Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu

 et de ru en
Avaleht
  • Tekstid
  • Autorid
  • Tutvustus
  • Töörühm
  • Toetajad
  • Teated
  • Otsing
  • Kõik EEVA autorid
  • 13.–16. sajand („Ordu aeg“)
  • 17. sajand („Rootsi aeg“)
  • 18.–19. sajand („Vene aeg“)
EEVA sisaldab 12.08.2022 seisuga 7865 teksti (7779 digiteeritud) 1125 autorilt, ühtekokku 173133 skaneeritud tekstidetaili.
Autori püsilink ⬈

Arthur Behrsing (1873 – 1929)

Pedagoog, ajakirjanik, kirjandusloolane ja tõlkija; näitekirjanik

Sisuloend

  • 1. Üldandmed
  • 2. Artiklid
    • 2.1. Ülevaade
  • 2. Tekstid
  • 3. Pildid
  • 4. Lingid
  • 5. Sekundaarkirjandus
  • 6. Seotud autorid

Üldandmed

Kodanikunimi: Arthur Alfred Behrsing
Sünnikoht: Velēna (Liivimaa)
Sünniaeg (ukj/vkj): 10.02.1873 / 29.01.1873
Surmakoht: Köln
Surmaaeg (ukj/vkj): 26.06.1929 / 13.06.1929
Sugu: Mees
Keeled: Saksa, Eesti
Nimekujud: Arthur Behrsing; Arthur Alfred Behrsing; A. Behrsing; Erich Grote

Artiklid

  • et

    Ülevaade

    Velēna kihelkonnakoolmeistri, köstri ja organisti Peter Behrsingi (Pehter Behrsin, Pēteris Bērziņš) (1837–1893) ja tema abikaasa Charlotte (snd. Knappe) poeg. Isa oli pärit Liivimaalt Valmiera kreisist (tänases Põhja-Lätis) Burtnieki kihelkonnast Labrenča mõisa alt läti taluperest ja saanud hariduse Jānis Cimze seminaris Valgas 1859–1862. Ema oli sündinud Sigulda kihelkonnas Lorupmuiža mõisa kõrtsmiku Reinhold Knappe tütrena, kuid elanud 1866. a-ks, mil ta Peter Behrsingiga laulatati (⚭ vkj. 31. I 1866), juba vähemalt tosinkond aastat Velēna kihelkonnas Lizuma mõisas, mille valitsejaks oli tema vend Eduard Knappe (kes võis olla pärinud selle ametikoha isalt Reinholdilt). Arthur Behrsing tuli ilmale Peter ja Charlotte Behrsingi teise lapsena, oli kolmest pojast keskmine.

    Arthur Behrsing õppis Valga kreisis Velēna kihelkonnakoolis isa käe all, siis Cēsise (Võnnu) kreisis Vecpiebalgas Mülleri erakoolis ja seejärel Riias kubermangugümnaasiumis. 1892–1893 töötas Virumaal Lasinurmes koduõpetajana. 1893–1896 õppis Tartu ülikoolis teoloogiat (hõbeauraha 1895), oli seejärel koduõpetaja Eestimaal ja Kaluga kubermangus. (Kaluga kubermangu rändasid välja tema vennad. Vanem vend Johannes Eduard (Ivan Petrovitš) Behrsing töötas seal metsnikuna, noorem vend Arwid Alexander Behrsing semstvoarstina.)

    1901 õppis Arthur Behrsing Saksamaal Jenas pedagoogikat ja õiendas Moskvas vanemõpetajaeksami. Seoses õpetajakutsega võib rääkida perekonnas traditsioonidest. Õpetaja ei olnud ju mitte ainult Arthur Behrsingi isa, vaid ka onu – ema teine vend Georg Heinrich Knappe (1835–?), kes kuulus Tartu elementaarkoolide õpetajate seminari kasvandike hulka ja töötas hiljem pedagoogina Jelgavas, Viljandis ning kõige pikemalt Ventspilsis. Georg Heinrich Knappe poeg Leo Knappe (1874–?) kirjutas luuletusi.

