann Heinrich Rosenplänter; Peter Heinrich von Frey; Abram Holter; Arnold Friedrich Johann Knüpffer; Johann Wilhelm Ludwig Luce; Otto Wilhelm Masing ; Pärnu (Liivimaa) ; Johann Heinrich Rosenplänter ; 1817
    Saksa, Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Mistsellid, Perioodika, Teatmeteos, Uurimus ; Ilmalik kirjandus, Kirjanduskriitika, Lingvistika, Teaduskirjandus
    Trükitekst ; Algupärand, Kogumik E D R A-38028
  • Beiträge [09]
    Beiträge [09] [Lisandusi eesti keele paremaks tundmiseks. Üheksas vihik]
    Johann Heinrich Rosenplänter; Jakob Everth; Arnold Friedrich Johann Knüpffer; Otto Wilhelm Masing; Carl Petersen ; Pärnu (Liivimaa) ; Johann Heinrich Rosenplänter ; 1817
    Saksa, Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Mistsellid, Perioodika, Teatmeteos, Uurimus ; Ilmalik kirjandus, Kirjanduskriitika, Lingvistika, Teaduskirjandus
    Trükitekst ; Algupärand, Kogumik E D R A-38028
  • Beiträge [10]
    Beiträge [10] [Lisandusi eesti keele paremaks tundmiseks. Kümnes vihik]
    Johann Heinrich Rosenplänter; Peter Heinrich von Frey; Jacob Johann Anton Hirschhausen; Arnold Friedrich Johann Knüpffer; Johann Wilhelm Ludwig Luce; Otto Wilhelm Masing; Friedrich Schmidt ; Pärnu (Liivimaa) ; Johann Heinrich Rosenplänter ; 1818
    Saksa, Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Mistsellid, Perioodika, Teatmeteos, Uurimus ; Ilmalik kirjandus, Kirjanduskriitika, Lingvistika, Teaduskirjandus
    Trükitekst ; Algupärand, Kogumik E D R A-38028
  • Beiträge [12]
    Beiträge [12] [Lisandusi eesti keele paremaks tundmiseks. Kaheteistkümnes vihik]
    Johann Heinrich Rosenplänter; Peter Heinrich von Frey; Samuel Christoph Gottlieb Gilzebach; Hermann Harten; August Gottfried Christoph Hildemann; Jacob Johann Anton Hirschhausen; Arnold Friedrich Johann Knüpffer; Kulli Jüri; Johann Wilhelm Ludwig Luce; Otto Wilhelm Masing; Carl von Mickwitz; Kristian Jaak Peterson; August Heinrich Schmidt; Friedrich Schmidt ; Pärnu (Liivimaa) ; Johann Heinrich Rosenplänter ; 1818
    Saksa, Eesti, Vene ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Mistsellid, Perioodika, Teatmeteos, Uurimus ; Ilmalik kirjandus, Kirjanduskriitika, Lingvistika, Teaduskirjandus
    Trükitekst ; Algupärand, Kogumik E D R A-38028
  • Beiträge [13]
    Beiträge [13] [Lisandusi eesti keele paremaks tundmiseks. Kolmeteistkümnes vihik]
    Johann Heinrich Rosenplänter; Jacob Johann Anton Hirschhausen; Arnold Friedrich Johann Knüpffer; Otto Wilhelm Masing; Kristian Jaak Peterson; Karl Gottlob Sonntag ; Pärnu (Liivimaa) ; Johann Heinrich Rosenplänter ; 1821
    Saksa, Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Mistsellid, Perioodika, Teatmeteos, Uurimus ; Ilmalik kirjandus, Kirjanduskriitika, Lingvistika, Teaduskirjandus
    Trükitekst ; Algupärand, Kogumik E D R A-38028
  • Berichtigungen
    Berichtigungen [Õiendusi]
    Arnold Friedrich Johann Knüpffer ; Tartu (Liivimaa) ; Schünmanni lesk ; 1840
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Artikkel, Essee ; Ilmalik kirjandus, Kirjanduskriitika, Mitteilukirjandus, Publitsistika, Kirjandusteadus
    Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
  • Briefe, und aus Briefen an den Herausgeber
    Briefe, und aus Briefen an den Herausgeber [Kirju ja kirjadest väljaandjale]
    Arnold Friedrich Johann Knüpffer; Otto Wilhelm Masing; Carl Petersen ; Pärnu (Liivimaa) ; 1817
    Saksa, Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Kiri ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Lingvistika
    Trükitekst ; Algupärand, Kogumik D R A-38028
  • Der Denkstein auf dem Revalschen Markte
    Der Denkstein auf dem Revalschen Markte [Mälestuskivi Tallinna turul]
    Arnold Friedrich Johann Knüpffer ; Tallinn (Eestimaa) ; Lindforsi pärijad ; 1829
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Artikkel, Mistsellid ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Varia
    Trükitekst ; Algupärand D Est. A-2434
  • Der Ehescheue
    Der Ehescheue [Abielupelglik [mees] (eesti keelest)]
    Alexander Heinrich Neus; Arnold Friedrich Johann Knüpffer ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1847
