Franz Remy jun. (1811 – 1896)ÜlevaadeFranz Remy (ristinimega Franz Ludwig Friedrich Remy) pärines Liivimaale 19. sajandi alguses sisse rännanud hugenottide (Prantsuse-Šveitsi kalvinistide) seast, oli Riia kaupmehe ning luuletaja Franz Remy (1778–1858) ja tema abikaasa Albertine Caroline Friederike (snd. Boehm) seitsmest lapsest esimene, neljast pojast vanim. Franz Remy teotses algul Riias kaupmehena, hiljem oli kooliõpetaja, metsnik, raudteeametnik, elas hiljemalt 1870. a-test peale Musta mere ääres Odessas, kus 1878. a-st alates toimetas sealset saksakeelset ajalehte Odessaer Zeitung, millele oli varemgi kaastööd teinud. 1891 läks pensionile, elas Ukrainas Hersoni kubermangus Lõuna-Bugi jõe ääres Holta (Golta) külas (praegu Pervomaiski linnaosa), kus asus raudteejaam ning kus 1883. a-st elas õde Marianne oma Peterburist pärit abikaasa Karl Freytagiga (1814–1885), arstiga, kes oli hariduse saanud Tartu ülikoolis. Holta külas Franz Remy ka suri. Kaks tema sulest pärinevat luuletust võttis Lucie von Staël-Holstein Riias ilmunud antoloogiasse „Baltische Dichtungen“ (1896). V.A. |