    Arthur Behrsing oli koduõpetaja Järvamaal Paide külje all Präämas ja ühtlasi käsitöökursuste juhataja Paides. 1907–1921 töötas pedagoogina Tallinna koolides: 1907–1914 õpetajana Hansakoolis, 1914, 1919–1921 Toomkoolis (a-st 1920 direktor) ja 1919–1920 Elisekoolis. 1920–1921 oli Tallinna Saksa Õpetajate Liidu esimees. 1921–1927 töötas Viljandi saksa gümnaasiumi direktorina, 1927–1929 oli Võrus õpetajate seminari õpetaja.

    1902 abiellus Arthur Behrsing Kuramaalt Aizpute kreisist Embūtest pärit Helene Elisabeth Mathilde Olga Adele Siegfriediga (1869–1930) (⚭ vkj. 12. VI 1902 Liepājas). Suri ootamatult Kölnis teel Inglismaale. Arthur Behrsing oli Eesti Vabariigi kodanik.

    1919 oli Arthur Behrsing Tallinna ajalehe Estländische Zeitung für Heimat und Fortschritt peatoimetaja. 1924–1925 andis välja noorsoolehte Herdflammen (Baltisches Haus- und Jugendblatt) ning oli 1927–1929 selle toimetaja koos Emil Mussoga. Tõlkinud saksa keelde eesti kirjandust ja kirjutanud kirjanduskriitikat. 1928 andis välja baltisaksa kirjandusloo „Grundriss einer Geschichte der baltischen Dichtung“ ja kirjutas sellele kahasse Amblast pärit ajakirjaniku Arthur Knüpfferiga viimase, kaasaegset kirjandust käsitleva osa („Die jüngste Generation“). Arthur Behrsingi kirjanduslugu on jäänud standardteoseks tänase päevani.

    Vahur Aabrams

Tekstid

  • Das Völkerschlachtdenkal und Gerhart Hauptmanns Puppenspiel
    Das Völkerschlachtdenkal und Gerhart Hauptmanns Puppenspiel
    Arthur Behrsing ; Tallinn (Eestimaa), Riia (Liivimaa) ; 1914
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Artikkel ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Kirjandusteadus
    Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-1458
  • Der Kriegsgefangene
    Der Kriegsgefangene [Sõjavang]
    Arthur Behrsing ; Tallinn (Eestimaa) ; 1910
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Draama ; Draama ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-3684
  • Die estnische Übersetzungsliteratur
    Die estnische Übersetzungsliteratur
    Arthur Behrsing ; Tallinn (Eestimaa) ; 1928
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Artikkel, Uurimus ; Ilmalik kirjandus, Kirjanduskriitika, Mitteilukirjandus, Kirjandusteadus
    Trükitekst ; Algupärand D Est.A-14856
  • Dorfbilder aus Zentralrussland
    Dorfbilder aus Zentralrussland
    Arthur Behrsing ; Tallinn (Eestimaa), Riia (Liivimaa) ; 1914
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Artikkel ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
    Trükitekst ; Algupärand E D Est.A-1458
  • Dr. phil. Ernst Petersen †
    Dr. phil. Ernst Petersen †
    Arthur Behrsing ; Tallinn (Eestimaa) ; 1920
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus
    Trükitekst ; Algupärand D Est.A-2720
  • Ein Gang durch den estnischen Zeitschriftenwald
    Ein Gang durch den estnischen Zeitschriftenwald
    Arthur Behrsing ; Tallinn (Eestimaa) ; 1924
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Uurimus ; Ilmalik kirjandus, Kirjanduskriitika, Mitteilukirjandus, Kirjandusteadus
    Trükitekst ; Algupärand D Est.A-3259
  • Grundriss einer Geschichte der baltischen Dichtung
    Grundriss einer Geschichte der baltischen Dichtung [Balti kirjandusloo põhijooni]
    Arthur Behrsing; André Favre; Otto Greiffenhagen; Arthur Knüpffer ; Leipzig ; 1928
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Kirjanduslugu ; Ajalookirjandus, Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Teaduskirjandus, Kirjandusteadus
    Trükitekst ; Algupärand, Kogumik E D Est.A-3871
  • Ri, ra, rin, Wir reisen nach Berlin
    Ri, ra, rin, Wir reisen nach Berlin
    Arthur Behrsing ; Võru (Liivimaa) ; 1929
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Õpik ; Ilmalik kirjandus, Mitteilukirjandus, Pedagoogika
    Trükitekst ; Algupärand D Est.A-17031
  • Streifzüge durch die neueste estnische Dichtung
    Streifzüge durch die neueste estnische Dichtung
    Arthur Behrsing ; Tallinn (Eestimaa) ; 1924
    Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
    Proosa ; Uurimus ; Ilmalik kirjandus, Kirjanduskriitika, Mitteilukirjandus, Kirjandusteadus
    Trükitekst ; Algupärand D Est.A-3008