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Luule ; Rahvaluule, Luuletus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand, Tõlge D Wlt 2037
  • Die Frau des Rögutaja (Esthnisches Mährchen)
    Die Frau des Rögutaja (Esthnisches Mährchen) [Rõugutaja naine (eesti muinasjutt)]
    Arnold Friedrich Johann Knüpffer ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1846
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Jutustus, Muinasjutt ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand, Tõlge D Wlt 2037
  • Dritter Brief
    Dritter Brief [Kolmas kiri]
    Arnold Friedrich Johann Knüpffer ; Pärnu (Liivimaa) ; Johann Heinrich Rosenplänter ; 1817
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Kiri ; Ilmalik kirjandus, Lingvistika, Mitteilukirjandus, Kirjandusteadus
    Trükitekst ; Algupärand D R A-38028
  • Ein leibeigner Esthe und dessen Nachkommen seit 1641 Grundbesitzer in Esthland
    Ein leibeigner Esthe und dessen Nachkommen seit 1641 Grundbesitzer in Esthland
    Arnold Friedrich Johann Knüpffer ; Tartu (Liivimaa) ; C. A. Kluge ; 1839
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Artikkel ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Kodulugu
    Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037
  • Erster Brief
    Erster Brief [Esimene kiri]
    Arnold Friedrich Johann Knüpffer ; Pärnu (Liivimaa) ; Johann Heinrich Rosenplänter ; 1817
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Kiri ; Ilmalik kirjandus, Lingvistika
    Trükitekst ; Algupärand D R A-38028
  • Esthona [2]
    Esthona [2] [Esthona]
    Franz Schleicher; Nicolas Borchardt; Karl Friedrich Wilhelm Fleischer; Friedrich Albert Gebhard; Otto Ignatius; C. Jenny; Arnold Friedrich Johann Knüpffer; Gottfried Köhler; H. Krabler; Carl Gotthard Kühlstädt; Johann Wilhelm Ludwig Luce; Peter von Manteuffel; Robert von Mengden; Alexander Heinrich Neus; Johann Bernhard Petrosilius; G. F. Richter; Georg Rosen; Alexander Rydenius; Georg Schreiber; Karl Sederholm; Alexander von Sternberg; Karl Georg Törne; Gustav Jakob Friedrich Freiherr von Ungern-Sternberg; Constantin Veichtner; G. von Vietinghoff; Christoph Friedrich Walther; Ferdinand Johann Wiedemann ; Tallinn (Eestimaa) ; Lindforsi pärijad ; 1829
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa, Luule, Draama ; Perioodika ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Varia
    Trükitekst ; Algupärand, Tõlge, Kogumik D Est. A-2434
  • Fünfter Brief
    Fünfter Brief [Viies kiri]
    Arnold Friedrich Johann Knüpffer ; Pärnu (Liivimaa) ; Johann Heinrich Rosenplänter ; 1817
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Kiri ; Ilmalik kirjandus, Lingvistika
    Trükitekst ; Algupärand D R A-38028
  • Nachgefühl
    Nachgefühl [Järeltunne (eesti keelest)]
    Alexander Heinrich Neus; Arnold Friedrich Johann Knüpffer ; Tartu (Liivimaa) ; Heinrich Laakmann ; 1847
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Luule ; Rahvaluule, Luuletus ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand, Tõlge D Wlt 2037
  • Ueber die Bildung und Ableitung der Wörter in der ehstnischen Sprache
    Ueber die Bildung und Ableitung der Wörter in der ehstnischen Sprache [Sõnade moodustamisest ja tuletamisest eesti keeles]
    Arnold Friedrich Johann Knüpffer ; Pärnu (Liivimaa) ; 1817
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Artikkel, Uurimus ; Ilmalik kirjandus, Lingvistika, Mitteilukirjandus, Teaduskirjandus
    Trükitekst ; Algupärand E D
  • Ueber die Bildung und Ableitung der Wörter in der ehstnischen Sprache [1]
    Ueber die Bildung und Ableitung der Wörter in der ehstnischen Sprache [1] [Sõnade moodustamisest ja tuletamisest eesti keeles, A. Knüpfferilt, pastorilt Kadrinas Eestimaal]
    Arnold Friedrich Johann Knüpffer ; Pärnu (Liivimaa) ; Johann Gotthard Marquardt ; 1814
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Artikkel, Uurimus ; Lingvistika, Mitteilukirjandus, Teaduskirjandus
    Trükitekst ; Algupärand E D
  • Ueber die Bildung und Ableitung der Wörter in der ehstnischen Sprache [2]