Pildid

  • Arthur Behrsing
    Arthur Behrsing
    Allikas: Võrumaa Muuseum (VK F 1360:7 F)
    [image/jpeg] [400x610px]
  • Arthur Behrsing
    Arthur Behrsing
    Dateering: 1915 ?
    Allikas: Eesti Ajalooarhiiv (EAA.1423.1.79.155)
    [image/jpeg] [320x415px]

Lingid

  • 1. Suits, Gustav. Balti kirjandusajaloo katse. - Eesti Kirjandus 1929, nr. 5. [Eesti] [Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika]
  • 2. Arthur Behrsingi isa Peter Behrsingi vanemate abielukanne Burtnieki koguduse meetrikas 1834-1850 (Lettische, Getraute), lk 18p-19 (kaader 22), № 16. [Saksa] ["Labbrenz Galge. Wirth Jahn Behrsin (Vater alter Wirth Jahn Behrsin; Mutter Trihne), geboren in Labbrenz Galge, und Lisdens Mintike Wirths Berthul Mennikis u. Marris Tochter Marri Mennikis, geb. in Lisden Gaile. Beide Eltern am Leben" laulatati vkj. 31. juulil 1836; "Er, ledig; 25 J.; Sie, ledig; 23 J."]
  • 3. Arthur Behrsingi isa sünnikanne Burtnieki koguduse meetrikas 1834-1851 (Lettische, Geborene), lk 79p (kaader 82), № 185/94. [Saksa] ["Pehter Behrsin" sünd. vkj. 4. dets. 1837 ("Labbrenz Galge"), rist. vkj. 12. dets. 1837; vanemad: "Vater. Wirth Jahn Behrsin, Mutter Marri – Luth."]
  • 4. Arthur Behrsingi ema Jakobine Charlotte sünnikanne Sigulda koguduse meetrikas 1837 (Deutsche Gemeinde), lk 2 (kaader 4), № 4. [Saksa] ["Kronenberg; ?Starpe Krug. Jakobine Charlotte Knappe; Vater Krüger Reinhold Knappe, Mutter Maria geb. Schatz."]
  • 5. Sissekanne Velēna koguduse personaalraamatus 1827-1854, lk 5 (kaader 5). [Saksa]
  • 6. Arthur Behrsingi vanemate abielukanne Velēna koguduse meetrikas 1866, lk 55 (kaader 57), № 1. [Saksa] ["Wellan Schule - Peter Behrsing mit: Lysohn Hof - Jacobine Charlotte Knappe" laulatati vkj. 31. jaan. 1866 Velēnas.]
  • 7. Sünnikanne Velēna koguduse meetrikas 1873, lk 37 (kaader37), № 1. [Saksa] ["Arthur Alfred Behrsing" sünd. vkj. 29. jaan. 1871 ("Wellan. Parochial-Schule"), rist. vkj. 4. märtsil 1871; vanemad: "V. Kirchspielschulm. Peter Behrsing, M. Jacobine Charlotte gb. Knappe – luth."]
  • 8. Sissekanne Velēna koguduse personaalraamatus 1896-1909 (Lettische, Deutsche, Register der Gemeindemitglieder), lk 202-203 (kaader 104). [Saksa] [Wellan Parochialschule (Perekond Behrsing)]
  • 9. Sissekanne Velēna koguduse personaalraamatus 1896-1909 (Lettische, Deutsche, Register der Gemeindemitglieder), lk 201 (kaader 102). [Saksa] [Arthur Behrsingi onu (emavend) "Verwalter Eduard Knappe" (1825–1908), kes hiljem elas Valgas.]
  • 10. EAA.402.2.12504 [Vene] [Arthur Behrsingi onupoja, Tartu Keiserliku Ülikooli üliõpilase Georg Eduard Knappe toimik (1890), sisaldab mh tema isa (A. Behrsingi emavenna) Georg Heinrich Knappe (1835–?) elulugu (1889).]
  • 11. Erik-Amburger-Datenbank [Saksa] [Arthur Behrsingi vanem vend Johannes Eduard Behrsing (snd. vkj. 23. XII 1766 Velēnas).]
  • 12. Erik-Amburger-Datenbank [Saksa] [Arthur Behrsingi noorem vend Arwid Alexander Behrsing (snd. vkj. 7. XII 1876 Velēnas)]
  • 13. Sissekanne Viljandi Jaani koguduse personaalraamatus 1886-1939 V (saksa pihtkond) (EAA.3149.1.103), lk 19 B. [Saksa]
  • 14. Baltisches Biographisches Lexikon digital [Saksa]
  • 15. TLA.1376.1.19 [Eesti] [Aadressleht (30.VII 1926) Tallinna Aadressbüroo fondi aadresslehtede kogust]

Sekundaarkirjandus

  • 1. Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung 3. I 1862, nr 1, lk 3. [Saksa]
  • 2. Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung 22. V 1863, nr 57, lk 231. [Saksa]
  • 3. Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung 5. VII 1867, nr 75, lk 338. [Saksa]
  • 4. Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung 17. IX 1871, nr 106, lk 503. [Saksa]
  • 5. Kohalikud sõnumid. - Postimees 12. XII 1895, nr 277. [Eesti]
  • 6. Lange, Hermann. Erste Dorpatsche Lehrer-Seminar mit seinen Schülern und Lehrern von seiner Gründung 1828 bis zu seiner Schliessung 1889. Dorpat: Schnakenburg, 1890, lk 89. [Saksa]
  • 7. Das ritterschaftliche Parochiallehrer-Seminar in Walk, seine Lehrer und Zöglinge. 1839–1890. Hrsg. von C. Peterson, J. Bach u. E. Inselberg. Riga: Jonck & Poliewsky, 1898, lk 197. [Saksa]
  • 8. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 39. [Saksa]
  • 9. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 1: A-G. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 179-180. [Saksa]
  • 10. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Verlag Wissenschaft und Politik, Berend von Nottbeck: Köln, 1989, S. 35. [Saksa]
  • 11. Uus Saksa leht Tallinnas. - Tallinna Teataja 4. IX 1919, nr 189, lk 4. [Eesti]
  • 12. Behrsing, A. Ida-Euroopa hoiatushüüd kõigile Lääne-Euroopa kaswatajaile. - Päevaleht, 14. II 1928, nr 44, lk 2. [Eesti]
  • 13. Suits, Gustav. Arthur Behrsing. Teenuslikku kirjandustegelast mälestades. - Postimees 2. VIII 1929, nr 206, lk 5. (Järelehüüd.) [Eesti]
  • 14. Oras, Ants. Balti kirjandusloo katse. - Päevaleht 28. II 1929, nr 58, lk 6. [Eesti]
  • 15. ArA. [= Artur Adson?] Tükk Balti kultuurajalugu. - Vaba Maa 8. III 1929, nr 57, lk 6. [Eesti]
  • 16. Linde, Bernhard. Balti kirjanduse ajalugu. - Päevaleht 24. V 1929, nr 136, lk 6. [Eesti]
  • 17. EAA.386.3.1024 [Saksa]
  • 18. EAA.402.14.14 [Saksa]

Seotud autorid

  • André Favre (* 18.09.1893 – † 05.03.1975) D
  • Otto Greiffenhagen (* 02.07.1871 – † 10.06.1938) D
  • Arthur Knüpffer (* 26.12.1889 – † 20.07.1961) D
  • Leo Knappe (* 12.09.1874) D