    Ueber die Bildung und Ableitung der Wörter in der ehstnischen Sprache [2] [Sõnade moodustamisest ja tuletamisest eesti keeles. Järg nende lisanduste 3. vihikus lk-del 1-46 leiduvale traktaadile]
    Arnold Friedrich Johann Knüpffer ; Pärnu (Liivimaa) ; Johann Heinrich Rosenplänter ; 1817
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Artikkel, Traktaat, Uurimus ; Lingvistika, Mitteilukirjandus, Teaduskirjandus
    Trükitekst ; Algupärand E D
  • Ueber die Esthnische Gottheit Thorapitha oder Tharapita
    Ueber die Esthnische Gottheit Thorapitha oder Tharapita
    Arnold Friedrich Johann Knüpffer ; Tartu (Liivimaa) ; C. A. Kluge ; 1836
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Artikkel, Essee ; Ajalookirjandus, Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Vaimulik kirjandus, Kodulugu
    Trükitekst ; Algupärand D Wlt 2037

Sekundaarkirjandus

  • 1. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1829, S. 469-470. [Saksa]
  • 2. Annus, Endel. Gresseli kalendri autorid 1805-1868. - Keel ja Kirjandus 1973, nr 12, lk 725-731. [Eesti]
  • 3. Anvelt, Leo. Täiendavat "Marahwa Näddala-Lehe" kaastöölistest. - Keel ja Kirjandus 1971, nr 7, lk 393-401. [Eesti]
  • 4. Arnold Friedrich Johann Knüpffer (1777-1843). (August Georg Wilhelm Pezold, akvarell, ante 1842. - Keel ja Kirjandus 1987, nr 3, tahvel X. (A. G. W. Pezoldi portree repro.) [Eesti]
  • 5. Beise, T. (toim.) Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Ehstland und Kurland. Nachträge und Fortsetzungen. Erster Band, Nachträge A-K. Mitau: Steffenhagen und Sohn, 1859, S. 313-314. [Saksa]
  • 6. Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 395-396. [Saksa]
  • 7. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 169-170. [Eesti]
  • 8. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 251, 325, 329, 332, 336, 337, 373, 381, 407, 423, 433, 478. [Eesti]
  • 9. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 49. [Eesti]
  • 10. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 2: H-M. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 704-705. [Saksa]
  • 11. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 170, 228. [Saksa]
  • 12. Hermann, Karl August. Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani. Jurjev (: K. A. Hermann), 1898, lk 286-287. [Eesti]
  • 13. Laanekask, Heli. Poleemika ühise eesti kirjakeele ümber ajakirjas "Beiträge". - Keel ja Kirjandus 1983, nr 4, lk 191-201. [Eesti]
  • 14. Laugaste, E. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Riiklik kirjastus, 1963, lk 329-330. [Eesti]
  • 15. Laugaste, E. Mõnda A. F. J. Knüpfferi folkloristlikust tegevusest. – Keel ja Kirjandus 1977, nr 7, lk 416-421. [Eesti]
  • 16. Mälk, V. Eesti rahvaluule kogumise ja uurimise ajaloost. – Eesti rahvaluule ülevaade. Toim. E. Viidalepp. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 25. [Eesti]
  • 17. Paucker, H. R. Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit- und Reihenfolge. Reval, 1849, S. 19, 30, 186-189. [Saksa]
  • 18. Pürkop (Piirkop), Helmut [H.Pp.]. Knüpffer, Arnold Friedrich Johann. – Eesti biograafiline leksikon. Toim. A. Cederberg jt. Tartu : Loodus, 1926-1929, lk 222 (2. tr. Saku : Eesti Akadeemiline Ajalooselts, 2001, lk 213.) [Eesti]
  • 19. Raudsep, L. Knüpffer, Arnold Friedrich Johann. – Eesti kirjanike leksikon. Koost. O. Kruus ja H. Puhvel. Toim. H. Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 209. [Eesti]
  • 20. Reiman, V. Kivid ja killud. Esimene osa. Tartu : „Postimehe“ kirjastus, 1907, lk 28-30. [Eesti]
  • 21. Robert, Kyra. Eesti keel ja kirjandus Eestimaa Kirjanduse Ühingus XIX sajandil. - Keel ja Kirjandus 1971, nr 9, lk 526-534. [Eesti]
  • 22. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 88, 129. [Eesti]
  • 23. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 271, 322, 338-339, 348, 352, 357, 517. [Eesti]
  • 24. Vinkel, A. (toim.) Eesti kirjanduse ajalugu. I. köide, Esimestest algetest XIX sajandi 40-ndate aastateni. Tallinn: Eesti Raamat, 1965. Vt register. [Eesti]

Seotud autorid

  • Georg Magnus Knüpffer (* 26.04.1785 – † 13.04.1863) D